2-11-16491/4 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

2-11-16491

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Viktor Brügel Otsuse tegemise aeg ja koht 09.september 2011.a, Tartu mnt kohtumaja, Tallinn Tsiviilasja number 2-11-16491 Tsiviilasi EEAShagi OG´i vastu võlgnevuse 888,49 eurot nõudes Tsiviilasja hind 873,49 eurot Menetlusosalised ja esindajad Hageja EEAS(registrikood XXX, asukoht XXX); Kostja OG (isikukood XXX, elukoht XXX). Asja läbivaatamine kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista OG´ilt võlgnevus 810,33 (kaheksasada kümme eurot ja 33 senti) eurot, millest põhinõue on 795,33 eurot ning viivis 15 eurot EEASkasuks.

3. Jätta rahuldamata hageja nõue kostjalt võla sissenõudmisega seotud kulude summas 78,16 eurot väljamõistmiseks.

4. Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamata täitmisele. Menetluskulude jaotus

5. Välja mõista OG´ilt menetluskuludena 174,47 (ükssada seitsekümmend neli eurot ja

47 senti) eurot EEASkasuks.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg Hageja võib esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada otsuse teinud maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja (menetluse taastamise avalduse) 14 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest juhul, kui kostjal oli hagile vastamata jätmiseks mõjuv põhjus. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 16 eurot ja mitte rohkem kui 6400 eurot, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi AS SEB Pank arvelduskontole nr 10220034796011 või Swedbank AS arvelduskontole nr 221023778606, viitenumber 3100057358.

2-11-16491

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Kohtu selgitused

TsMS § 444 lg 4 järgi võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava ja põhjendava osa, sõltumata hagihinnast.

Kirjeldava või põhjendava osata tehtud otsust täiendab kohus puuduva osaga, kui menetlusosaline teatab apellatsioonitähtaja jooksul maakohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Apellatsioonkaebuse esitamise soovi ei pea põhjendama. Otsuse täiendamine lahendatakse sel juhul kirjalikus menetluses ning teist poolt sellest ette ei teavitata (TsMS § 448 lg 4¹). Kirjeldava või põhjendava osata tehtud tagaseljaotsust täiendab kohus puuduva osaga, kui menetlusosaline teatab kaja esitamise tähtaja jooksul soovist esitada kaja. Otsuse täiendamise korral puuduva osaga hakkab kaja esitamise tähtaeg uuesti kulgema tervikotsuse kättetoimetamisest (TsMS § 448 lg 4²).

Juhindudes TsMS § 174¹ lg-st 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja.

Hageja on kostjalt palunud välja mõista võlasissenõudmisega seotud kulud summas 78,16 eurot, millest lepinguline tasu on 30,32 eurot ning maksekäsu kiirmenetluses avalduselt tasutud riigilõiv 47,93 eurot. Seoses hageja võla sissenõudmisega seotud nõude rahuldamata jätmisega selgitab kohus järgmist. Võla sissenõudmisega seotud kulud on hageja poolt võlanõude sissenõudmisega tekkinud kulud. Üldtingimuste p 6.10 sätestab, et klient on kohustatud E nõudel hüvitama E seoses E ja/või kolmanda isiku poolt võlanõude sissenõudmisega tekkinud kulud, sealhulgas sellekohased hinnakirjas sätestatud kulud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 42 lg 3 p 5 kohaselt on lepingus, mille pooleks on tarbija, ebamõistlikult kahjustav tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuste rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. Kohus leiab, et VÕS § 42 lg 3 p 5 järgi on tüüptingimus tühine, millega hagejal on õigus nõuda kliendilt võlanõude sissenõudmisega seotud kulutuste hüvitamist E hinnakirja järgi.

Hageja on esitanud kohtule menetluskulude kindlaksmääramise avalduse ja menetluskulude nimekirja, mille kohaselt palub välja mõista kostjalt menetluskulud 191,73 eurot. Kuivõrd kohus rahuldab hagi ligikaudselt 91 % ulatuses, peab kohus TsMS § 163 lg 1 juhindudes põhjendatuks jätta menetluskulud 9 % ulatuses hageja ja 91 % ulatuses kostja kanda. Kuna kostja seoses hagiavaldusega kohtule teadaolevalt mingeid menetlustoiminguid teostanud ei ole, eeldab kohus, et kostjal menetluskulud puuduvad. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskuludena 174,47 eurot (s.o 191,73 eurost 91 %).

TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus.

2-11-16491

Viktor Brügel kohtunik