3-11-1249/17 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kadriann Ikkonen

Otsuse tegemise aeg ja koht

13. september 2011, Tallinn

Haldusasja number

3-11-1249

Haldusasi

OÜ Aarde Investeerimine kaebus Maksu- ja Tolliameti

22.03.2011 otsuse nr 6-1/150-2 tühistamise ja 17.03.2011

vaide uuesti läbivaatamiseks kohustamise nõuetes

Asja läbivaatamise viis

Kirjalikus menetluses

Menetlusosalised

Kaebuse esitaja: OÜ Aarde Investeerimine;

Esindaja: v.adv abi Madis Uusorg;

Vastustaja: Maksu- ja Tolliamet,

Esindaja: Lembit Sullakatko.

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

3. Saata kohtuotsuse ärakiri kaebuse esitajale ja vastustajale.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale on õigus 30 päeva jooksul kohtuotsuse kohtu

kantselei kaudu teatavakstegemisest esitada apellatsioon-

kaebus

vahetult

Tallinna

Ringkonnakohtule

(HKMS § 28; § 31 lg 4).

ASJAOLUD

1. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus (edaspidi ka PMTK) koostas OÜ-le Aarde

Investeerimine 28.01.2011 maksuotsuse nr 12.2-3/3196-23. Maksuotsus saadeti kaebajale tähitud

kirjaga. Kaebaja läks 16.02.2011 postiasutusse kirjale järgi ja sai sealt maksuotsuse kätte. Kaebaja

sai maksuotsuse postiasutusest kätte 16.02.2011. Kaebaja esitas 17.03.2011 maksuotsusele vaide.

Maksu- ja Tolliamet andis 22.03.2011 välja otsuse nr 6-1/150-2 vaide tagastamise kohta.

KAEBUSE ESITAJA SEISUKOHT

2. Kaebaja leiab esiteks, et Maksu- ja Tolliamet ei saanud antud juhul vaiet läbivaatamata tagastada.

Vaie esitati Põhja maksu- ja tollikeskuse kaudu, ning seetõttu oleks vaide saanud tagastada üksnes

Põhja maksu- ja tollikeskus, mis aga leidis, et vaie vastab maksukorralduse seaduses sätestatud

nõuetele ja edastas selle Maksu- ja Tolliametile ning sellega võeti vaie menetlusse. MKS § 137 lg 3

kohaselt esitatakse vaie Maksu- ja Tolliameti haldusakti või toimingu peale Maksu- ja Tolliametile.

MKS § 145 lg 1 kohaselt edastab piirkondlik struktuuriüksus vaide koos vajalike dokumentidega

ning omapoolse kirjaliku seisukohaga seitsme päeva jooksul Maksu- ja Tolliametile, kui vaie vastab

maksukorralduse seaduses sätestatud nõuetele. See tähendab, et enne vaide edastamist Maksu- ja

Tolliametile peab piirkondlik struktuuriüksus tuvastama, kas vaie on nõuetekohane. Kui vaie ei

vasta MKS § 139 kehtestatud nõuetele, peab piirkondlik struktuuriüksus juhtima vaide esitaja

tähelepanu sellele ja vajadusel määrama kümnepäevase tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Vaide

tagastamist reguleerib MKS § 143 sätestades täpsed tingimused, millal tuleb vaie tagastada. MKS

§ 143 lg 1 p 2 kohaselt peab vaide tagastama, kui vaide esitaja ei ole määratud tähtaja jooksul vaide

puudusi kõrvaldanud, sama paragrahvi punkti 3 kohaselt tuleb vaie tagastada, kui vaide esitamise

tähtaeg on möödunud ning seda ei ennistata. Eeltoodust nähtub, et piirkondlik struktuuriüksus,

kelle kaudu vaie Maksu- ja Tolliametile esitatakse, on kohustatud kontrollima vaide vastavust ja

vaide esitamise õigsuse vastavust formaalsetele tingimustele. Juhul, kui esitatud vaie ei vasta või

vaide esitamine ei ole võimalik formaalsete tingimuste mittetäitmise tõttu, peab piirkondlik

struktuuriüksus vaide tagastama. Käesoleval juhul ei tagastanud Põhja maksu- ja tollikeskus kui

piirkondlik struktuuriüksus, kelle kaudu vaie Maksu- ja Tolliametile esitati, vaiet. Vastupidi, peale

formaalsete tingimuste täitmise kontrollimist edastas Põhja maksu- ja tollikeskus vaide Maksu- ja

Tolliametile, tunnistades sellega kaebaja vaide vastavaks maksukorralduse seaduses sätestatud

formaalsetele tingimustele.

3. Maksukorralduse seadus ei näe ette Maksu- ja Tolliameti õigust kontrollida esitatud vaide

vastavust formaalsetele tingimustele, kui vaie on esitatud piirkondliku struktuuriüksuse kaudu, mis

on vaide tunnistanud vastavaks maksukorralduse seaduses sätestatud formaalsetele tingimustele.

Maksu- ja Tolliamet saab vaide formaalsetele tingimustele vastavust kontrollida üksnes juhul, kui

vaie esitatakse Maksu- ja Tolliameti haldusakti või toimingu peale. Kui vaie on esitatud

piirkondliku struktuuriüksuse haldusakti või toimingu peale on Maksu- ja Tolliameti ülesandeks

vaide sisuline läbivaatamine. MKS § 147 lg 1 kohaselt kontrollitakse vaide läbivaatamisel

haldusakti andmise õiguspärasust ja otstarbekust. Seega vaide sisulisel lahendamisel enam vaide

esitamise formaalsete tingimuste kontrollimist ei toimu.

4. Kaebaja seisukohta toetab ka maksukorralduse seaduse süstemaatilis-loogiline tõlgendamine.

Nimelt analüüsides maksukorralduse seaduse 14. peatüki ülesehitust nähtub sellest samuti, et vaide

tagastamine peab piirkondliku struktuuriüksuse kaudu esitatud vaide korral toimuma enne vaide

edastamist Maksu- ja Tolliametile. Nii reguleerivad vaide tagastamisega seonduvat ja selle

vaidlustamist MKS §-d 143 ja 144, kuid vaide edastamisega seonduv on reguleeritud alles MKS §-s

145. Seega peab vaide tagastamine toimuma enne vaide edastamist sisuliseks läbivaatamiseks

Maksu- ja Tolliametile. Maksu- ja Tolliameti asutusesisest töökorraldust ei saa korraldada selliselt,

et minnakse mööda maksukorralduse seaduses kehtestatud vaidemenetluse menetluskorrast.

5. Kaebaja leiab ka, et OÜ Aarde Investeerimine 17.03.2011 vaie on esitatud tähtaegselt.

Haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) reguleerib dokumentide kättetoimetamist postiga HMS

§ 26. HMS § 26 lg 3 kohaselt loetakse dokument menetlusosalisele kättetoimetatuks, kui see on

kohale toimetatud menetlusosalise elu- või asukoha aadressil või kui see on menetlusosalisele

postiasutuses allkirja vastu üle antud. Erinevalt HMS § 26 lg-s 3 toodud üldkorrast on MKS § 54

lg-s 6 kehtestatud erand ja sellele maksuhaldur viitabki, mille kohaselt loetakse dokument

juriidilisele isikule kättetoimetatuks, kui postiteenuse osutaja on jätnud teate tähtkirja saabumise

kohta. Maksuhaldur märgib oma otsuses kaebuse rahuldamata jätmise kohta, et seega tuleb lugeda

maksuotsus kättetoimetatuks seisuga 01.02.2011. Kaebaja märkis juba maksuhaldurile esitatud

kaebuses, et Maksu- ja Tolliamet ei ole oma otsuses esitanud tõendit selle kohta, et postiteenuse

osutaja on jätnud teate tähtkirja saabumise kohta 01.02.2011. Seega on maksuhalduri eeltoodud

väide paljasõnaline ja tõendamata. Kaebaja kontrollib oma registriaadressil asuvat postkasti

pidevalt, tehes seda 2-4 korda nädalas ning sai teate tähtkirja saabumise kohta kätte alles

16.02.2011.

6. Kaebaja hinnangul oleks vaie esitatud tähtaegselt ka juhul, kui kaebajale oleks teade jäetud

01.02.2011. Kaebaja on seisukohal, et MKS § 54 lg 6 viimase lause teises pooles sätestatud

erandlik regulatsioon võrreldes HMS § 26 lg-ga 3 on kehtestatud juhuks, kui juriidiline isik ei ole

korraldanud piisaval määral enda registriaadressil posti kättesaamist ning selle tõttu võib tekkida

olukord, kus maksuhalduril on oluliselt raskendatud või suisa võimatu haldusakti

maksukohustuslasele üle anda. Kaebaja on seisukohal, et MKS § 54 lg 6 viimase lause teises pooles

sätestatud tingimust, mille kohaselt loetakse dokument kättetoimetatuks, kui postiteenuse osutaja

on jätnud teate tähtkirja saabumise kohta, ei saa kohaldada juhul, kui isik on korraldanud

korrektselt posti kättesaamise ning on võimalik tuvastada haldusakti tegelik kättesaamise aeg. See

tähendab, et tähitud kiri on küll kätte saadud, kuid seda mõni päev hiljem, kui on teate jätmise aeg.

Maksu- ja Tolliameti poolt otsuses ja hiljem ka otsuses kaebuse rahuldamata jätmise kohta viidatud

kohtulahendites nr 3-3-1-10-04 ja 3-3-1-75-07 ning ka mitmes muus Riigikohtu lahendis

käsitletakse tähtaja arvestamisega seonduvat olukorras, kus maksukohustuslane ei ole taganud

posti kättesaamist oma registriaadressil ning seetõttu ei ole ta ka haldusakti kätte saanud.

Käesoleval juhul on aga kaebaja korraldanud posti kättesaamise registrisse kantud aadressil, ning

on tuvastatav ka millal kaebuse esitajale maksuotsus postiasutusest väljastati. Kaebaja on

seisukohal, et olukorras, kus on tuvastatud haldusakti tegelik kättesaamise hetk ja seega ka kaebaja

võimalus selle sisuga tutvuda ning kujundada seisukoht haldusakti sisu osas, puudub sisuline

põhjus, miks tuleks lugeda haldusakti kättesaamise hetkeks varasemat hetke, kui selle reaalne kätte

saamine. Kaebaja on seisukohal, et MKS § 54 lg 6 viimase lause teisest poolest tulenev tähtaja

arvestamine võib olla põhjendatud olukorras, kus isik ei ole korraldanud oma posti kätte saamist,

või ei ole peale teate saamist läinud postkontorisse tähitud kirjale järgi. Kuid olukorras, kus isik on

korraldanud posti kättesaamise ja peale teate saamist on läinud koheselt ka tähitud kirjale järgi on

põhjendamatu piirata haldusakti vaidlustamise tähtaega selliselt, et haldusakti kättesaamise hetkeks

loetakse teate postkasti panemise hetk.

7. Juhul, kui kohus leiab, et MKS § 54 lg 6 viimase lause teisest poolest tulenev tähtaja arvestamine

on põhjendatud ka olukorras, kui on tuvastatav tähtkirja tegelik kättesaamise hetk postiasutusest,

palub kaebaja jätta MKS § 54 lg 6 viimase lause teisest pooles sätestatud regulatsioon kohaldamata,

selle vastuolu tõttu Eesti Vabariigi põhiseadusega (edaspidi ka PS) § 15 lg-ga 1. Kuna haldusakti

kohtus vaidlustamise õiguse näol on tegemist PS § 15 lg 1 esimesest lausest tuleneva õigusega,

riivavad kõik sätted, mis piiravad seda õigust, isiku põhiõigust. Kaebaja ei sea kahtluse alla HKMS

§ 9 lg 1 või MKS § 138 lg 1 kooskõla põhiseadusega, see tähendab, et 30 päevast kaebetähtaega

alates haldusakti teatavakstegemisest tuleb lugeda põhiseaduspäraseks põhiõiguse riiveks. Küll aga

leiab kaebaja, et olukorras, kus isik on taganud posti kättesaamise oma registriaadressilt ja isik on

haldusakti postiasutusest kätte saanud ning on tuvastatav ka selle kättesaamise tegelik aeg, ei saa

haldusakti kättesaamise hetke arvestamisel lähtuda MKS § 54 lg 6 viimase lause teises pooles

toodud regulatsioonist.

8. Kaebaja on seisukohal, et HKMS § 9 lg 1 ja MKS § 138 lg 1 piiravad juba iseseisvalt oluliselt PS

§ 15 lg-st 1 tulenevat õigust. On ilmselge, et isikul on võimalik haldusakti vaidlustada alles hetkest,

kui ta on saanud tutvuda selle tegeliku sisuga. Seetõttu on haldusakti vaidlustamise tähenduses

äärmiselt oluline, et isik oleks talle saadetud akti sisust ka tegelikult teada saanud. Kaebaja on

seisukohal, et MKS § 54 lg 6 viimase lause teises osas toodud regulatsioon lühendab

põhjendamatult isikule HKMS § 9 lg-s 1 ja MKS § 138 lg-s 1 antud haldusakti vaidlustamise

tähtaega. Kaebaja hinnangul ei ole selline täiendav PS § 15 lg-st 1 tuleneva õiguse riive

proportsionaalne ning ei ole seetõttu põhiseaduspärane. Kaebaja märgib, et kehtestatud piirangu

eesmärgiks on tagada haldusakti, antud juhul maksuotsuse, kehtima hakkamine ka olukordades,

kus maksuotsuse adressaat võiks püüda kõrvale hoiduda akti kättesaamisest ja soovib seeläbi

vältida maksuotsuse kehtima hakkamist. Kaebaja hinnangul võib selline regulatsioon olla sobiv,

kuna soodustab eesmärgi saavutamist, see tähendab, et haldusakt hakkab kehtima sõltumata

sellest, kas isik väldib selle kätte saamist või mitte. Kaebaja hinnangul võib selline regulatsioon olla

ka vajalik. Kuigi maksuhaldurile on antud erinevaid võimalusi haldusaktide kätte toimetamiseks,

sealhulgas ka näiteks avaldamine avalikes teadaannetes, mis on vähemalt sama efektiivne, on need

mõlemad üht moodi koormavad akti adressaadile.

9. Küll aga on kaebaja seisukohal, et MKS § 54 lg 6 viimase lause teisest poolest tulenev

regulatsioon ei ole mõõdukas. Seda eelkõige just olukorras, kus isik on taganud posti kättesaamise

ja on tuvastav aeg, millal isik tegelikkuses akti sisuga tutvuda sai. Kaebaja hinnangul puudub just

olukorras, kus on tuvastatav akti sisuga tutvuda saamise tegelik aeg, vastava regulatsiooni

rakendamine. Kaebaja hinnangul puudub avalik huvi ja ka sisuline põhjus, miks tuleks täiendavalt

piirata isiku võimalusi akt vaidlustada 30 päeva jooksul selle sisuga tutvuda saamisest. Kaebaja

rõhutab, et maksuotsuse puhul on oluline tähele panna, et asjaolu, et maksumaksja ei ole akti

koheselt kätte saanud ei mõjuta ka maksusumma määramise aegumisega seonduvat, kuna MKS §

98 lg 4 kohaselt on maksuotsus tehtud aegumistähtaja jooksul, kui see on postiteenuse osutajale

enne tähtaja saabumist üle antud. Seega ei mõjuta maksuotsuse mõned päevad hiljem kätte

saamine ka maksuotsuse aegumist. Küll aga piirab see kaebaja hinnangul oluliselt isiku võimalust

maksuotsus sisuliselt ja põhjalikult vaidlustada. Seda eelkõige just põhjusel, et maksuotsused on

tavapäraselt äärmiselt pikad, keerulises kirjas ja sisaldavad palju spetsiifilisi mõisteid ja keerukaid

mõttekäike. Sellest kõigest arusaamine, õigusaktide viidete kontrollimine ja ka sisulise vaide

koostamine on aeganõudev. Seetõttu tulekski kaebaja hinnangul olukorras, kus isik tahtlikult ei

hoia kõrvale maksuotsuse kättesaamisest, vaid teeb kõik selleks, et see mõistliku aja jooksul kätte

saada, tagada isikule ka võimalus vaidlustada maksuotsus HKMS § 9 lg-s 1 ja MKS § 138 lg-s 1

sätestatud tähtaja jooksul.

10. Viimaks leiab kaebaja, et vaide esitamise tähtaeg tulnuks ennistada eksitava vaidlustamisviite

tõttu. Kaebaja märgib, et sõltumata käesoleva kaebuse punktides 2.1 ja 2.2 toodust pidanuks

maksuhaldur vaide vastu võtma või vaide esitamise tähtaja ennistama maksuotsuses esineva

eksitava vaidlustamisviite tõttu. Nimelt on maksuhaldur maksuotsuses märkinud, et tulenevalt

maksukorralduse seaduse § 137 lg 1 ja 3, § 138 lg 1 sätestatust on menetlusosalistel õigus 30 päeva

jooksul, arvates haldusakti teatavaks tegemise või kättetoimetamise päevast esitada vaie Maksu- ja

Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse kaudu (Endla 8, Tallinn) Maksu- ja Tolliametile.

Vaidlustamisviitest tuleneb selgelt ja üheselt, et maksuotsuse adressaadil on võimalik vaie

maksuotsuse peale esitada 30 päeva jooksul haldusakti teatavaks tegemise või kättetoimetamise

päevast. Maksuotsuses toodud vaidlustamisviitest ei tulene, et maksuotsus võidakse lugeda

mingitel eritingimustel kättetoimetatuks varasemalt, kui kaebaja maksuotsuse reaalselt on kätte

saanud. Kaebaja hinnangul on oluline ka asjaolu, et maksuotsuses isegi ei viidata sellele, et

kättetoimetamise hetke arvestamisel lähtutakse mingitest muudest tingimustest, kui akti reaalne

kättesaamise aeg. Maksuhaldur on kaebajat vaidlustamisviites ilmselgelt eksitanud jättes

märkimata, et kätte toimetamine ei pruugi tähendada haldusakti tegelikku kätte saamist, vaid MKS

§ 54 lg 6 kohaselt loetakse kättetoimetamiseks ka tähitud kirja kohta teate jätmist postkasti. Juhul,

kui vaidlustamisviide ei oleks olnud kaebajat eksitav või oleks seal olnud viide selle kohta, et

maksuotsus kätte saamiseks loetakse ka tähitud kirja kohta teate jätmist postkasti, oleks kaebajal

olnud võimalik vähemalt esialgne vaie määratud tähtaja jooksul esitada.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

11. Vastustaja leiab, et kaebus on põhjendamatu, selles esitatud väited ei anna alust kaebuse

rahuldamiseks. Vastustaja selgitab, et MKS-i vaidemenetluse sätete eesmärgiks on määrata

kindlaks vaiete menetlemise kord, mitte aga määrata kindlaks MTA õiguste ja kohustuste mahtu

struktuuriüksuste lõikes. Eeltoodut kinnitab Maksu- ja Tolliameti struktuurireformiga seonduvate

seaduste muutmise seaduse seletuskiri (§-iga 12 sätestatud muudatuste osas), milles selgitatakse

järgmist: Alates 1. jaanuarist 2004 riiklike maksude maksuhalduri kohalikke asutusi ei ole –

tegemist on ühe valitsusasutusega Vabariigi Valitsuse seaduse § 39 mõttes. Asutuse regionaalsetel

struktuuriüksustel on maksukorralduse seadusest ning maksuseadustest tulenev pädevus anda

haldusakte ja sooritada toiminguid maksuõigussuhetes Maksu- ja Tolliameti nimel. Seetõttu on ka

mõistetav, et võimalik vaie Maksu- ja Tolliameti regionaalse struktuuriüksuse kaudu antud

haldusaktile või toimingule esitatakse Maksu- ja Tolliameti keskasutusele. Regionaalne

struktuuriüksus on vaidemenetluse lähteorgan ning Maksu- ja Tolliameti keskasutus – vaideorgan.

On ilmne, et MTK-del kui vaidemenetluse lähteorganitel on vaidemenetluses piiratud pädevus

(võtta vaideid vastu, kontrollida nende formaalset õiguspärasust) ning MTA-l kui vaideorganil on

vaidemenetluses üldpädevus st õigus vaideid sisuliselt lahendada ning samuti vajadusel kontrollida

vaiete formaalset õiguspärasust. Asjaolu, et MTK-del on antud vaiete formaalse õiguspärasuse

kontrolli pädevus, ei piira mitte kuidagi MTA kui vaideorgani pädevust teostada seda sama

kontrolli MTK-de asemel. Siinkohal tuleb arvestada ka asjaolu, et MTK-d ei ole MTA-st

eraldiseisvad valitsusasutused, vaid MTA struktuuriüksused (sisuliselt nagu osakonnad), mis

tegutsevad MTA nimel (mitte aga eest ega asemel). Lisaks eeltoodule on MKS § 1 lg 1 kohaselt

seaduse eesmärgiks kehtestada maksuhalduri ja maksukohustuslase õigused, kohustused ja

vastutuse, maksumenetluse kord ning maksuvaidluste lahendamise kord. Kuivõrd MKS § 5 lg-st 1

tulenevalt on riiklike maksude maksuhaldur MTA, mitte aga MTA ja MTK-d, siis ei ole MKS-i

reguleerimisesemeks MTA struktuuriüksuste pädevuse määratlemine. Vastupidiselt see ei saakski

olla, kuivõrd ametite pädevuse ning ameti struktuuriüksuste põhiülesannete määratlemine on

vabariigi valitsuse seaduse § 24 lg 1 ja lg 2 p-de 2 ja 4 kohaselt ministri kinnitada ning see toimub

asutuse põhimääruse alusel. Rahandusministri 06.10.2008 määruse nr 29 “Maksu- ja Tolliameti

põhimäärus” (edaspidi põhimäärus) § 7 p 11 kohaselt on ameti ülesandeks vaiete menetlemine,

kaebuste läbivaatamine ja lahendamine. Sama põhimääruse § 9 lg 1 kohaselt on ameti

struktuuriüksused ameti osakonnad; piirkondlikud maksu- ja tollikeskused ja peadirektori büroo.

Vastavalt põhimääruse § 12 p-le 1 on juriidilise osakonna põhiülesandeks vaiete menetlemine ja

kaebuste lahendamine. Põhimääruse §-ist 25 nähtuvalt ei sisaldu piirkondliku maksu- ja

tollikeskuse põhiülesannete hulgas vaiete menetlemist. Eeltoodust nähtub selgelt, et vaiete

menetlemine on MTA juriidilise osakonna ülesandeks, mis sama moodi nagu teine MTA

struktuuriüksus – piirkondlik maksu- ja tollikeskus – teostab oma ülesandeid MTA nimel.

Vastustaja on seisukohal, et MTA põhimääruse ja MKS-is sätestatud vaiete menetlemise

menetluseeskirjade vahel vastuolu puudub, kuna MKS ja MTA põhikiri reguleerivad erinevaid

valdkondi. Isegi, kui asuda seisukohale, et MKS-i vaiete menetlemise regulatsioonist tuleb MTA

piirkondlikele struktuuriüksustele osaline vaiete menetlemise pädevus, siis ei piira see kuidagi MTA

juriidilise osakonna põhimäärusest tulenevat vaiete menetlemise üldpädevust ning MTA juriidilisel

osakonnal on ikkagi lisaks vaiete sisulisele lahendamisele ka õigus kontrollida vaiete tähtaegsust

ning vastavust teistele formaalsetele kriteeriumitele. MTA juriidilise osakonna pädevus

vaidemenetluses ei sõltu ega saagi sõltuda sellest, kas vaiet menetleva juristi ametikoht asub

maksu- ja tollikeskuse juures või keskasutuse juures ning samuti sellest, kas ta vormistab

haldusakte MTA blanketil või MTK blanketil, kuivõrd MTK teostab oma pädevust MTA

struktuuriüksusena MTA nimel.

12. Kaebuses sisalduv väide, mille kohaselt jättis Põhja MTK vaide käesoleval juhul tagastamata

ning edastas peale vaide tähtaegsuse ja teiste formaalsetele nõuetele kontrollimist MTA-le

menetlemiseks, ei vasta tõele. Sellise seisukoha välistab juba vaide nõuetele vastavuse

kontrollimiseks kulunud aeg. Nähtuvalt vaidest on see Põhja MTK-sse saabunud 18.03.2011 ning

otsus vaide tagastamise kohta on tehtud 22.03.2011. Arvestades asjaolu, et 18.03.2011 on reede,

siis on otsus koostatud kahe tööpäeva jooksul peale vaide Põhja MTK-sse saabumist. Faktile, et

vaie saabus Põhja MTK-sse 18.03.2011 on viidatud ka vaidlustatud otsuses, mistõttu ei saanud

kaebuse esitajale olla teadmata fakt, et vaie tagastati sisuliselt 2 tööpäeva jooksul, mis on ilmselgelt

liiga lühike aeg selleks, et Põhja MTK oleks saanud selle aja jooksul vaide vastavust faktilistele

asjaoludele kontrollida, selle MTA-le edastada ning MTA sama ajavahemiku sees veelkord vaide

nõuetele vastavust kontrollida ning vaie tagastada. Samuti puuduvad igasugused mõistlikud

põhjused, miks ei oleks Põhja MTK asjaolu, et vaide esitamiseks ettenähtud tähtaeg on mööda

lastud, avastanud juhul, kui ta oleks seda asjaolu kontrollinud. Seega ei saanud vaide esitajale

faktiliste asjaolude pinnalt jääda muljet sellest, et vaie on tegelikult läbinud nõuetele vastavuse

kontrolli Põhja MTK-s enne MTA-le edastamist.

13. AS Eesti Post andmetel on teatis postisaadetise saabumise kohta välja trükitud ning kaebaja

postkasti jäetud 01.02.2011. Kaebaja ilmus postisaadetisele postkontorisse järele 16.02.2011, kus

see talle allkirja vastu kätte anti. Eeltoodud asjaolud nähtuvad postisaadetise liikumise aruandest.

Aruandest nähtuvalt on teatise kättetoimetamise katse toimunud 01.02.2011, sellise katse käigus

jäetaksegi teatis adressaadi postkasti. Selles osas on vajadusel võimalik lisaks selgitusi küsida AS-i

Eesti Post kliendihalduritelt. Käesoleval juhul nähtub postisaadetise liikumise aruandest üheselt, et

teatis on välja trükitud ja kättetoimetamise katse on toimunud 01.02.2011 ning järgmine märge –

kättetoimetamine - on toimunud alles 16.02.2011, so kaks nädalat hiljem. Kui kaebajale oleks teatis

trükitud ja saadetist üritatud tema asukohas kätte anda 16.02.2011, siis kajastuksid postisaadetise

liikumise aruandes ka vastavad kanded.

14. Vastustaja ei nõustu kaebaja seisukohaga, et MKS § 54 lg 6 on kohaldatav vaid juhul, kui

juriidiline isik ei ole korraldanud piisaval määral enda registrijärgsel aadressil posti kättesaamist

ning selle tõttu võib tekkida olukord, kus maksuhalduril on oluliselt raskendatud või suisa võimatu

haldusakti maksukohustuslasele üle anda, paljasõnaline. MKS-i tekstist ega mõttest sellist

tõlgendust ei tulene. Kuna kaebaja läks postisaadetisele, mille kohta pandi teade tema postkasti

01.02.2011, postkontorisse järele alles 16.02.2011, siis ongi ta oma hooletu suhtumisega posti

vastuvõtmisesse loonud olukorra, kus oluline dokument ei sai temale teatavaks hilinemisega. Seega

kuuluks see sätte käesoleval juhul kohaldamisele ka siis, kui kaebaja eeltoodud tõlgendus MKS §

56 lg 6 teise lause kohta osutuks põhjendatuks. Vastustaja leiab, et MKS § 54 lg 6 on kohaldatav

ilma igasuguste lisatingimusteta, olenemata sellest, millal ja kas isik hiljem postisaadetisele

postiasutusele järele läheb. MKS § 54 lg 6 teine lause motiveerib haldusakti adressaati korraldama

oma posti vastuvõtmist korrektselt ning mitte venitama oluliste dokumentide (tähtkirjaga või

väljastusteatega saadetakse eeldatavasti üksnes olulisi dokumente) vastuvõtmisega. Käesoleval

juhul on kaebaja läinud postisaadetisele järgi alles kahe nädala möödumisel teate jätmisest. Kaebaja

argumendid MKS § 54 lg 6 viimase lause põhiseaduse vastasuse kohta ei ole põhjendatud. Kuna

hoolikalt käituv ja oma posti vastuvõtmist korraldav äriühing saab postisaadetise saabumisest

teada kohe peale teate postkasti jätmist, on tal piisavalt aega postisaadetisele järgiminemiseks ning

vajadusel ka kaebeõiguse teostamiseks. Kaebuse esitamise tähtaeg lüheneb vaid juhtumil, kus isik

oma postkasti sisu piisava regulaarsusega ei kontrolli või venitab peale teatise saamist

postisaadetisele järele minemisega. Seega ei tulene võimalik kaebeõiguse teostamise aja lühenemine

mitte normist vaid isiku enda tegevusest. Igal hoolikal äriühingul on võimalik tagada see, et

haldusakti vaidlustamiseks jääb ka MKS § 54 lg 6 viimase lause rakendamise korral piisavalt aega.

15. Kaebaja leiab, et vaide esitamise tähtaeg tulnuks ennistada eksitava vaidlustamisviite tõttu.

vastustaja sellega ei nõustu. Käesoleval juhul on maksuotsuse vaidlustamisviites korrektselt

viidatud kaebeõiguste teostamist puudutavatele sätetele. Vaide esitamise õiguse tähtaja ennistamise

aluseks oleks ilmselgelt juhtum, kus vaidlustamisviites oleks märgitud vale vaidlustamise tähtaeg

(pikem kui tegelikult). Asjaolu, et vaidlustamisviites on kasutatud mõisteid – teatavaks tegemine – ja –

kättetoimetamine – kuid ei ole nende definitsiooni MKS-ist või HMS-ist maha kirjutatud, ei muuda

vaidlustamisviidet kuidagi eksitavaks. Igal maksuotsuse adressaadil on võimalik huvi korral ise

seadust lugedes tuvastada, millal haldusakt teatavaks tehtuks või kättetoimetatuks loetakse. Kui see

on adressaadile liiga keeruline, on tal alati võimalik küsida nõu kas haldusakti andnud

haldusorganilt või õigusteadmistega isikult.

KOHTU PÕHJENDUSED

16. Kohus, hinnanud poolte seisukohti ja väiteid ning nende kinnituseks esitatud tõendeid nende

kogumis ja vastastikkuses seoses, leiab, et kaebus on põhjendamata, tõendamata ja tuleb jätta

rahuldamata. Menetlusosaliste menetluskulud tuleb jätta nende endi kanda. Kohtu põhjendused

on järgmised.

17. Kohus ei nõustu kaebajaga selles, et MTA-l puudub pädevus vaide tagastamiseks. MKS § 137

lg-st 1, § 145 lg-st 1 ja §-st 142 nähtub, et vaie MTA piirkondliku struktuuriüksuse peale esitatakse

piirkondliku struktuuriüksuse kaudu ning piirkondlik struktuuriüksus kontrollib vaide vastavust

nõuetele ning edastab selle MTA-le. MTA ja tema piirkondlike maksu- ja tollikeskuste näol on

tegemist ühe valitsusasutusega Vabariigi Valitsuse seaduse § 39 mõttes. Ka kohtu hinnangul on

MTA juriidilisel osakonnal kui vaidemenetlusega tegeleval struktuuriüksusel vaiete menetlemisel

üldpädevus, sh ka pädevus kontrollida vaiete nõuetele vastavust (rahandusministri 06.10.2008

määruse nr 29 “Maksu- ja Tolliameti põhimäärus” § 12 p 1). MKS, millest võib tuletada sellise

pädevuse andmise ka MTK-dele, ei piira kuidagi MTA (juriidilise osakonna) pädevust vastavaid

toiminguid teostada. Vaideorganiks on MTA ning probleem tõusetuks vastupidisel juhul – kui

PMTK oleks teinud vaidemenetluses sisulise otsuse MTA eest. Siinkohal on oluline ära märkida ka

see, et kaebaja ei ole toonud välja ühtegi argumenti, millest nähtuks, kuidas rikub tema õigusi fakt,

et PMTK asemel on vaide esitamise tähtaegsust kontrollinud MTA. Asjaolust, et PMTK edastas

vaide ilma selle tähtaegsust kontrollimata MTA-le, ei saa kaebajale tekkida õigust nõuda, et tema

vaide tähtaegsust ei kontrollitakski. Ka kohtumenetluses on võimalik kaebus sisuliste puuduste

ilmnemisel läbi vaatamata jätta peale asja menetlusse võtmist.

18. Kohus leiab ka, et vaie tagastati õiguspäraselt, kuna see ei olnud esitatud tähtaegselt. Vastavalt

MKS § 54 lg 6 teisele lausele loetakse juriidilisele isikule registrisse kantud aadressil tähtsaadetisena

saadetud dokument kättetoimetatuks, kui postiteenuse osutaja on selle nimetatud aadressil üle

andnud või jätnud teate tähtkirja saabumise kohta. AS Eesti Post andmetel on teatis postisaadetise

saabumise kohta välja trükitud ning kaebaja postkasti jäetud 01.02.2011. Vaidlust selles ei ole, et

kaebaja sai teatise kätte, st see pandi reaalselt õigesse postkasti, kuna kaebaja ilmus sellesama

teatise peale postisaadetisele postkontorisse järele 16.02.2011. Kaebaja väidab aga, et sai teatise

kätte hoopis 16.02.2011. Aruandest nähtuvalt on teatise kättetoimetamise katse toimunud

01.02.2011, peale mida jäeti vastustaja kinnitusel teatis adressaadi postkasti. Postisaadetise

liikumise aruandest nähtub, et teatis on välja trükitud ja kättetoimetamise katse on toimunud

01.02.2011. Konkreetset tõendit selle kohta, et teatis paigutati füüsiliselt postkasti kas 01.02.2011

või hoopis 16.02.2011, kohtule esitatud ei ole. Kohus nõustub aga vastustajaga selles, et kui

kaebajale oleks teatis trükitud ja saadetist üritatud tema asukohas kätte anda 16.02.2011, siis

kajastuksid postisaadetise liikumise aruandes ka vastavad kanded. Ei ole eluliselt usutav, et peale

nurjunud kättetoimetamiskatset oleks teatis postisaadetise kohta trükitud välja samal päeval ja

paigutatud postkasti 15 päeva hiljem, samas kui postitöötaja oli 01.02.2011 seoses

kättetoimetamise sooviga isiku asukohas. Seega leiab kohus, et asjas on tõendatud postisaadetise

teatise jätmine kaebaja postkasti 01.02.2011.

19. Kaebaja on esitanud ka taotluse jätta kohaldamata MKS § 54 lg 6 viimase lause teine pool

„jätnud teate tähtkirja saabumise kohta“, selle vastuolu tõttu PS § 15 lõikega 1. Kohus leiab, et

vastuolu põhiseadusega ei esine ja MKS § 54 lg 6 viimase lause teist poolt tuleb antud asjas

kohaldada. Nõustuda tuleb vastustajaga selles, et MKS § 54 lg 6 teine lause motiveerib haldusakti

adressaati korraldama oma posti vastuvõtmist korrektselt ning mitte venitama oluliste

dokumentide vastuvõtmisega, et õiguskindlus vaidlustamistähtaja möödumisest saabuks rutem.

Juhul, kui vastustaja on võimeline tõendama seda, et teatis postisaadetise kohta õigesse postkasti

konkreetsel kuupäeval jäeti, puuduvad põhjused MKS § 54 lõike 6 kohaldamata jätmiseks.

Võtmeküsimuseks ongi see, kas postisaadetise teate jätmine on tõendatud või ei ning kõige

paremini tõendab teate jätmist kahtlemata isiku enda käitumine – kui isik läks saadetisele järgi, siis

järelikult ka teade jäeti. Käesoleval juhul on kaebaja läinud postisaadetisele järgi alles kahe nädala

möödumisel teate jätmisest. Kaebaja argumendid MKS § 54 lg 6 viimase lause põhiseaduse

vastasuse kohta ei ole põhjendatud. Kuna hoolikalt käituv ja oma posti vastuvõtmist korraldav

äriühing saab postisaadetise saabumisest teada kohe peale teate postkasti jätmist, teatel on peale

trükitud ka selle väljatrükkimise kuupäev, millest saab hakata arvutama kaebetähtaega, on tal

piisavalt aega postisaadetisele järgiminemiseks ning vajadusel ka kaebeõiguse teostamiseks.

Kaebuse esitamise tähtaeg lüheneb vaid juhtumil, kus isik oma postkasti sisu piisava

regulaarsusega ei kontrolli või venitab peale teatise saamist postisaadetisele järele minemisega.

Seega ei tulene võimalik kaebeõiguse teostamise aja lühenemine mitte normist, vaid isiku enda

tegevusest. Igal hoolikal äriühingul on võimalik tagada see, et haldusakti vaidlustamiseks jääb ka

MKS § 54 lg 6 viimase lause rakendamise korral piisavalt aega. Seega tuleb lugeda maksuotsus

kättetoimetatuks seisuga 01.02.2011, millest tulenevalt lõppes vaide esitamiseks ettenähtud tähtaeg

3.03.2011. Seega on Maksu- ja Tolliamet asunud oma vaidlustatud otsuses õiguspäraselt

seisukohale, et vaie on esitatud peale vaide esitamiseks ettenähtud tähtaega.

20. Kohus ei leia ka, et vaide esitamise tähtaeg tulnuks ennistada eksitava vaidlustamisviite tõttu.

Käesoleval juhul on maksuotsuse vaidlustamisviites korrektselt viidatud kaebeõiguste teostamist

puudutavatele sätetele. Juriidilise isiku esindajad peavad olema suutelised äriühingut puudutavates

elementaarsetes küsimustes vastuseid leida kas sie või professionaalsete esindajate abiga.

Käesoleval juhul on näha, et äriühingu esindaja Jevgeni Medvedjev’i (kes kohtule teadaolevalt

suhtleb maksuhalduriga erinevate äriühingute esindajana aastaid pidevalt) poolt allkirjastatuna on

17.03.2011 koostatud pikk ja põhjalik eestikeelne vaie, kus analüüsitakse tõendeid ja õigusnorme.

Kui Jevgeni Medvedjev oli võimeline koostama sellise dokumendi kas ise või nõustajate abiga, on

väheusutav, et talle oleks põhjustanud probleeme kaebetähtaja kulgemise arvutamine, mis on

üheselt mõistetavalt MKS-s kirjas. Seega ei nähtu aluseid, miks vaide esitamise tähtaeg tulnuks

ennistada. Seega on vaidlustatud haldusakt õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus.

21. HKMS § 92 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse

rahuldamata jätmisega on otsus tehtud kaebuse esitaja kahjuks. Kuivõrd vastustaja ei ole taotlenud

enda kasuks menetluskulude väljamõistmist, jäävad kummagi poole menetluskulud poole enda

kanda.

Kadriann Ikkonen

kohtunik