2-11-13879/15 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

2-11-13879

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Kohtunik Iris Kangur-Gontšarov Otsuse tegemise aeg ja koht

12. september 2011.a. Narva Tsiviilasja number 2-11-13879 Tsiviilasi Eesti Vabariik (Haridusja Teadusministeeriumi kaudu) hagi Gleb Mihhailenko ja Algerdas Kregzhde vastu võlgnevuse nõudes Tsiviilasja hind 151,73 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Eesti Vabariik (Haridusja Teadusministeeriumi kaudu), esindaja Kadi Mölder Kostja I: Gleb Mihhailenko (IK 38502263731) Kostja II: Algerdas Kregzhde (IK 36907173721) Asja läbivaatamine Lihtmenetluses kohtuistungit pidamata

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista Gleb Mihhailenko’lt Eesti Vabariigi (Haridusja Teadusministeeriumi kaudu) kasuks 186 (ükssada kaheksakümmend kuus) eurot ja 60 senti.

3. Menetluskulud jätta Gleb Mihhailenko kanda.

Edasikaebamise kord

Kohus selgitab, et lähtuvalt hagihinnast, 151,73 eurot, mis jääb alla 2000 euro, ja vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1, menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes TsMS-s sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid. Muu hulgas võib sellise hagi menetlemisel näha menetluskulude rahalise suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis ja teha asjas otsuse kirjeldava ja põhjendava osata.

Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg 1 sätestatud lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Kohus ei ole andnud luba edasikaebamiseks. Kui menetlusosaline leiab, et maakohtu otsuse

2-11-13879

tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit ning seetõttu tuleb otsuse peale esitada apellatsioonkaebus, peab menetlusosaline 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kättetoimetamisest teatama Viru Maakohtule kirjalikult, et soovib esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse esitamise soovi ei pea põhjendama. Kui menetlusosaline teatab apellatsioonkaebuse esitamise soovist, teeb kohus täiendava otsuse, millega täiendab kohtuotsust kirjeldava ja põhjendava osaga. Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse tervikteksti apellandile kättetoimetamisest.

Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.

Kohus selgitab, et menetlusabi taotluse esitamise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Kostja Algerdas Kregzhde suhtes lõpetas kohus menetluse 12. septembri 2011.a määrusega.

Iris Kangur Gontšarov Kohtunik