3-11-1069/30 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kadriann Ikkonen

Otsuse tegemise aeg ja koht

16. september 2011, Tallinn

Haldusasja number

3-11-1069

Haldusasi

K. G.’i kaebus Maksu- ja Tolliameti 17.01.2011 otsuse nr

13-1/370 tühistamise nõudes

Asja läbivaatamise viis

Kirjalikus menetluses

Menetlusosalised

Kaebuse esitaja: K. G.;

Vastustaja: Maksu- ja Tolliamet.

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

3. Saata kohtuotsuse ärakiri kaebuse esitajale ja vastustajale.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale on õigus 30 päeva jooksul kohtuotsuse kohtu

kantselei kaudu teatavakstegemisest esitada apellatsioon-

kaebus

vahetult

Tallinna

Ringkonnakohtule

(HKMS § 28; § 31 lg 4).

ASJAOLUD

1. PMTK 05.09.2008 maksuotsusega nr 12-5/767 määrati kaebajale tasumisele kuuluv füüsilise

isiku tulumaks summas 1 211 072 krooni (77 401,61 eurot).

2. Kaebaja vaidlustas maksuotsuse Tallinna Halduskohtus (haldusasi nr 3-08-2520). Tallinna

Halduskohus kinnitas nimetatud haldusasjas 16.06.2010 kompromissi, mis on jõustunud.

Kompromissi tingimused olid järgmised:

1. Maksuamet vähendab maksuotsuses sätestatud Tallinnas aadressil X tn X ja X tn X asuvate

kinnistute võõrandamiselt tekkinud tulumaksuobjekti maksubaasi ja juurdemääramisele

kuuluvat tulumaksu. Tulenevalt selle vara soetamismaksumuse suurenemisest on kasu vara

võõrandamisest 1 242 963 krooni ja TuMS § 15 lg 1 alusel kuulub juurdemääramisele

tulumaksu summas 323 170 krooni. Maksuamet tunnistab käesoleva kohtuliku

kompromissiga maksuotsuse p 1.1.4 ülejäänud osas kehtetuks.

2. Maksuotsuses sätestatud Harjumaal X vallas X tee X asuvate kinnistute võõrandamiselt

tekkinud tulumaksuobjekti maksubaasi ja juurdemääramisele kuuluva tulumaksu osas jääb

maksuotsus kehtima senises summas 213 004 krooni ja 148 697 krooni.

3. Maksuamet kohustub tegema käesolevast kompromissist tulenevad kustutuskanded ning

peale käesoleva kompromissi punktis 1 ja 2 sätestatud maksusummade tasumist lõpetama

kõik K. G.’i suhtes sooritatud täitetoimingud.

3. Kaebaja on kompromissist tuleneva maksusumma tasunud.

4. Peale määruse jõustumist haldusasjas nr 3-08-2520 esitas 27.07.2010 Maksu- ja Tolliameti

Põhja maksu- ja tollikeskus kaebajale intressinõude nr 13-3/24014 juhindudes maksukorralduse

seaduse §10 lg 2 p 3 ja § 46 sätestatust ning § 115 lg 1 ja 3. Seisuga 27.07.2010 oli maksuhaldur

arvestanud hilinemisega täielikult tasutud maksusummadelt intressi 641 749 krooni (so 41 015,24

eurot):

- 2003.a. eest juurde määratud tulumaksult 323 170 kroonilt (20 654,33 eurot) intressi 313

927.34 krooni ( 20 063,61 eurot);

- 2004.a. eest juurde määratud tulumaksult 213 004 kroonilt ( 13613,44 eurot) intressi 206 912,09

krooni (13 224,09 eurot);

- 2005.a. eest juurde määratud tulumaksult summalt 148 697 krooni (9 503,47 eurot) intressi

122 675,03 krooni (7 840,36 eurot).

5. 17.01.2011 andis Maksu- ja Tolliamet välja otsuse nr 13-1/370, millega jättis kaebaja 01.12.2010

taotluse maksuvõla kustutamiseks rahuldamata. Kaebaja esitas 28.03.2011 vaide, mille Maksu- ja

Tolliamet oma 30.03.2011 vaideotsusega nr 6-1/95-4 jättis rahuldamata.

KAEBUSE ESITAJA SEISUKOHT

6. Kaebaja on seisukohal, et temale on MTA 17.01.2011 otsusega nr 13-1/370 määratud

täiendavalt intressi summas 641 749 krooni (so 41 015,24 eurot) põhjendamatult. Kaebaja leiab, et

tal ei ole maksuvõlga. Kaebaja sõlmis kompromissi, millest tulenevalt mõistis, et pooled on

lugenud lõplikuks summaks so maksuvõlaks (sh. ka intressivõlg) 684 871 krooni (so 43771.23

eurot). Kaebajale oli maksuhalduri poolt enne kompromisslepingu allkirjastamist saadetud

saldokinnitus 14.01.2010 nr 7.2-14/75, mille alusel oli kaebajale arvestatud ja kuulus tasumisele

intresse summas 251 929 krooni (so 16 101,20 eurot) ning 21.05.2010 e-posti aadressile saadetud

nõuete saldo, mille kohaselt oli tasumisele kuuluvaks intressiks 241 962 krooni (so 15 464,19

eurot). Kaebaja eelnimetatud intressinõudeid ei vaidlustanud, kuna uskus, et kompromissi

sõlmimisega on tema lõplikuks maksuvõlaks koos intressidega 684 871 krooni (43 771,23 eurot),

mida ka maksuhaldur oli enne kompromisslepingu sõlmimist maksumaksjale selgitanud ning ka

vastava maksuteated edastanud.

7. Eelnimetatud intressinõue kokku on peaaegu võrdne juurde määratud maksusummaga, mis

tõttu kaebaja sattudes segadusse esitas taotluse, milles palus intressivõla vähendamist kuni

315 129 kroonini (so 20 140,41 eurot). Kaebaja põhjendas, et ei ole suuteline sellist intressivõlga

tasuma, kuna tal puuduvad selleks piisavad vahendid. Kaebaja, olles viidud maksuhalduri poolt

segadusse, pakkus maksuhaldurile tagatiseks hüpoteegi seadmist talle kuuluvale korteriomandile X

tee X. Maksuhaldur leidis, et kuna hüpoteeki ei ole võimalik seada esimesele järjekohale, sest sellel

oli seatud hüpoteek AS Swedbank kasuks, leidis, et kaebaja poolt pakutav pant ei ole

aktsepteeritav, viidates asjaolule, et pandi ese ei ole lihtsalt realiseeritav võib tuua kaasa üleliigseid

halduskulusid.

8. MKS § 98 lg 1 kohaselt on maksusumma aegumistähtaeg kolm aastat. Maksusumma tahtliku

tasumata või kinni pidamata jätmise korral on maksusumma määramise aegumistähtaeg kuus

aastat. Aegumistähtaeg algab selle maksudeklaratsiooni esitamise tähtpäevast, mida ei esitatud või

milles esitatud andmete alusel maksusumma valesti arvutati. Haldusasja menetluse käigus ei

tuvastatud asjaolu, et kaebaja oleks tahtlikult jätnud tasumata vara võõrandamisest tasumisele

kuuluva tulumaksu ning kuna pooled sõlmisid antud maksumenetluses kompromisslepingu siis

algab aegumistähtaeg alates maksudeklaratsiooni esitamise päevast. Seega leiab kaebaja, et

rakendub aegumistähtaeg kolm aastat.

9. MKS § 118 lg 1 intressi arvestamise aegumistähtaeg on üks aasta, arvates maksusumma täieliku

tasumise päevast või isikule alusetult tagastatud summa täieliku tasumise või tasaarvestamise

päevast. Kuna Tallinna Halduskohus haldusasjas nr 3-08-2520 lõpetas menetluse kohtumäärusega

10.06.2010 kompromissi sõlmimisega, siis puudus maksuhalduril õiguslik alus intressinõude

esitamiseks.

10. Lisaks on maksuhalduri poolt esitatud intressinõue suisa pahatahtlik, sest maksuhaldur on

varjanud maksumaksja eest tegelikke asjaolusid ja sõlmis kompromisslepingu tahtlusega jätta

maksumaksjale mulje, et kompromisslepingu sõlmimisel ja maksuvõla täielikul tasumisel on

maksumaksja täitnud kõik oma kohustused maksuhalduri ees.

11. Kaebaja leiab, et sattudes segadusse maksuhalduri eelnimetatud käitumisest oli ta nõus sõlmima

ka intresside osas täiendava kokkuleppe, pakkudes tagatise, millest maksuhaldur keeldus. Sellest

jääb kaebajale arusaamatuks, millised on need tõendid ja kriteeriumid, mida hea halduse kohaselt

on maksuhaldur oma haldusakti andmisel järginud.

12. Kuni käesoleva seisukoha esitamiseni ei ole aga vastustaja täitnud kompromissi tingimusi.

Vastavalt kompromissi p.3 MTA kohustus tegema kompromissist tulenevad kustutuskanded ning

peale maksusummade tasumist lõpetama kõik K. G.`i suhtes sooritatud täitetoimingud. Kaebaja

leiab, et ennekuulmatu on aga eelkõige vastustaja poolne kohtumääruse täitmise eiramine, mis on

iseenesest toonud kaebajale juba nii reaalse kui ka moraalse kahju. Kaebaja lisab oma väidete

tõestamiseks keelumärkega dokumendid ja arestitud pangakontod ning kaalub täiendava kahju

nõude esitamist vastustaja suhtes.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

13. Vastustaja leiab, et kaebus on põhjendamatu, selles esitatud väited ei anna alust kaebuse

rahuldamiseks. Kaebusest nähtuvalt on käesoleva vaidluse keskseks küsimuseks kas kaebaja

maksusumma ja sellelt arvestatud intressisumma on aegunud ning kas maksuhaldur on rikkunud

hea halduse tava. Samas küsimuses on asi leidnud sisuliselt lahenduse poolte vahel sõlmitud

kompromissiga. Seega on kaebaja taotlus maksuvõla kustutamiseks oma esemelt sama, mis on

kohtu menetluses juba olnud samade poolte vahel ning mille kohta on jõustunud lahend.

14. Kahetsusväärselt tugineb kaebaja alles kaebuse esitamise staadiumis aegumisele, mida kaebaja

ei ole teinud enda 01.12.2010 taotluses. Seega ei ole kaebaja enda väidete esitamisel järjepidev ning

asetab sellega vastustaja ebavõrdsesse positsiooni. Eeltoodud põhjusel on alusetu etteheide, et

otsusest ei nähtu asjaolud tahtluse tuvastamise kohta. Lisaks tuleb pidada kaebaja väiteid tahtluse

tuvastamata jätmise kohta viidetega jõustunud haldusasjale, mis lahendati pooltevahelise

kompromissiga täielikult asjatundmatuteks. Sellegipoolest selgitab vastustaja, et tahtlus võib

seisneda sihipärases tegevuses. Kaebaja tahtlus väljendub antud juhul teadlikus tegevuses

valeandmete

esitamisel

maksudeklaratsioonides.

Kui

maksuõigusrikkumine

on

loetud

maksuhalduri poolt tõendatuks, tuleb ennekõike maksukohustuslasel tõendada, et ta ei soovinud

maksuseadusi rikkuda ega olnud ka teo õigusvastasusest teadlik.

15. Võttes arvesse, et kaebajat nõustas ja esindas viidatud haldusasjas õigusalaste teadmisega

advokaat ning kaebajal on olnud võimalus enda maksuarvestusega lähemalt tutvuda iseseisvalt e-

maksuameti kaudu, millelt nähtub maksuvõlas olevate nõuete loetelu, ning maksuhaldurilt

arupärimistena, on kaebaja etteheited maksuhalduri aadressil andmete varjamisest või tema õiguste

rikkumisest ilmselt otsitud.

16. Kaebaja seisukohtadest ei väljendu selgesõnalisi ja konkreetseid etteheiteid selle kohta, millisel

viisil ja ulatuses on menetluses kaebaja õigusi rikutud. Kaebaja ei ole ära näidanud, millel tuginevad

tema väited, et maksuarvestuses on maksusummad kajastatud ebaõigesti. Samuti ei selgu

kaebusest, milline puutumus on kaebaja väidetega kaebusele lisatud dokumentidel. MTA on

otsuses ja vaideotsuses piisava põhjalikkusega selgitanud maksuvõla kustutamise eeldusi ning ära

näidanud, miks käesoleval juhul ei ole kaebaja maksuvõla kustutamine põhjendatud.

KOHTU PÕHJENDUSED

17. Kohus, hinnanud poolte seisukohti ja väiteid ning nende kinnituseks esitatud tõendeid nende

kogumis ja vastastikkuses seoses, leiab, et kaebus on põhjendamata, tõendamata ja tuleb jätta

rahuldamata. Menetlusosaliste menetluskulud tuleb jätta nende endi kanda. Kohtu põhjendused

on järgmised.

18. MKS § 114 lõike 3 kohaselt võib riiklike maksude maksuhaldur maksukohustuslase

põhjendatud kirjalikul taotlusel kustutada tema maksuvõla, kui selle sissenõudmine on lootusetu

või oleks ebaõiglane maksukohustuslasest mitteolenevate asjaolude, sealhulgas vääramatu jõu

tõttu, samuti kui tulumaksuvõlg tekkis maksukohustuslase vara realiseerimisest kolmanda isiku

võla tagatisena täitemenetluses või pankrotimenetluses. Maksuhalduril on õigus nõuda

eelnimetatud asjaolude kindlaks tegemiseks vajalike dokumentide esitamist. Sellisel juhul võib

maksuhaldur teha otsuse 30 päeva jooksul dokumentide esitamisest arvates.

19. Maksuvõla kustutamine on tulenevalt MKS § 114 lõikest 3 maksuhalduri poolt kaalutlusõiguse

rakendamise teel lahendatav küsimus, mille puhul tuleb juhinduda haldusmenetlust reguleerivatest

üldistest normidest ja põhimõtetest. See omakorda tähendab, et haldusakt, milles otsus tehakse,

peab olema nõuetekohaselt põhjendatud (haldusmenetluse seaduse, edaspidi HMS, § 56) ning

kaalutlusõiguse teostamisel tuleb toimida kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning

õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve (HMS § 4 lg

1). Teisisõnu peab kaalutlusõiguse alusel tehtava haldusakti põhjendustest nähtuma nii see,

millistel haldusorgani poolt tuvastatud faktilistel asjaoludel on otsus tehtud, kui see, millisele

õiguslikule alusele see tugineb ning kuidas ja milliseid väärtusi on haldusorgan talle seadusega

võimaldatud erinevate otsustusvõimaluste vahel valimisel kaalunud. Kaalutlusõiguse alusel antud

haldusakti või tehtud toimingu põhjendusest peab selguma, miks on tuvastatud asjaoludel tehtud

just selline ja mitte mõni teistsugune otsustus. Kohtulik kontroll kaalutlusõiguse alusel välja antud

haldusakti või tehtud toimingu üle on piiratud. HKMS § 19 lõike 6 kohaselt kontrollib

halduskohus kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti puhul seda, kas on järgitud kaalutlusõiguse

piire, eesmärki ning proportsionaalsuse, võrdse kohtlemise ja muid õiguse üldtunnustatud

põhimõtteid. See tähendab, et kohus ei saa asetada ennast otsuse teinud organi rolli ja hakata

asjaolusid ise hindama ega otsustama, millised tuvastatud asjaoludest on olulisemad, vaid kohus

hindab kaalutlusõiguse teostamist vaid sellest aspektist, kas kaalumine leidis aset ja kas

haldusorgani otsus on loogiliselt ja ratsionaalselt põhjendatud ning ei riku õiguse üldtunnustatud

väärtusi.

20. Kohus leiab, et Maksu- ja Tolliameti 17.01.2011 otsus nr 13-1/370 on tehtud diskretsiooni

volituste piires, on piisavalt kaalutud ning need kaalutlused tuginevad õigusnormidele, on

ratsionaalsed ja seetõttu ka õiguspärased. MKS § 114 lg 3 toob välja näidisloetelu juhtumitest,

millisel juhul oleks maksuvõla kustutamine kaalutav, kuid käesoleval juhul neid asjaolusid ei esine.

Sellegipoolest ei ole maksuhaldur keeldunud maksuvõla kustutamisest ilma olukorda analüüsimata

ja kaalumata. Maksuhalduril on õigus nõuda nende asjaolude kindlaks tegemiseks vajalike

dokumentide esitamist ja seda maksuhaldur ka tegi, kohustades kaebajat esitama kirjavahetuse

maksuhalduriga, millest nähtuks seisukoht intresside osas. Kaebaja esitas maksuhaldurile e-

kirjavahetuse. Vaidlustatud otsuses on maksuhaldur esitatud dokumente analüüsinud ja jõudnud

kohtu hinnangul põhjendatult järeldusele, et esitatud dokumentidest ei nähtu see, et kompromiss

hõlmas ka intressiarvestust. Eelkõige peab aga lähtuma siiski kompromissi tekstist, mis kohtu

hinnangul on selge ja üheselt mõistetav – seal on määratletud vaid tulumaksu kui põhivõla

summad.

21. Veel on maksuhaldur toonud asjakohaselt välja, et kaebuse esitaja ei ole vaidlustanud talle

väljastatud intressinõudeid. Need haldusaktid on kehtivad ja neid väljatoodud summad kaebajalt

sissenõutavad. Nimetatud asjaolu ei ole iseenesest küll takistuseks maksuvõla kustutamise

taotlemiseks, kuivõrd kustutamise taotlus esitataksegi kehtiva maksuvõla suhtes, kuid siiski on

arusaamatu, miks kaebaja ei vaidlustanud peale kompromissi sõlmimist talle esitatud

intressinõudeid, kui ta leidis, et kogu võlgnevus pidi sisalduma kohtulikus kompromissis. Asja

materjalidest nähtuvalt ei ole kaebaja maksuvõla kustutamise taotluses aegumisele viidanud, tehes

seda alles kohtu poole pöördudes. Kaebuse esitaja ei ole pöördunud maksuhalduri poole

maksuvõla kustutamise taotlusega aegumise motiivil. Intressiarvestuses on tõepoolest oluline, kas

tegemist on 3- või 6-aastase aegumistähtajaga (kas tegemist oli tahtlikult tasumata jäetud

summadega või mitte, mis peaks nähtuma maksuotsusest, kuna kompromissiga muudeti vaid

tulumaksubaasi ja tulumaksu summat), ent sellisel juhul tulnukski kaebajal vaidlustada aegumise

argumendil talle tehtud intressinõue. Juhul, kui kaebajale tehakse uus intressinõue, siis saab kaebaja

seda teha ka edaspidi. Maksuvõla kustutamise menetlus on maksustamisel erandlik, kus

maksuhaldur saab kaalutlusõigust rakendades vähendada seadusega sätestatud maksusummat, kuid

vaidlused aegumistähtaja üle intressisummade arvestuses ei tuleb lahendada intressinõude

vaidlustamise menetluses. MKS § 114 lg 3 rakendusala on sootuks teine, kus maksuvõlas

iseenesest ei ole vaidlust, kuid kus see otsustatakse kustutada isikust tulenevatel subjektiivsetel

asjaoludel.

22. Kohus märgib, et juhul, kui maksuhaldur sõlmib isikuga kompromissi, oleks ühest küljest

isikule kahtlemata arusaadavam, kui kogu maksuvõlg, sh intressid, sisalduksid kompromissis.

Samas on intress erinevalt põhivõlast igapäevaselt suurenev summa, mistõttu saaks ka

kompromissis leppida intressisumma kokku vaid konkreetse kuupäeva seisuga ja juhul, kui selleks

kuupäevaks intressi ei tasuta, suureneb intress ja ei vasta enam kompromissis kokkulepitule.

Maksuhalduril ei ole pädevust sõlmida isikuga kompromissi selliselt, et intressi arvestamine

lõpetatakse kompromissi kuupäevast. Küll aga võiks kompromissi tekstis olla eraldi märgitud, kas

summa hõlmab endas intressi või mitte. Kohus rõhutab aga, et kuivõrd vaidlusaluses

kompromissis on juttu vaid maksubaasi ja sellest tulenevalt tulumaksu vähendamisest, on

kompromissi tekstist selge, et intressid kompromissi esemeks ei olnud. Eeltoodust tulenevalt leidis

maksuhaldur õiguspäraselt, et maksuvõla kustutamise taotlus tuleb jätta rahuldamata.

23. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja on tasunud maksuhaldurile kõik kompromissis märgitud

maksusummad ja sellest tulenevalt on vastustajal endal vaja täita kompromissi punkti 3 ja

vabastada kaebajale kuuluv vara keelumärgete alt. Kaebaja on esitanud kohtule tõendid selle kohta,

et tema arvelduskonto SEB pangas on arestitud 46 376,53 euro ulatuses ning talle kuuluval

kinnistul asukohaga Tallinn, X tee X lasub käsutamise keelumärge PMTK kasuks. Kohus märgib,

et käesoleva vaidluse esemeks on maksuvõla kustutamata jätmine. Kaebaja ei ole senises

menetluses esitanud taotlust täitetoimingute lõpetamiseks, märkides ka kohtule 08.09.2011

edastatud kaebuse täienduses, et jääb esitatu kaebuse juurde. Sellegipoolest märgib kohus seda, et

kuna kaebajal on hetkel maksuvõlg, mis koosneb kogunenud intressivõlast ja maksuhaldur teeb

täitetoiminguid nimetatud intressivõla sissenõudmiseks, on sellest tulenevalt konto arestimine ja

kinnistule võõrandamise keelumärke seadmine põhjendatud. Põhjendatud ei oleks täitetoimingute

tegemine, kui kaebaja oleks maksnud kompromissist tulenevad maksusummad ära ja tal uut

maksuvõlga ei oleks.

24. Kohus märgib, et juhul, kui kaebaja ja vastustaja soovivad sõlmida kompromissi käesolevas

menetluses, on seda apellatsioonkaebuse esitamisel võimalik teha ka apellatsioonimenetluses.

25. Kohus märgib lõpetuseks veel, et asja materjalidest nähtuvalt esindas haldusasja 3-08-2520

menetluses kaebajat vandeadvokaat Tuuve Tiivel. Kohtu materjalide hulgas ei ole kaebaja ja

advokaadi vahelist kliendilepingut, kuid kui see veel kehtis 16.06.2010 kompromissi tegemise ajal,

siis oleks kohtu hinnangul pidanud kaebaja advokaat selgitama kaebajale kompromissi tagajärgi ja

kui kaebaja leiab, et teda esindanud advokaat jättis selle kohustuse täitmata või ei täitnud seda

nõuetekohaselt, on kaebajal võimalik esitada talle ebapiisavast nõustamisest tekkinud kahju (mis

väljendub intressi suurenemises kompromissi kinnitamisest arvates) hüvitamise hagi oma

advokaadi vastu. Advokaat on oma kliendile tekitatud kahju eest varaliselt vastutav ja vastavalt

advokatuuriseaduse § 48 on advokaatidel kohustus sõlmida selleks tarbeks ka kutsekindlustused.

Sellise hagi saab esitada tsiviilkohtumenetluse seadustiku järgi Harju Maakohtusse.

26. HKMS § 92 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse

rahuldamata jätmisega on otsus tehtud kaebuse esitaja kahjuks. Kuivõrd vastustaja ei ole taotlenud

enda kasuks menetluskulude väljamõistmist, jäävad kummagi poole menetluskulud poole enda

kanda.

Kadriann Ikkonen

kohtunik