2-11-9240/7 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

2-11-9240

1(3)

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Viktor Bürgel Otsuse tegemise aeg ja koht 14. september 2011.a, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-11-9240 Tsiviilasi I R hagi I R vastu elatise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja I R (isikukood xxx, elukoht xxx); Hageja seaduslik esindaja M R, isikukood xxx, elukoht xxx); Kostja I R (isikukood xxx, elukoht xxx). Kohtuistungi toimumisaeg Kohtuistungil osalenud isikud 25. august 2011.a Hageja seaduslik esindaja M R, Kostja I R RESOLUTSIOON 1. Hagi rahuldada. 2. Välja mõista I R´ilt igakuine elatis tütrele I R´ile (sündinud xxx.a) tema ülalpidamiseks summas 139 (ükssada kolmkümmend üheksa) eurot alates 01.07.2011.a kuni lapse täisealiseks saamiseni xxx.a. 3. M R´il on õigus väljamõistetud elatise käsutamiseks. Menetluskulude kindlaksmääramine Menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Hageja nõue ja põhjendused

Hageja I Ri seaduslik esindaja M R esitas 04.03.2011.a Harju Maakohtule hagi I Ri vastu elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt elab I R emaga. Peale vanemate lahkukolimist toetas kostja alguses last natukene rahaliselt, kuid hiljem maksis ainult pool lasteaia maksust. Hageja seaduslik esindaja leiab, et see ei ole ühine lapse kasvatamine ning palub välja mõista elatis miinimumsummas (s.o 139 eurot) lapse ülalpidamiseks. Hagiavalduse kohaselt kulub tütre Ii ülapidamiseks igakuiselt 4600 krooni (293,99 eurot), millest eluasemekulud on 2500 krooni (159,78 eurot), kulutused toidule on 1000 krooni (63,91 eurot), kulutused transpordile 200 krooni

2-11-9240

2(3) (12,78 eurot), sidekulud 350 krooni (22,37 eurot), kulutused tervishoiule 100 krooni (6,39 eurot), kulutused hügieenitarvetele 50 krooni (3,20 eurot) ning kulutused riietele ja jalanõudele 400 krooni (25,56 eurot). Hageja on nõus asja kirjaliku menetlusega.

25.08.2011.a. toimunud kohtuistungil jäi hageja seaduslik esindaja hagi juurde. Hageja nõustub kostjaga, et juunikuus oli laps 3 nädalat isaga ning kuni maikuuni on kostja lapse jaoks mingeid kulutusi teinud, kui kostjal on tšekid olemas selle tõestuseks. Alates juulist ei ole kostja aga elatist maksnud. Hageja seadusliku esindaja ütluste kohaselt on kostja vägivaldne inimene, joob ja suitsetab. Hageja esindaja lapse hooldusõiguse suhtes eraldi kohtuasja algatada ei soovi.

Kostja vastus

Kostja esitas 02.06.2011.a hagile vastuse, mille kohaselt palub kostja lõpetada või peatada hagi kuni lapse hooldusõiguse paika panemiseni. Kostja leiab, et hageja seaduslik esindaja ei ole kohtule esitanud õigeid andmeid. Kostja vastuse kohaselt on kostja alati lapse eest hoolitsenud ja on ostnud lapsele asju, nagu näiteks riided, lapsevoodi ja muud vajalikud asjad. Kõik kooselu aastad viis kostja last lasteaeda ja enamasti tõi ka õhtul koju. Seda ka siis, kui hageja seaduslik esindaja elas juba eraldi. Aprilli alguses ning aprilli lõpus ja mai alguses oli laps kostja juures ning hageja seaduslik esindaja ei ilmutanud lapse vastu sel perioodil mingit huvi. Kostja vastuse kohaselt lapsele meeldis kostjaga olla ning oli väga õnnetu kui hageja seaduslik esindaja lapse ära Pärnusse viis. Kuna hageja seaduslik esindaja hoidis enda ja lapse elukohta saladuses ning vältis kostjaga igasugust kontakti, siis puudus kostjal vahepealsel perioodil võimalus last toetada. Kostja soovib kokkulepet, mille kohaselt esimesel võimalusel, kui kostja leiab endale töö, on ta valmis hoolitsema lapse eest materiaalselt.

25.08.2011.a. toimunud kohtuistungil soovis kostja, et laps elaks tema juures. Kostja ütluste kohaselt viis hageja seaduslik esindaja lapse Pärnusse salaja, ilma tema nõusolekuta. Laps elas suvel juunikuus kolm nädalat kostja juures. Kostja ütluste kohaselt tegi ta kuni maikuuni lapse jaoks rahalisi kulutusi, kuid hetkel on ta töötu ning mingit sissetulekuid ei ole, et raha maksta. Kostja on valmis lapse eest materiaalselt hoolitsema esimesel võimalusel kui leiab töö.

Kohtuotsuse põhjendused

Kohus, tutvunud hagimaterjalidega ja kostja vastusega, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele.

Kostja ja hageja seadusliku esindaja ühine tütar I on sündinud xxx.a. Lapse vanemad elavad eraldi. Pooltel on lapse ühine hooldusõigus. Toodud asjaolusid pooled ei vaidlusta.

Perekonnaseaduse (PKS) § 120 lõike 4 kohaselt ühine hooldusõigus ei välista last kasvatava vanema õigust esitada teise vanema vastu hagi lapse ülalpidamise väljamõistmiseks. PKS § 100 lõiked 1 ja 2 sätestavad, et ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) ning alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Tulenevalt seadusest (PKS §-id 96 ja 97) on vanemad kohustatud andma ülalpidamist oma alaealisele lapsele. Vastavalt PKS §-le 99 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse lapse kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, samuti tema kasvatamise kulutusi, kusjuures igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

2-11-9240

3(3) Hageja seaduslik esindaja soovib kostjalt elatise väljamõistmist seaduses sätestatud miinimummääras. Kostja nõuet ei tunnista, sest on last kogu aeg toetanud ning palub kokkulepet, et esimesel võimalusel, kui leiab endale töö, on valmis hoolitsema lapse eest materiaalselt.

Vastavalt TsMS § 5 lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt.

Kohtu arvates tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda eelkõige lapse põhjendatud vajadusest, et tagada lapse arenguks piisavad materiaalsed vahendid. Arvestada tuleb ka kummagi vanema objektiivse seisundiga. Kohtu veendumuste kohaselt üksnes ebapiisav töötasu või selle puudumine ei vabasta iseenesest töövõimelist vanemat elatise maksmisest. Kostja ei ole kohtu hinnangul teinud ilmselt kõike endast olenevat, et tagada ülalpidamiskohustuse täitmine. PKS § 101 lg 1 tulenevalt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kuivõrd hageja esindaja on kohtuistungil avaldanud, et kuni maikuuni k.a. on kostja lapse jaoks mingeid kulutusi teinud ja juunikuus oli laps kolm nädalat kostja juures, on põhjendatud välja mõista kostjalt lapse kasuks elatis alates 01.07.2011.

Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele, mõistes elatise kostjalt välja alates 01.07.2011.

Kuna pooled kohtuväliste menetluskulude väljamõistmist teineteiselt ei taotlenud ja kohtukulusid riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei ole, ei jaota kohus kohtuotsusega poolte menetluskulusid.

Viktor Brügel Kohtunik