2-10-49724/14 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-10-49724

K O H T U O T S U S

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus

Tartu Maakohus Tartu Kohtumaja

Kohtukoosseis

kohtunik Kersti Kerstna-Vaks

Kohtuotsuse tegemise aeg

19. september 2011.a

Tsiviilasi

Henn Käärik hagi Tartu Ülikooli vastu vähem saadud

palga nõudes

Hagihind

1980 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Henn Käärik, ik: 35009102711, eluk XXX

Kostja: Tartu Ülikool, reg nr: 74001073, asukoht Ülikooli

18, 50090 Tartu

Kostja esindaja: Eveli Ojamäe, Tartu Ülikooli personalitöö

jurist, e-post: eveli.ojamae@ut.ee

Kohtuistung

29. august 2011

Protokollija

Evelin Laansalu

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada osaliselt. Välja mõista Tartu Ülikoolilt Henn Käärik kasuks

saamata jäänud töötasuna perioodil 1. Veebruar 2010 – 31. August 2011 1980 ( üks

tuhat üheksasada kaheksakümmend) eurot.

2. Kõik menetluskulud jätta kostja Tartu Ülikool kanda.

3. Jätta läbivaatamata Henn Käärik`u hagi Tartu Ülikooli vastu tunnistada seadusele

mittevastavaks hageja töötasu viimine kostja poolt vanalt miinimummääralt 17 500

krooni kuus uue miinimummäärani 15 700 krooni kuus alates 1. veebruarist 2010

ning kohustada kostjat maksma hagejale töötasu konkursi väljakuulutamise ajal

Tartu ülikoolis (1. oktoober 2009) kehtinud dotsendi kuutöötasu miinimummäära

alusel 17 250 krooni kuus alates 1. veebruarist 2010.

4. Toimetada kohtuotsus kätte menetlusosalistele.

Menetluskulude kindlaksmääramine

Menetlusosaline võib nõuda Tartu Maakohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist

lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates lahendi

jõustumisest. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad

dokumendid. Posti- ja sidekulude tõendamiseks piisab avaldaja kinnitusest, et need kulud on

kantud, kuid kohus võib nõuda nende tõendamist ka muul viisil. Käibemaksusumma

tõendamiseks piisab avaldaja kinnitusest, et ta ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi

arvestada (TsMS § 174 lg 1, 2, 3).

Edasikaebe kord

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates

otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda

apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega

kirjalikus menetluses.

Apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja esitama tähtaja kestel ka

apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD ja HAGEJA NÕUE

1. oktoobril 2009.a kuulutas Tartu Ülikool (edaspidi ka kostja, lühendatult TÜ) ajalehes

Postimees välja konkursi vakantsete ametikohtade täitmiseks. 2. novembril 2010.a esitas Henn

Käärik (edaspidi ka hageja) avalduse ja nõutavad dokumendid kandideerimaks sotsioloogia ja

sotsiaalpoliitika instituudi sotsioloogia teooria ja ajaloo dotsendi ametikohale.. Konkursi

toimumise ajal 29.detsembril 2009.a muudeti rektori käskkirjaga TÜ palgaeeskirja. 21. jaanuaril

2010.a valiti hageja täitma nimetatud ametikohta. Hageja oli ka selle ametikoha senine täitja. 31.

jaanuaril 2010.a lõppes hageja senine tööleping kostjaga. Uut lepingut polnud veel alla

kirjutatud, kuid kuna ta oli tagasi valitud jätkas ta 1. veebruarist tööülesannete täitmist.

11.veebruaril 2010.a informeeris TÜ personaliosakond hagejat, et sõlmitavas töölepingus on

tema töötasu alandatud. Hageja sellega ei nõustunud, kuid alates veebruarist 2010. maksab TÜ

hagejale töötasu uues alandatud määras.

11.juunil

2010.a

esitas

H. Käärik

töövaidluskomisjonile

töövaidlusavalduse

seoses

palgatingimuste muutmisega. TÜ taotles vaidluses aegumise kohaldamist ja töövaidluskomisjon

rahuldas selle taotluse. H. Käärik ei nõustunud töövaidluskomisjoni otsusega ja 8.oktoobril

2010.a esitas TÜ vastu töövaidluse asjas hagiavalduse, milles palus tunnistada seadusevastaseks

hageja töötasu viimise vanalt miinimummääralt uuele miinimummäärale ning kompenseerida

miinimummäära alandamisest tulenev palgavahe alates 1.veebruarist 2010.a. 3. novembril

2010.a täpsustas hageja oma haginõuet. Ta palus tunnistada seadusele mittevastavaks enda

töötasu viimine vanalt miinimummääralt (17 500 EEK kuus) uuele miinimummäärale (15 700

EEK kuus) ning kohustada kostjat maksma talle alates 1. veebruarist 2010.a töötasu konkursi

väljakuulutamise ajal kehtinud miinimummäära alusel (17 250 EEK kuus). Samuti palus hageja

kostjalt välja mõista 1. veebruarist 2010.a kuni hagi esitamise päevani vähem makstud töötasu

summas 12 769 EEK.

Hagiavalduse põhjenduste kohaselt ei oleks töövaidluskomisjon saanud aegumist kohaldada. TÜ

ja töövaidluskomisjoni seisukoht oli, et hageja vaidlustab töölepinguseaduse (TLS) § 5 lg 1 p 5

sätestatud töötingimust. Hageja on aga seisukohal, et ta ei vaidlusta ega saagi vaidlustada

nimetatud tingimust, kuna tal puudub lepinguline töösuhe kostjaga. Töövaidluskomisjon oleks

pidanud kohaldama individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse § 6 lg 3, mille kohaselt

töötasu esitamise nõude tähtaeg on kolm aastat. Hageja nõue on töötasu nõue, kuna kostja kui

konkursi korraldaja on konkursi korraldamise kui tehinguga võtnud endale kohustuse maksta

avalikult lubatud töötasu ning tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat.

TÜ tegevus palga miinimummäära alandamisel hageja suhtes oleks olnud õiguspärane siis, kui ta

konkursi korraldajana oleks avalikult teatanud, et muudab palgatingimusi. Seda oleks tulnud teha

enne hageja poolt tehtud pakkumist ehk enne 2.novembrit 2009.a. Seega nõuab hageja, et talle

kohaldataks konkursi väljakuulutamise ajal (oktoobris 2009) kehtinud dotsendi palga alammäära

17 250 EEK.

Hageja nõue asja menetlusse võtmisel oli järgmine (lk 15): tunnistada seadusele mittevastavaks

hageja töötasu viimine kostja poolt vanalt miinimummääralt 17 500 krooni kuus uue

miinimummäärani 15 700 krooni kuus alates 1. veebruarist 2010 ning kohustada kostjat maksma

hagejale töötasu konkursi väljakuulutamise ajal Tartu ülikoolis (1. oktoober 2009) kehtinud

dotsendi kuutöötasu miinimummäära alusel 17 250 krooni kuus alates 1. veebruarist 2010; nõuda

kostjalt hageja kasuks alates 1. veebruarist 2010 kuni hagi esitamise päevani vähemmakstud

töötasu 12 769 krooni.

KOSTJA SEISUKOHT (lk 28)

Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja leiab, et hagi on ebaselge, kuna kostjale jääb ebaselgeks, kas

hageja nõuab töölepingu täitmist või vaidlustab konkursi läbiviimist. Kui hageja vaidlustab

konkursi läbiviimist, kuulub vaidlus halduskohtu pädevusse, kuna tegemist on avalik-õigusliku

konkursiga. Sellisel juhul tuleks hagi jätta läbi vaatamata.

Kui aga asi kuulub siiski maakohtu pädevusse, on hageja nõuded aegunud. TÜ pole hagejale uut

töölepingut sõlmides kunagi pakkunud tasu suuruses 17 250 EEK kuus. 1. veebruaril 2010.a

tööle asudes aktsepteeris hageja töötingimusena palka 15 700 EEK kuus. Samuti oli ta sellisest

palgast teadlik juba 26. jaanuaril 2010.a, kui talle esitati töölepingu kavand, kus sisaldus ka

töötasu. Kuigi hageja pole töölepingule alla kirjutanud, on tal siiski kehtiv töösuhe TÜ-ga. Kuna

vaidlusele tuleks kohaldada IVTS § 6 lg 1 aegumistähtajaga neli kuud, pöördus hageja

töövaidluskomisjoni pärast aegumistähtaja möödumist ja tema nõue on aegunud.

Samuti ei muutnud kostja konkursi ajal palgatingimusi muutes konkursitingimusi. Ajalehes

Postimees ilmunud konkursiteates oli tasustamise kohta viide „tasustamine vastavalt TÜ

palgaeeskirjale (edaspidi PE)“, mitte konkreetsed numbrid. Võlaõigusseaduse järgi ei pea seda

ka olema. Hageja oleks pidanud tutvuma ka PE nende punktidega, mis käsitlesid võimalust palka

vajadusel ja võimalusel muuta. Oktoobris 2009 otsustati ülikoolis PE punktist 14 lähtuvalt, et

ülikooli tulude olulise vähendamise tõttu on otstarbekas langetada miinimumpalgamäärasid, et

anda ülikooli struktuuriüksuste juhtidele, kes teevad konkreetseid palgaotsuseid, palgakulude

kokkuhoiuks rohkem võimalusi. Alandatud palgamäärad hakkasid kehtima alates 1. jaanuarist

2010. Õiguskirjanduses on märgitud, et „tasu suurus ei pea olema tasu avaliku lubamise tehingus

ära märgitud“.

Konkursiteade on tahteavaldus. Kuna see on suunatud avalikkusele, tuleb seda tahteavaldust

tõlgendada nii, nagu mõistlik isik seda mõistma pidi. Tõlgendades viidet, et tasustamine toimub

PE järgi, tuleb kostja hinnangul lähtuda järgmisest: ametikoha täitmine oli ette nähtud

veebruarist 2010, seega sai ka tasu üle läbi rääkida alles pärast konkursi võitja selgumist sel ajal

kehtiva PE alusel; PE on õigusakt, mis võib eelduslikult muutuda.

Hagejale ei ole makstud alates 1. veebruarist 2010 töötasu vähem. Töölepingu tingimused rääkis

hagejaga läbi ja töölepingu kavandi koostas hagejale tema struktuuriüksuse juht. Kavand

saadetakse personaliosakonda, kus selle alusel vormistatakse tööleping, mis esitatakse töötajale

allakirjutamiseks. Seega toimuvad sisulised läbirääkimised töölepingu tingimuste üle

struktuuriüksustes. 26. jaanuaril 2010 koostas hageja struktuuriüksuse juht temaga lepingu

kavandi ja tutvustas seda hagejale. Kavandis oli töötasu suuruseks märgitud 15 700 krooni kuus.

Kuigi 1. veebruariks 2010 seisuga ei olnud personaliosakond temaga töölepingut veel

vormistanud, asus hageja tööle. Ta oli teadlik sel ajal talle pakutavast töötasu suurusest.

Instituudi juhataja poolt hagejale pärast konkursi võitmist töölepingu kavandi tutvustamine on

käsitletav töölepingu tingimuste pakkumisena ning kui hageja asus tööle, nõustus ta selle teoga

talle tehtud pakkumisega, sh töötasu osas ning sellega loeti tööleping sõlmituks kostja poolt

tehtud pakkumises näidatud tingimustel. Poolte vahel on sõlmitud tööleping, mille kohaselt on

hageja töötasu 15 700 krooni kuus. Hageja palub kohtul jätta hagi läbi vaatamata. Juhul kui

kohus ei jäta hagi läbi vaatamata, kohaldada hagi osas aegumist ja jätta see rahuldamata. Välja

mõista hagejalt menetluskulud kostja kasuks.

HAGEJA SEISUKOHT KOSTJA VASTUSELE ( lk 56)

Hageja ei ole vaidlustanud konkursi läbiviimist. Antud vaidlus on algusest peale töövaidlus.

Õppejõudude ja teadustöötajate valimine Tartu Ülikoolis on käsitatav kaheastmelise

haldusmenetlusena, kus konkursi läbiviimine on avalik-halduslik toiming ning töölepingu

sõlmimine ja sellega seotud vaidlused on tsiviilõiguslikud. Lubatud tasu maksmise küsimusi

tuleks käsitleda halduskohtus ja tegelikult makstava tasu küsimusi üldkohtus. Antud vaidlus on

selgelt tsiviilõiguslik. On õige, et 26. jaanuaril 2010 tutvustas ametist lahkuv struktuuriüksuse

juht hagejale töölepingu projekti. Kuivõrd lahkuv struktuuriüksuse juht oli korduvalt kinnitanud,

et tema ei ole instituudi rahade sisuline käsutaja, eeldas hageja, et tegemist on projektiga, mis on

lähtealuseks läbirääkimistel uue struktuuriüksuse juhiga. Hageja ei ole kuidagi näidanud oma

nõustumust antud projektiga. Ainult kostja poolt avalikult lubatud töötasu saab olla uues

töölepingus fikseeritud tasumääraks. Hageja nõue ei tulene lepingust, vaid sellele eelnevast

kostja tegevusest. Hageja nõue on samaaegselt nii töötasu nõue kui ka avalikult lubatud tasust

tulenev nõue. Avalikult lubatud töötasust tulenevad nõuded aeguvad TsÜS § 146 lg 1 alusel

kolme aasta jooksul. Nõue ei ole aegunud.

Hageja arusaamine mõistliku isiku käitumisest PE tõlgendamisel on järgmine. Mõistlik isik

leidis kõigepealt kehtivast PE-st taotletavale ametikohale vastava töötasu miinimummäära,

milleks oli dotsendi ametikohal oktoobris 2009 17250 krooni. Kostjal oleks olnud õigus antud

tasulubadust muuta ainult juhul, kui : see oleks toimunud enne 2. novembrit 2009 st enne

pakkumuse tegemist hageja poolt ning kui kostja oleks sellest avalikult teatanud ajalehes

Postimees. Mõistlik isik pidi ka aru saama, et oktoobris 2009 tehtud võimalikud muutused

töötasu miinimummäärades saavad jõustuda alles 1. märtsist 2010. Seda asjaolu ei saa muuta ka

rektorile antud õigus teha erandeid PE p 9 järgi, sest see õigus hõlmab üksiktöötaja töötasu

kujundamise põhimõtteid, mitte aga uute üleülikooliliste miinimummäärade kehtestamise aega.

Rektori 29. detsembri 2009 käskkiri nr 39 on vastuolus PE-ga ja võlaõigusseadusega ning

õigustühine. Kostja ei tugine mitte mõistliku isiku arusaamale, vaid üksnes rektori 29. detsembri

2009. a käskkirjale. Hageja ei taotle vana töötasu 17 500 krooni säilitamist, vaid konkursi

väljakuulutamise ajal kehtinud miinimummäära 17250 krooni kohaldamist. Tööle asudes ei

olnud hageja teadlik talle pakutavast töötasust, ta eeldas heauskselt, et temaga alustatakse, küll

hilinenult, sisulisi läbirääkimisi töötasu osas. Ükski kostja vastuväide ei ole põhistatud.

KOHTUISTUNG

Hageja palus kohtult luba muuta hagiavalduse eset ja tagasi võtta hagi eseme esimene punkt

eeldusel, et hagi eseme teine punkt sisaldab ka esimese punkti nõuet. Hageja palub luba ka hagi

eseme punktis 2 sõnastuse muutmiseks järgmiselt: Nõuda kostjalt hageja kasuks alates 1.

veebruarist 2010 kuni kohtuotsuse tegemiseni vähemmakstud töötasu 1550 krooni ehk 99 eurot

ühes kuus ( lk 65).

Muus osas pooled jäid oma seisukohtade juurde. Hageja loobus Liina-Mai Tooding tunnistajana

ülekuulamise taotlusest.

Hageja oli seisukohal, et konkursi teade oli ettepanek või üleskutse teha pakkumisi ja hageja tegi

oma pakkumise. Ta arvestas selle palgaga, mis kehtis sel momendil, samuti võiamlike

muudatustega alates 1. märtsist. Hageja arvates ei ole tööleping sõlmitud, kuna puudub

kokkulepe palga osas, kuid võib ka olla, et töötasu osas on kokkulepe lahtine ja selle võiks

sisustada kohus (lk 81).

Kostja

esindaja

selgitas,

et

struktuuriüksuse

juhatajal

oli

õigus

pidada

hagejaga

palgaläbirääkimisi ja pakkuda palka eelarve piirides, kuid mitte vähem kui minimaalpalgamäär

sellel ametikohal. Kostja on seisukohal, et konkursi võitja väljakuulutamine on konkursi

korraldaja poolne pakkumine konkursi võitjale asuda läbirääkimistesse töölepingu tingimuste

üle. Kuna praegu on töötaja tööle asunud, siis on tööleping sõlmitud.

KOHTU SEISUKOHT ja PÕHJENDUSED

Pooltel ei ole vaidlust selles, et hageja on osalenud 1. oktoobril 2009.a kostja poolt välja

kuulutatud konkursil Tartu Ülikooli sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika instituudi sotsioloogia

teooria ja ajaloo dotsendi ametikohale perioodil 1. veebruar 2010 – 31. jaanuar 2015 ja 21.

jaanuaril 2010 valis Tartu Ülikooli sotsiaal – ja haridusteaduskonna nõukogu hageja tagasi

nimetatud perioodiks sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika instituudi sotsioloogia teooria ja ajaloo

korraliseks dotsendiks. Pooltel ei ole ka vaidlust selles, et hageja täidabki alates 1. veebruarist

2011 kuni käesoleva ajani dotsendi töökohustusi ja hageja maksab talle palka 15 700 krooni

kuus, kuigi kirjalikku töölepingut ei ole pooled sõlminud.

Kohus leiab, et asjas kuuluvad kohaldamisele võlaõigusseaduse avalikku tasu lubamist

reguleerivad sätted (VÕS §-d 1005 -1013). VÕS § 1005 kohaselt teatud teo tegemise, eelkõige

tulemuse saavutamise eest avalikult tasu lubanud isik peab maksma teo teinud isikule lubatud

tasu, isegi kui teo tegija ei tegutsenud tasu lubamisest lähtudes. VÕS § 1006 sätestab

tasulubaduse tagasivõtmise või selle tingimuste muutmise nõuded. VÕS § 1009 lg 1 kohaselt

tasu avalikul lubamisel teatud teo parima tegemise eest (konkurss) tuleb mõistlikul viisil

teatavaks teha konkursi ese, teo või selle tegemise viis ja tähtaeg ning parima teo või pakkumise

väljaselgitamise tähtaeg või kord, samuti tasu lubaja(konkursi korraldaja) ja muud konkursi

läbiviimiseks vajalikud asjaolud. Sama paragrahvi lõige kaks kohaselt võib konkursi korraldaja

konkursist loobuda või konkursi teatavaks tehtud tingimusi muuta üksnes juhul, kui see on

konkursi tingimustes ette nähtud ja konkursist loobumine või tingimuste muutmine tehakse

teatavaks samal viisil kui konkurss või selle tingimused. Kohus nõustub kostjaga selles, et mõiste

„tasu“ võlaõigusseaduse tähenduses tuleb sisustada laialt. Tasuks konkursi võitmise eest võib

olla ka lubadus sõlmida tööleping. See aga ei tähenda, et tasu avaliku lubamise üldsätted VÕS §

1005 – 1008 konkursile ei kohalduks. Konkursi puhul kohaldatakse tasu avaliku lubamise

üldsätteid niivõrd, kuivõrd see ei ole välistatud konkursi erisätetega.

Arvestades asjaolu, et konkursil valituks osutunud isikuga tuli sõlmida veel eraldi kokkuleppe

töötasu osas vastavalt TÜ palgaeeskirjale, tuleb konkursi korraldaja poolt konkursi võitja

väljaselgitamist hinnata vaidlusalusel juhul korraldaja pakkumuseks hakata pidama läbirääkimisi

töölepingu sõlmimiseks ja poolte vahel tekkis lepingueelsete läbirääkimiste võlasuhe. Samas on

töölepingute sõlmimise osas erisätteks töölepingu seaduse (TLS) § 4 lg 2, mille kohaselt loetakse

tööleping sõlmituks ka juhul, kui töötaja asub tegema tööd, mille tegemist võib vastavalt

asjaoludele eeldada üksnes tasu eest. Kuna pooltel ei ole vaidlust, et hageja täidab alates 1.

Veebruarist 2010 dotsendi tööülesandeid seetõttu, et talle tehti pakkumine konkursi alusel ja

selliste tööülesannete täitmist saab eeldada üksnes tasu eest, siis tuleb tööleping poolte vahel

lugeda sõlmituks määratud tähtajaga 5 aastat alates 1. Veebruarist 2010. Samas on pooltel

jätkuvalt vaidlus millist tasu peab kostja hagejale töölepingu järgselt maksma. Käesoleval ajal on

kostja hagejale tasunud 15700 krooni kuus, st PE lisa nr 2. järgset miinimumi. Kohus ei nõustu

kostja seisukohaga, et tööle asumisega hageja nõustus nimetatud kostja poolse tasu pakkumisega.

Kostja esitas hagejale kirjalikus vormis töölepingu allkirjastamiseks alles 8. Veebruaril 2010,

mille hageja jättis allkirjastamata just tasus poolte vahelise kokkuleppe puudumise tõttu, millest

informeeris kostjat koheselt e-kirjaga. Hageja on põhjendanud oma tööleasumist sellega, et

uskus lepingu läbirääkimiste jätkumist uue struktuuriüksuse juhi poolt, kes asus ametisse samuti

alates 1. Veebruarist 2010. Kuna ka kostja selleks ajaks, mis oli ka hageja tegelikult tööle

asumise aeg ei olnud veel hagejale kirjalikku lepingudokumenti allkirjastamiseks esitanud, siis

tuleb lugeda pooltevahelised läbirääkimised tasu osas mittelõppenuks. Tööle asumisega kostja ei

aktsepteerinud kostja poolt töölepingu kavandis pakutavat tasu. Käesoleval ajal pooltel puudub

kokkulepe töötasu osas, tegemist on lahtise tingimusega VÕS § 26 tähenduses. Lahtise tingimuse

on määranud kostja, tasudes kostjale vastavalt PE lisale nr 2 dotsendi miinimumpalka. VÕS §

26 lg 11 kohaselt võib lepingupool nõuda, et kohus määraks lahtise tingimuse ka siis, kui teise

lepingupoole poolt määratud tingimus ei vasta hea usu ja mõistlikkuse põhimõttele. Kohus leiab,

et hagi vähemsaadud palga nõudes tuleb käsitleda ka hageja kui lepingupoole nõudena lahtise

lepingutingimuse määramiseks, kuna tegemist on eeldusena hageja nõude põhjendatuse üle

otsustamisel.

Kostja on teinud hagejale pakkumuse sõlmida tööleping tulenevalt konkursi tulemusest, mistõttu

tuleb peab kostja hagejaga tasu kokkuleppe sõlmimisel lähtuma konkursitingimustes tehtud tasu

pakkumisest.

Vastavalt

konkursiteatele

pidi

tasustamine

toimuma

vastavalt

kostja

palgaeeskirjale. Konkursiteate avaldamise ajal kehtinud palgaeeskiri on kinnitatud TÜ rektori 1.

Septembri 2009 käskkirjaga nr 25. PE p 5 kohaselt töötaja põhipalk lepitakse kokku töölepingus,

võttes aluseks ametikoha liigi ja palgaastme vastavalt PE lisale nr 1 ja PE lisas nr 2 toodud

palgaastmele vastava põhipalga miinimummäära. PE p 14 kohaselt võib igaaastane põhipalga

miinimummäärade muutmine toimuda 1. Märtsist. Käesoleval juhul on TÜ rektor pärast

konkursi väljakuulutamist 29. Detsembri 2009.a käskkirjaga nr 30 asendanud palgaeeskirja lisa

2 uue lisaga 2, mis on kaasa toonud palga alammäärade vähendamise. Käskkirja aluseks on TÜ

põhikirja § 34 punktid 1 ja 2. Põhikirja § 34 punktid 1 ja 2 sätestavad rektori pädevuse kostja

kui tööandja esindamisel ja käskkirjade ja muude korralduste, mis on ülikooli liikmeskonnale

kohustuslikud, andmisel. Nimetatud käskkirjaga ei ole ka muudetud palgaeeskirja punktis 14

toodud põhimõtet muuta palga alammäärasid üksnes üks kord aastas 1. Märtsist. Kohus leiab, et

sellega on kostja muutnud konkursi ajal kehtinud ja konkursi üheks tingimuseks olevat

palgatingimusi ja kostja ei ole sellisest konkursi tingimuse muutmisest VÕS § 1006 ja § 1009 lg

2 sätestatud korras teatanud. Konkursiavaldust tuleb tõlgendada TSÜS § 75 lg 2 teise aluse järgi,

st nii nagu mõistlik isik seda mõistma pidi. Mõistlik isik ei pidanud aru saama, et konkursi

korraldajal on rektori isikus õigus muuta palgaeeskirjaga kehtestatud minimaalpalku ka muul

ajal, kui on sätestatud PE punktis 14, st enne järgmise aasta 1. Märtsi. Seega peab kostja

hagejale kui konkursile parima pakkumise teinud isikuga töölepingu sõlmimisel ja tasu

kokkuleppe kui lahtise tingimuse määramisel lähtuma vähemalt konkursi väljakuulutamise ajal

kehtinud minimaalsest palgamäärast, mis oli dotsendi ametikohal 17250 krooni kuus. Kuna

kostja tegi töölepingu sõlmimise pakkumuse hagejale konkursi tulemusena, siis ei saanud kostja

selle pakkumuse tegemisel arvestada rektori 29. Detsembri 2009. A käskkirja nr 30 alusel

muudetud

palgaeeskirja

lisas

sätestatud

minimaalsete

palgamääradega,

vaid

nende

palgamääradega, mis kehtisid konkursi väljakuulutamise ajal. Vastupidine käitumine oleks

vastuolus VÕS §-ga 1005 ja hea usu põhimõttega. Seega määrab kohus lahtise tingimuse

(töölepingu p 13, lk 48) sisuks 17250 krooni kuus ja lähtub sellest hagi rahuldamisel.

Hageja on esitanud palganõude, mis vastavalt individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse § 6

lg-le 3 aegub kolme aasta möödudes. Hageja esitas avalduse palgavahe kompenseerimiseks

töövaidluskomisjonile 14. Juunil 2010, seega tähtaegselt. ITVLS § 24 lg 1 kohaselt

Töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumisel võivad vaidlevad pooled pöörduda sama

töövaidluse läbivaatamiseks maakohtusse ühe kuu jooksul, arvates töövaidluskomisjoni otsuse

ärakirja saamise päevale järgnevast päevast. Töövaidluskomisjon tegi otsuse 1. Septembril 2010,

otsuse ärakirja sai hageja kätte 8. septembril 2010, hagi on esitatud 8. Oktoobril 2010, seega

tähtaegselt. Hagi ei ole aegunud.

Hageja on igas töötatud kuus saanud vähem töötasu 1550 krooni ehk 99 eurot. Alates 1.

Veebruarist 2010 kuni 30. Augustini 2011 on hageja töötanud kokku 20 kuud, mis aja jooksul on

ta )saanud vähem palka 1980 (20 kuud x 99 = 1980) eurot. Haginõude arvestuslikus osas ei ole

kostja hagile vastuväiteid esitanud ja selles ulatuses kuulub hagi vähem saadud palga nõudes

rahuldamisele. Hageja taotleb vähem saadud palka kuni kohtuotsuse tegemiseni. PE p 12

kohaselt makstakse kostja juures palka üks kord kuus hiljemalt 5. kuupäeval eelmise kuu eest.

Seega kuulub tasu september 2011 eest hagejale välja maksmisele alles 5. Oktoobriks 2011, mis

tõttu ei ole hagejal september 2011 eest tasu nõue veel muutunud sissenõutavaks ja selles osas

jätab kohus hagi rahuldamata.

Haginõude p 1 osas tuleb arvestades hageja soovi hagi tagasi võtta jätta nõue läbi vaatamata

TsMS § 423 lg 1 p 2 ja § 424 alusel. Kostja ei vaielnud hagi tagasivõtmisele vastu.

Menetluskulud

Kuna kohus hagi ülekaalukas osas rahuldab, siis tuleb kõik poolte menetluskulud jätta kostja

kanda.

Kohtunik