2-10-42381/15 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tsiviilasja number

2-10-42381

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

12.09.2011, Tallinn

Kohtukoosseis

Iko Nõmm, Margo Klaar, Gaida Kivinurm

Tsiviilasi

Tiskre elanike MTÜ hagi Jüri Kröönströmi vastu alusetu

säästmise teel saadu tasumiseks ja lepingu sõlmimise

kohustuse tuvastamiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonimenetluses

2341,08 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 28.02.2011 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Tiskre elanike MTÜ apellatsioonkaebus

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Tiskre elanike MTÜ (registrikood 80205147),

esindaja vandeadvokaat Tarmo Pilv;

Kostja Jüri Kröönström (isikukood xxxxxxxxxxx), esindaja

advokaat Hannes Küün.

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 28.02.2011 otsus muutmata ja Tiskre elanike MTÜ

apellatsioonkaebus rahuldamata.

2. Menetluskulud jätta Tiskre elanike MTÜ kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva

jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult

teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha

ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu

taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud

ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi

taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlusega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui taotlust ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue

1. 30.08.2010 esitas Tiskre elanike MTÜ (hageja) Harju Maakohtule hagi Jüri Kröönström (kostja)

vastu alusetu säästmise teel saadu tasumiseks ja lepingu sõlmimise kohustuse tuvastamiseks.

2. Kodumajagrupi AS on kinnisvaraarendajana rajanud etappidena Tiskre elurajooni ning

võõrandanud ehituskruntideks sobivad kinnistud või kinnistud koos elamutega tänastele Tiskre

elanikele. Kuivõrd Tiskre territooriumisiseste terviklikult väljaehitatud tänavate koos valgustuse

ja muu sinna juurde kuuluvaga ning Tiskre üldkasutatavate haljasalade ja mänguväljakute

omanikuks on Kodumajagrupi AS, on viimane kohustatud hoolitsema nimetatud alade

korrashoiu eest. Kuni 04.01.2005 osutas Kodumajagrupi AS ja Tiskre Kinnisvarahoolduse OÜ

vahelise koostöölepingu alusel Tiskres haldus- ja hooldusteenuseid Tiskre Kinnisvarahoolduse

OÜ. 29.12.2004 sõlmisid hageja ja Kodumajagrupi AS koostöölepingu, mille p 2.1 kohaselt

kohustus

Kodumajagrupi

AS

lõpetama

Tiskre

Kinnisvarahoolduse

OÜ-ga

sõlmitud

koostöölepingu ning andma hagejale õiguse teostada alates 04.01.2005 Tiskres üldistel

haljasaladel ja sotsiaalmaadel haldus- ja hooldusteenust, s.h tänavate ja kraavide korrashoiu

tagamist, tänavavalgustuse hooldust ja ekspluatatsiooni, territooriumil parkimise korraldamist

(liiklusmärgid, parkimisplatside korrashoid), üldise välipiirde ja väravate korrashoiu tagamist

jms. Koostöölepingu p 3.1. kohaselt oli hageja õigustatud ja kohustatud sõlmima teenuse

osutamiseks Tiskre elanikega vastavasisulised haldus- ja hooldusteenuste lepingud. Hageja on

alates 04.01.2005 osutanud ja osutab senini koostöölepingu alusel Tiskres teenust. Käesolevaks

hetkeks on hageja sõlminud haldus- ja hooldusteenuste osutamise lepingud enamusega Tiskre

elamurajooni elanikest. Samas on Tiskres elanikke, kes on vältinud haldus- ja hooldusteenuste

lepingu sõlmimisest hagejaga või on selle sõlmimisest keeldunud.

3. Kostja ja Kodumajagrupi AS vahel 30.03.2001 sõlmitud ostu-müügilepingu nr 3403 p. 6.3.

kohaselt oli kostja kohustatud sõlmima vahetult peale elamusse elama asumist elamu

teeninduslepingu Tiskre Kinnisvarahoolduse OÜ-ga. Kostja ei ole senini hagejaga haldus- ja

hooldusteenuste lepingut sõlminud. Eeltoodust sõltumata on kostja alates 04.01.2005 tarbinud

hageja poolt osutatud teenust, kuid ei ole teenuse tarbimise eest hagejale täies ulatuses tasunud.

Hageja on sõlminud kolmandate isikutega lepingud Tiskre elanikele, sealhulgas kostjale teenuse

osutamiseks. Hageja on nimetatud lepingute alusel kohustatud tasuma kolmandatele isikutele

nende poolt Tiskre elanikele, sealhulgas kostjale osutatud teenuse eest. Tarbitud teenuse eest

tasumata jätmisel kulutuste kokkuhoidmine on käsitletav alusetu rikastumisena, mistõttu on

hagejal õigus nõuda kostjalt tema poolt tarbitud teenuse eest tasumata jätmisel kokkuhoitud

kulutuste hüvitamist. Alates 04.01.2005 on hageja poolt osutava teenuse tasuks olnud 555 krooni

kuus, mis ei ole käesoleva ajani muutunud. Hageja eesmärgiks ei ole teenida teenuse osutamise

pealt kasumit, vaid tagada Tiskre elamurajooni terviklikkus ja heakorrastatud elukeskkond.

Hageja poolt osutatava teenuse eest tasumisele kuuluva teenuse tasu suurus arutatakse läbi ja

kinnitatakse üks kord aastas hageja üldkoosolekul. Kuivõrd hageja üldkoosolekust on õigustatud

osa võtma ning sellel hääletama kõik hageja liikmed, kes moodustavad vähemalt 80% kõikidest

Tiskre elanikest, on kõik hageja üldkoosolekul vastuvõetud otsused, s.h teenuse tasu summa

määramise otsused, tehtud Tiskre elanike enamuse poolt ning lähtuvalt hageja poolt teenuse

osutamisel tehtud reaalsetest kulutustest. Kostja on hageja poolt osutatud teenuse eest tasumata

jätmisel säästnud hagi esitamise seisuga 36 630 krooni.

4. Kostja on kohustatud hüvitama hagejale Tiskre territooriumi siseste tänavate korrashoiuga

seotud kulutused ka TeeS § 25 lg 4 ja § 37 lg 3 tulenevalt. Kostja kasutab tema omandis oleva

kinnistuni viivat Tiskre territooriumi sisest tänavat igapäevaselt kinnistule pääsemiseks. Kuivõrd

Tiskre sisesed terviklikult väljaehitatud tänavad koos valgustuse ja muu sinna juurde kuuluvaga

on Kodumajagrupi AS-i omandis, on Kodumajagrupi AS kohustatud hoolitsema nimetatud alade

korrashoiu eest. Alates 04.01.2005 on Kodumajagrupi AS andnud eelnimetatud koostöölepingu

alusel Tiskre siseste tänavate korrashoiu korraldamise, ohutu liiklemise tagamise kohustuse ning

selle eest hüvitise küsimise õiguse üle hagejale. Eeltoodust tulenevalt on kostja kohustatud

Tiskre territooriumi siseste tänavate korrashoiu ja ohutu liiklemise korraldamise eest tasuma

hagejale hüvitist ka TeeS § 25 lg 4 ja § 37 lg 3 alusel.

5. Kostja käsitlus hageja tegevuse pahausksusest on põhjendamatu. Hageja ei ole kostjale teenuseid

osutanud mitte mingi omalaadse äriplaani osana, vaid tegemist on hageja kohustusega nii AS-ga

Kodumajagrupp sõlmitud koostöölepingust kui ka Tallinna Linnavolikogu määrusest 22.06.2006

nr 45 Tallinna linna heakorra eeskirjast tulenevalt. Juhul, kui ta Tiskre elamurajooni elanikele

vastavaid teenuseid ei osutaks, rikuks hageja nii AS-ga Kodumajagrupp sõlmitud

koostöölepingut kui Tallinna linna heakorra eeskirja. Sealjuures on eeskirja rikkumise eest ette

nähtud väärteovastutus, mistõttu kostja käsitlus hageja pahausksusest teenuste osutamisel on

väär ja otsitud. Kostja vastus, et hagejal puudub teeseaduse alusel õigus nõuda kostjalt kulutuste

hüvitamist, kuna elamurajooni sisesed teed on avalikud teed, on väär. Selleks, et juriidilisele

isikule kuuluv tee muutuks avalikult kasutatavaks teeks, peavad olema täidetud kaks eeldust:

eratee omaniku ja kohaliku omavalitsuse vahel peab olema sõlmitud vastav leping eratee

avalikuks kasutamiseks ning teiseks peab selline tee olema kantud kohaliku omavalitsuse

kohalike teede nimekirja. Antud juhul on mõlemad eeldused täitmata ning kostja ei ole esitanud

ka ühtegi tõendit, mis tema väidet kinnitaksid. Seega on vaidlusalused teed erateed ning hagejal

on õigus nõuda kostjalt nende kasutamise eest tasu. 29.12.2004 sõlmisid Tiskre elanike MTÜ ja

OÜ Kodumajagrupp koostöölepingu, mille p. 2.1. lõpetas OÜ Kodumajagrupp Tiskre

Kinnisvarahoolduse OÜ-ga sõlmitud koostöölepingu ning andis hagejale üle õiguse teostada

alates 04.01.2005 Tiskres üldistel haljasaladel ja sotsiaalmaadel haldus- ja hooldusteenust,

sealhulgas

tänavate

ja

kraavide

korrashoiu

tagamist,

tänavavalgustuse

hooldust

ja

ekspluatatsiooni, territooriumil parkimise korraldamist, üldise välipiiride ja väravate korrashoiu

tagamist jms. Kostja ja OÜ Kodumajagrupp sõlmitud ostu-müügilepingu p 6.3. kohaselt oli

kostja kohustatud sõlmima vahetult peale lepingule allakirjutamist elamu teeninduslepingu

Tiskre Kinnisvarahoolduse OÜ-ga. Alates 04.01.2005 on Tiskre elamurajoonis teenuseid

osutanud hageja, asendades sellega senise teenusepakkuja Tiskre Kinnisvarahoolduse OÜ.

Sisuliselt on toimunud nõude loovutamine VÕS § 164 lg 1 mõistes. Kostja väide selle kohta, et

ta on enda kohustuse 2001.a haldus- ja hooldusteenuste lepingu sõlmimisega täitnud, on ebaõige,

kuivõrd poolte vahel tänasel hetkel asjakohane leping puudub. Hagejal on õigus nõuda kostjalt

lepingu sõlmimist ka praegu, kuivõrd müügilepingu p 6.3 eesmärgiks on selgelt see, et kinnisasja

võõrandaja ja omandaja oleksid omavahel seotud ka hooldusteenuste osutamise lepinguga.

Kostja väited hageja nõuete aegumise kohta on ebaõiged. TsÜS § 154 lg 1 järgi on korduvate

kohustuste või ülalpidamiskohustuse täitmise nõude aegumistähtaeg, olenemata sellest, milline

on nõude õiguslik alus, kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks. Aegumistähtaeg algab selle

kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks. Viidatud sättest

tuleneb, et kuivõrd hageja esitas hagiavalduse kostja vastu 30.08.2010, on TsÜS § 154 lg 1

kohaselt hageja nõue aegumata vähemalt perioodist 1.01.2007-30.08.2010, samas varasemad

nõuded pole aegunud. TsÜS § 167 lg 1 järgi peatub nõude aegumine õigustatud ja kohustatud

isiku vahel peetavate läbirääkimiste toimumise ajaks, kui läbirääkimised peetakse nõude või

asjaolude üle, millest nõue võib tuleneda. Kostja on esitanud enda 05.10.2010 vastuse lisana

tõendid, mille järgi on pooled pidanud käesoleva tsiviilasja vaidlusobjekti (hooldusteenuse

lepingu sõlmimine ja osutatava teenuse eest maksmise) üle läbirääkimisi juba alates 2006.a.

Seetõttu on hageja nõuete aegumine olnud TsÜS § 167 lg 1 alusel peatunud ning ükski hageja

nõuetest ei ole tänaseks veel aegunud. Hageja esitas kohtule ka raamatupidamistabelid, millest

nähtub igale elamurajooni elanikule igakuiselt osutatud teenuste maksumus aastatelt 2007-2009.

Viidatud tõenditest nähtub, et hageja poolt kostja vastu esitatud nõue summas 555 krooni kuus

vastab hageja poolt tehtud kulutustele ning ühtlasi ka teenuse harilikule väärtusele. Viidatud

tabelites on toodud arvestus 159 majapidamise kohta, st selle eelduseks on, et kõik elamurajooni

elanikud maksavad võrdsetel alustel. Tegelikkuses seda ei toimu, sest on majapidamisi, kes enda

kohustusi korrektselt ei täida. Seetõttu langeb elanikele, kes enda kohustusi korrektselt täidavad

suurem maksekoormus kui neile langeks siis kui kõik elanikud hooldusteenuse eest korrektselt

maksaksid. Seetõttu on hageja sunnitud tehtud kulutuste katteks igalt elanikult küsima 555

krooni kuus, mis katab igakuise kõikumise hageja kohustuste mahus teenuseosutajate ees ning

ühtlasi võimaldab katta puudujäägi, mis tuleneb sellest, et osa elanikke teenuste eest ei maksa.

Kostja vastuväited

6. Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

7. Kostja ei nõustunud hageja seisukohaga, mille kohaselt on kostja tegevusele omistatav VÕS

§ 1028 lg-s 1 sätestatud koosseis. Lisaks ei ole kostja hageja poolt osutatud teenuste tarbimise

eest tasumata jätmisel kulutusi kokku hoidnud ning sellest tingituna ka hageja arvel alusetult

rikastunud. Käesoleval juhul on hageja tegevusele omistatav mittenõuetekohase ehk õigustamatu

käsundita asjaajamisega, kuna ei esine ühtegi alternatiivset eeldust, mis on sätestatud VÕS

§ 1018 lg 1 p-des 1-3. Lisaks on VÕS-i erialakirjanduses märgitud, et soodustatu kehtivalt

avaldatud tahte vastaselt asjaajamisele asumine on õigustamatu. Sellest tulenevalt kuulub antud

vaidluses kohaldamisele VÕS § 1024 sätestatu ja soorituskondiktsiooni sätted. Kuna kostja on

esmakordselt juba 05.07.2006 hagejale edastatud kirjas teavitanud hagejat, et kostjale saadetud

arve on alusetu ning palunud vastavasisulisi arveid edaspidi mitte esitada, on kostja juba viidatud

kirjas põhistanud, et ei soovi hageja poolt pakutavaid teenuseid ega sõlmida hagejaga ka haldus-

ja hooldusteenuste lepingut. Lisaks on kostja hagejat teavitanud oma samasisulisest soovist

korduvalt alates 2005.a kuni käesoleva vastuse koostamiseni. Kuna hageja on kogu aeg olnud

teadlik asjaolust, et kostja ei soovi hageja poolt pakutavaid teenuseid ega soovi sõlmida hagejaga

ka haldus- ja hooldusteenuste lepingut, on hagejale omistatav käesoleval juhul pahausksus.

8. Osaliselt on hageja ka nõustunud asjaoluga, et hagejal puudub kostja vastu nõue. Muuhulgas

põhistab seda asjaolu, et hageja on edastanud 31.05.2008 kostjale teate seoses kostjale esitatud

arve annulleerimisega. Viidatud hageja tegevus põhistab otseselt, et tegelikkuses on hageja

nõustunud kostja avaldusega, et kostjale edastatud arve teenuse osutamise eest on alusetu,

misjärel on hageja ka viidatud alusetu arve tühistanud. Kostja ei ole hageja poolt pakutavat

teenust kunagi tarbinud, samuti pole ta kunagi pakutavat teenust soovinud ning kostja ei ole

hagejale viidatud teenuste eest kunagi tasunud.

9. Hageja nõue, mille kohaselt on kostja hageja poolt osutatud teenuste eest tasumata jätmisel

säästnud hageja arvelt 36 630 krooni, on aegunud. Vastavalt TsÜS § 151 lg 1 on alusetust

rikastumisest tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat ajast, mil õigustatud isik sai teada või

pidi teada saama, et tal on alusetust rikastumisest tulenev nõue. Seega, kuna hageja nõue on

osaliselt tänaseks juba aegunud, puudub hagejal õigus nõuda teenuse pakkumise eest tasu alates

04.01.2005. Seega juhul, kui hageja nõudel eksisteeriks õiguslik alus, oleks hagejal õigus nõuda

oma teenuse osutamise eest tasu maksmist alles 2007.a augustikuust.

10. Kostjal puudub teeseadusest tulenev kohustus hüvitada hagejale Tiskre territooriumi siseste

tänavate korrashoiuga seotud kulutused teeseadusest tulenevalt. AS Kodumajagrupp omandisse

kuuluvad teed Tiskre elamurajoonis on avalikult kasutatavad teed TeeS § 29 lg 1 tähenduses,

lähtudes maa-ameti geoportaali väljavõtetest ja kinnistusraamatu andmete väljavõtetest.

Vastavalt TeeS § 4 lg 3 ja § 29 lg 1 on AS-il Kodumajagrupp õigus nõuda eratee avalikku

kasutusse andmise eest hüvitist kohalikult linnavalitsuselt, kuid mitte kostjalt. Kinnistu

müügilepingu sõlmimise läbirääkimistel 2001.a kinnitas AS Kodumajagrupp esindaja kostjale, et

Tiskre elamurajoonis asuvad teed antakse lõppastmes üle Tallinna linnale. Tänaseks ei ole AS

Kodumajagrupp Tiskre elamurajooni teid Tallinna linnale üle andnud ega ka taotlenud Tallinna

linnalt teede kasutamisega seonduvat hüvitist. Käesoleval juhul on AS Kodumajagrupp

tegevusele omistatav VÕS § 14 lg 1 sätestatud kohustuse rikkumine, kus AS Kodumajagrupp on

esitanud

Tiskre

elamurajooni

teede

üleandmisega

seoses

kostjale

ebaõigeid

ja

väärinformatsioonil põhinevaid andmeid. Lisaks, tuginedes AS Kodumajagrupp poolt Tallinna

Linnavalitsusele ja kostjale tehtud müügilepingu sõlmimisel avaldustele, oli kostjal õiguspärane

ootus eeldada, et Tiskre elamurajooni teed antakse üle Tallinna linnale ning kostjal puudub

kohustus nende suhtes täiendavaid kulutusi kanda. Seetõttu on ka AS Kodumajagrupp ja hageja

ühine käitumine pahauskne ning vastuolus eelnevalt kostjale müügilepingu sõlmimisel kinnitatu

ja lubatuga.

11. Kostjal puudub kohustus sõlmida haldus- ja hooldusteenuste leping hagejaga. Käesoleval juhul

on kostja müügilepingu p 6.3 sätestatud kohustuse täitnud, kuna kostja sõlmis 09.10.2001

vastava lepingu nr 81/09.10.2001 Tiskre Kinnisvarahoolduse OÜ-ga. Seega kostja sõlmis

hagejaga hageja poolt soovitud elamu teeninduslepingu prügiveoteenuse osutamiseks 2001.a.

Kostja oli Tiskre Kinnisvarahoolduse OÜ-ga lepingulises suhtes kuni 21.12.2004. Viidatud

lepingu alusel osutas Tiskre Kinnisvarahoolduse OÜ kostjale igakuist prügiveoteenust ning

esitas oma teenuse eest kostjale arved, mille eest kostja korrektselt tasus. Lisaks 21.12.2004

edastas Tiskre Kinnisvarahoolduse OÜ kostjale kostjast sõltumatutest asjaoludest lepingu

lõpetamise teate. Lepingu lõpetamise teates avaldas Tiskre Kinnisvarahoolduse OÜ, et soovib

ühepoolselt

lõpetada

teeninduslepingu

81/09.10.2001

alates

01.01.2005.

Tiskre

Kinnisvarahoolduse OÜ lepingu lõpetamisest tulenevalt sõlmis kostja uue teeninduslepingu nr.

16634 29.12.2004 Cleanway AS-iga. Hageja on käesoleval juhul vääralt tõlgendanud

müügilepingus p 6.3. sätestatud nõuet, kui kostja nõuet sõlmida teenindusleping hagejaga.

12. Hageja ei ole põhistanud asjaolu, millest koosneb hageja poolt pakutav 555 krooni suurune

haldustasu. Samuti ei ole hageja tõendanud, et hageja on kostjale haldusteenuseid osutanud või

et kostja on hageja haldusteenuseid tarbinud. Ainuüksi hageja poolt viidatud asjaolu, et

haldustasu suurus kinnitatakse üks kord aastas üldkoosolekul, ei põhista ühelgi viisil, millest

viidatud teenus koosneb. Kuivõrd kostja ei ole Tiskre elanike MTÜ liige, siis nimetatud MTÜ

üldkoosoleku otsused temale ei laiene ning lähtuda ei saa üksnes Tiskre elanike MTÜ liikme

kuumaksest. Käesoleval juhul ei ole hageja esitanud kohtule ühtegi tõendit ega põhistanud muul

moel, et kostja oleks viidatud teenuseid tarbinud. Hageja väide, et kostja on vastavaid teenuseid

tarbinud, on alusetu ja tõendamata. Asjaolu, et kostja on sõlminud vastavate teenuste osas

otselepingud konkreetsete teenusepakkujatega, välistab võimaluse, et kostja ühelgi moel tarbib

hageja poolt osutatavaid teenuseid. Hageja ei saa nõuda kostjalt kulude hüvitamist põhjusel, et

kostja elab Tiskre elamurajoonis. Kostja on oma kinnistut ümbritsevale AS Kodumajagrupp

kuuluvatele kinnistutel alaliselt tegelenud kinnistute korrashoiuga. Seega on kostja oma isiklike

finantsvahenditega

hoolitsenud

AS

Kodumajagrupp

kinnistutel

katastritunnustega

78406:612:2590 ja 78406:612:3320 korrashoiu ning haljastuse eest, misläbi võib täna

vastupidiselt hagejale väita, et hageja ja AS Kodugrupp on justkui kostja arvel seeläbi alusetult

säästnud. Hagejal puudub õigus nõuda kostjalt Tiskre territooriumi siseste tänavate korrashoiuga

seotud kulutusi teeseadusest tulenevalt. Lisaks ei ole hageja põhistanud, millest koosnevad tee

korrashoiuga seotud kulutused. Hagejal puudub antud vaidluses vastav nõudeõigus, kuna

koostöölepinguga ei ole hagejale antud õigust nõuda kostjalt, kui tee kasutajalt, tee kasutamisega

seotud kulude hüvitamist. Hageja poolt viidatud koostöölepingu p. 3 on märgitud hageja

kohustused, mis muuhulgas sisaldavad endas tänavate üldise korrashoiu ja sinna juurde kuuluvad

teenused, kuid viidatud lepingus puudub nõudeõiguse üleandmine Kodumajagrupp AS poolt

hagejale. Seega ei ole hagejal antud lepingu alusel võimalik nõuda kostjalt teeseaduse alusel

tänavate korrashoiuga seotud kulutusi. Hageja nõuded on osaliselt aegunud. Isegi, kui hagejal

oleks täna seadusest tulenev alus nõuda kostjalt teenuste eest tasumata jätmise hüvitamist, oleks

hagejal õigus seda teha vaid nõuete osas, mis ei ole tänaseks aegunud vastavalt TsÜS § 151 lg 1.

See tähendab, et hagejal saab täna olla kostja vastu maksimaalselt nõue 19 980 krooni (1277

eurot) osas.

Maakohtu otsus ja selle põhjendused

13. Harju Maakohus jättis 28.02.2011 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

14. Kodumajagrupi AS on kinnisvaraarendajana rajanud etappidena Tiskre elurajooni ning on

võõrandanud ehituskruntideks sobivad kinnistud või kinnistud koos elamutega. Tiskre

territooriumisiseste väljaehitatud tänavate koos valgustuse ja muu sinna juurde kuuluvaga ning

Tiskre üldkasutatavate haljasalade ja mänguväljakute omanikuks on Kodumajagrupi AS. Kuni

04.01.2005

osutas

Kodumajagrupi

AS

ja

Tiskre

Kinnisvarahoolduse

OÜ

vahelise

koostöölepingu alusel Tiskres haldus- ja hooldusteenuseid Tiskre Kinnisvarahoolduse OÜ.

29.12.2004 sõlmisid hageja ja Kodumajagrupi AS koostöölepingu, mille p 2.1 kohaselt kohustus

Kodumajagrupi AS lõpetama Tiskre Kinnisvarahoolduse OÜ-ga sõlmitud koostöölepingu ning

andma hagejale õiguse teostada alates 04.01.2005 Tiskres üldistel haljasaladel ja sotsiaalmaadel

haldus- ja hooldusteenust, s.h tänavate ja kraavide korrashoiu tagamist, tänavavalgustuse

hooldust

ja

ekspluatatsiooni,

territooriumil

parkimise

korraldamist

(liiklusmärgid,

parkimisplatside korrashoid), üldise välipiirde ja väravate korrashoiu tagamist jms.

15. Kostja omandas 30.03.2001 lepinguga Kodumajagrupi AS-lt kinnistu asukohaga Taludevahe 48

Tallinn pindalaga 882 m2, reg osa nr 28677. Kostja on talle kuulunud kinnistu hoonestanud ja

kasutab seda enda elukohana. Hageja palub kohustada kostjat sõlmima hagejaga haldus- ja

hooldusteenuste leping samadel tingimustel teiste Tiskre elurajooni elanikega ja mõista kostjalt

välja võlgnevus 36 630 krooni.

16. Hageja väitel tuleneb kostja kohustus sõlmida hagejaga hooldusleping kostja ja Kodumajagrupi

AS vahel 30.03.2001 sõlmitud kinnistu ostu-müügilepingu p-st 6.3 ning asjaolust, et

Kodumajagrupi AS ja hageja sõlmisid 29.12.2004 koostöölepingu.

17. VÕS § 33 lg 1 sätestab, et eelleping on kokkulepe, millega pooled kohustuvad tulevikus sõlmima

lepingu eellepingus kokkulepitud tingimustel. VÕS § 164 lg 1 sätestab, et võlausaldaja võib oma

nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele

isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt

keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele

võlausaldajale. VÕS § 179 lg 1 sätestab, et lepingupool võib teise lepingupoole nõusolekul anda

oma lepingust tulenevad õigused ja kohustused üle kolmandale isikule temaga sõlmitud lepingu

alusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. VÕS § 179 lg 1 kohaselt saab poolte kokkuleppel

eellepingust tulenevad õiguse üle anda. Eellepingust tulenevat põhilepingu sõlmimise kohustust

ei saa täita ilma kohustuse sisu muutmata. Samale seisukohale on asutud VÕS kommentaarides.

Seega ei saa hoolduslepingu sõlmimiseks kohustavast eellepingust tulenevaid nõudeid üle anda

ilma võlgniku nõusolekuta.

18. Kostja ja Kodumajagrupi AS vahel 30.03.2001 sõlmitud kinnistu ostu-müügilepingu p. 6.3.

kohaselt oli kostja kohustatud sõlmima vahetult peale elamusse elama asumist elamu

teeninduslepingu Tiskre Kinnisvarahoolduse OÜ-ga. Hageja ja Kodumajagrupi AS vahel

sõlmitud koostöölepingu p 3.1. kohaselt oli hageja õigustatud ja kohustatud sõlmima teenuse

osutamiseks Tiskre elanikega vastavasisulised haldus- ja hooldusteenuste lepingud. Kuivõrd

antud juhul ei ole kostja andnud nõusolekut eellepingust tulenevate kohustuste üleminekuks

hagejale, ei saa hageja nõuda kostjalt hoolduslepingu sõlmimist.

19. Kohus nõustus ka kostjaga, et hageja nõudeõigus teeninduslepingu sõlmimiseks oleks aegunud.

VÕSRS § 9 g 2 sätestab, et kui TsÜS või VÕS kohaselt on aegumistähtaeg lühem, kui enne

01.07.2002 kehtinud seaduse kohaselt, arvestatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses või

võlaõigusseaduses sätestatud aegumistähtaega alates 01.07.2002. Vastavalt TsÜS § 146 lg 1

tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. Vastavalt TsÜS § 167 lg 1 nõude

aegumine peatub õigustatud ja kohustatud isiku vahel peetavate läbirääkimiste toimumise ajaks,

kui läbirääkimisi peetakse nõude või asjaolu üle, millest nõue võib tuleneda. Eeldatakse, et

läbirääkimised on lõppenud, kui isik läbirääkimiste jätkamisest keeldub.

20. Kostja ja Kodumajagrupi AS vahel 30.03.2001 sõlmitud kinnistu ostu-müügilepingu p.6.3.

kohaselt oli kostja kohustatud sõlmima teeninduslepingu vahetult peale elamusse elama asumist.

Lepingust tuleneva teeninduslepingu sõlmimise kohustus tekkis pärast elama asumist ja sellest

ajast hakkas kulgema aegumistähtaeg. VSRS § 9 lg 2 ja TsÜS § 146 lg 1 kohaselt saabus

aegumistähtaeg 01.07.2005. Aegumise kulgemine ei peatunud poolte läbirääkimiste ajaks,

kuivõrd juba 05.07.2006 hagejale edastatud kirjas teavitanud hagejat, et kostjale saadetud arve

on alusetu ning palunud vastavasisulisi arveid edaspidi mitte esitada. Seega puudus kostjal tahe

läbirääkimisi pidada ning aegumine seoses läbirääkimistega ei peatunud. Lepingu sõlmimise

kohustuse täitmise nõue aegus enne hagi esitamist 31.08.2010.

21. Hageja käitumist Tiskre elanikele ja sealhulgas kostjale teenuste pakkumisel reguleerib

käsundita asjaajamise õigus (VÕS § 1018 jj). VÕS § lg 1 sätestab, et kui isik (käsundita

asjaajaja) teeb midagi teise isiku (soodustatu) kasuks, ilma et viimane oleks talle andnud õiguse

tegu teha või kohustanud teda tegu tegema, on käsundita asjaajajal käesoleva seaduse §-des

1019–1023 sätestatud õigused ja kohustused, kui: 1) soodustatu kiidab asjaajamise heaks; 2)

asjaajamisele asumine vastab soodustatu huvile ja tegelikule või eeldatavale tahtele; 3)

asjaajamisele asumata jätmise korral jääks õigeaegselt täitmata soodustatu seadusest tulenev

kohustus kolmandat isikut ülal pidada või on asjaajamisele asumine muul põhjusel avalikes

huvides oluline. Vastavalt VÕS § 1020 lg 1 enne asjaajamisele asumist peab käsundita asjaajaja

soodustatule asjaajamisele asumise kavatsusest teatama ja ootama ära soodustatu edasise otsuse

asjaajamise kohta, välja arvatud juhul, kui eelnev teatamine ei ole võimalik soodustatu või

avalikke huve kahjustamata või kui seda ei saa käsundita asjaajajalt mõistlikult oodata. Kui

käsundita asjaajaja VÕS § 1020 kohaselt soodustatud asjaajamisele asumisest ei teavita, puudub

asjaajal õigustus tugineda VÕS § 1018 lg 1 p 2 eeldusele (soodustatud eeldatav tahe). Käesoleval

juhul on kostja pärast seda, kui on saanud teadlikuks teenuste osutamisest, koheselt hagejale

vastanud, et ei nõustu teenuste osutamisega. Kuivõrd kostja ei ole teenuse osutamist heaks

kiitnud ning teenuse osutamine ei vasta kostja tahtele, ei ole hagejal õigust nõuda teenuste eest

tasumist.

22. Kohaldamisele ei kuulu alusetu rikastumise sätted, kuivõrd hageja käitumisel kostja suhtes on

õiguslik alus – käsundite asjaajamise regulatsioon, mis välistab nõuete esitamise kostja vastu.

Sealhulgas ei kuulu kohaldamisele VÕS § 1037 lg 1. Vastavalt VÕS § 1037 lg 1 õigustatud isiku

nõusolekuta tema omandit, muud õigust või valdust käsutamise, kasutamise, äratarvitamise,

ühendamise, segamise või ümbertöötamisega või muul viisil rikkunud isik (rikkuja) peab

õigustatud isikule hüvitama rikkumise teel saadu hariliku väärtuse. Teenuste osutamise eest raha

küsimise välistab käsundita asjaajamise regulatsioon, kuid VÕS § 1037 lg 1 alusel saaks hageja

esitada nõude juhul, kui kostja oleks teed kasutanud ilma tee omaniku nõusolekuta ja kui kostja

oleks tee nõusolekuta kasutamisega midagi säästnud või omandanud ning tee omanik oleks

nõudeõiguse loovutanud hagejale. Hageja ei ole väitnud, et kostja oleks teed kasutanud ilma

hageja nõusolekuta ja tee kasutamisega midagi säästnud või omandanud, mistõttu puudub alus

VÕS § 1037 lg 1 alusel nõude lahendamiseks.

23. Hagejal puudub nõudeõigus teeseaduse alusel. TeeS § 25 lg 4 sätestab, et eratee omanik

korraldab tema omandis oleval teel teehoidu ja on kohustatud looma tingimused ohutuks

liiklemiseks tema teel. TeeS § 37 lg 3 sätestab, et tee omanikul on õigus nõuda eratee kasutajalt

tee kasutamisega seotud kulude katteks hüvitist. TeeS § 33 lg 8 sätestab, et erateed ja

reaalservituudiga erateed ning tasulist teed peab tee omanik lubama tasuta kasutada

alarmsõidukil ja erakorralise või sõjaseisukorra ajal kaitseväe sõidukil. Muudel sõidukitel peab

tee omanik lubama teed tasuta kasutada ainult juhul, kui avalikult kasutatav tee on avarii või

loodusõnnetuse tagajärgede likvideerimiseks suletud. Kohtu arvates tuleneb TeeS § 37 lg 3

alusel õigus nõuda kulutuste hüvitamist üksnes TeeS § 33 lg 8 sätestatud olukorras, s.o kui tee

omanik peab lubama teed tasuta kasutada alarmsõidukil ja erakorralise või sõjaseisukorra ajal

kaitseväe sõidukil või juhul, kui avalikult kasutatav tee on avarii või loodusõnnetuse tagajärgede

likvideerimiseks suletud. Vastupidine tõlgendus tooks kaasa õigusliku olukorra sellise

ebamäärasuse, et ükski teega kokku puutuv isik ei suudaks oma õigusi ega kohustusi ette näha.

Kui tee omanik soovib tee tavakasutuse eest tasu või kulutuste hüvitamist, peab ta selleks

kasutajaga kokku leppima ning kui kokkulepet ei saavutata, võib omanik tee kasutuse keelata.

Seega ei ole hagejal õigust nõuda teenuste eest tasumist üksnes sel alusel, et kostja on teed

faktiliselt kasutanud.

24. Isegi, kui hagejal oleks nõue tee kasutamisega seotud kulutuste hüvitamiseks, siis ulatuks selline

nõue üksnes tee korrashoiuga seotud kulutustele ega saaks õigustada kulutusi, mis on seotud tee

loomisega, tee ümbruse haljastuse, valgustuse ja nn haldusteenusega, mis hõlmab endas

raamatupidamist, palgakulu, pangateenuseid jms. Hageja ei ole oma kuluarvestustes (01.02.2011

vastuse lisa 2-4) eraldi välja toonud tee hooldamise kulutuste osa. Nimetatud lisade real 1

kajastub tee hooldus koos haljastuse ja väravaga seotud kulutustega. Tõendamisel oleks pidanud

arvestama ka teiste tee kasutajatega ja tõendama, milline on kostja osa tee teiste kasutajate seas.

Kostja vastusest nähtub, et hooldatavate teede näol on tegemist tavapärase linnatänavaga, mille

juurdepääs on kõigile avatud. Seega oleks hageja pidanud tõendama, milline on tee

kasutuskoormus ja milline on selles kostja osa. Hageja ei ole tõendanud tee kasutamisega seotud

kulutuste suurust ega kostja osa tee kasutajate seas.

25. Asjakohane ei ole hageja väide, et hagejal on Tallinna Linnavolikogu määrusest 22.06.2006 nr

45 Tallinna linna heakorra eeskirjast tulenevalt kohustus hagis nimetatud teenuseid pakkuda.

Isegi, kui osa hagis nimetatud teenuste osutamine on hageja kohustus linnavolikogu määruse

alusel, ei oleks alust nõude esitamiseks kostja vastu, vaid vastupidi, see muudaks käsundita

asjaajamise eraldiseisvalt mittenõuetekohaseks.

26. Kohus ei nõustunud kostjaga, et hageja nõudeõigus käsundita asjaajamise alusel oleks osaliselt

aegunud. TsÜS § 149 lg 1 kohaselt on käsundita asjaajamisest tuleneva nõude ja muu seadusest

tuleneva nõude aegumistähtaeg 10 aastat. Kohaldamisele ei kuulu TsÜS § 154, mis reguleerib

korduvate kohustuste täitmise nõude aegumist. Käsundita asjaajamise suhtes puudub asjaajajal

kohustus teha korduvaid sooritusi ning ta on vaba igal ajal asjaajamist lõpetama. Kui käsundita

asjaajamine seisneb igakuulise teenuse osutamises, on korduvus näiline ega tulene käsundita

asjaajamise suhte olemusest, mistõttu ei vasta see TsÜS § 154 tunnustele. Seega on aegumata

kohustused, mis muutusid sissenõutavaks pärast 31.08.2000. Tuginedes eeltoodule tuleb jätta

hageja nõue võlgnevuse välja mõistmiseks rahuldamata.

Hageja apellatsioonkaebuse põhjendused

27. Hageja palub tühistada Harju Maakohtu 28.02.2011 otsuse ja saata asi maakohtule tagasi uueks

arutamiseks. Menetluskulud jätta kostja kanda.

28. Kohus viitas hoolduslepingu sõlmimise kohustuse üleandmise käsitlemisel kahele sättele. VÕS

§ 164 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu

alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine), ning VÕS § 179 lg 1 järgi

võib lepingupool teise lepingupoole nõusolekul anda oma lepingust tulenevad õigused ja

kohustused üle kolmandale isikule temaga sõlmitud lepingu alusel, kui seaduses ei ole sätestatud

teisiti (lepingu ülevõtmine). Sealjuures leidis kohus, et VÕS § 179 lg 1 kohaselt saab poolte

kokkuleppel eellepingust tulenevad õigused üle anda, kuid seadis kahtluse alla kas VÕS § 164 lg

1 seda võimaldab. Ilma selleks sisulisi põhjendusi andmata võttis kohus seisukoha, et eellepingust

tulenevat põhilepingu sõlmimise kohustust ei saa täita ilma kohustuse sisu muutmata. Sellest

omakorda järeldas kohus, et hoolduslepingu sõlmimiseks kohustavast eellepingust tulenevaid

nõudeid ei saa üle anda ilma võlgniku nõusolekuta. Kohtu seisukoht on väär, kuivõrd VÕS § 164

lg 1 sätestab otsesõnu, et nõude loovutamine on võimalik võlgniku nõusolekust sõltumata. VÕS

§ 164 lg 1 teine lause sätestab teatud piirangud, mille korral ei ole nõude loovutamine üldse

võimalik, mitte ei anna võlausaldajatele võimalust võlgniku nõusoleku olemasolu korral selles

sätestatud piirangutest mööda minna. Vastava küsimuse lahendamise seisukohalt on oluline

ainult see, kas hoolduslepingu sõlmimise kohustus on ka loovutuse järgselt täidetav ilma

kohustuse sisu muutmata. Hageja ei ole esitanud kostja vastu eellepingust tulenevat nõuet

põhilepingu sõlmimiseks, vaid on nõudnud eellepingust tuleneva eraldi kohustuse,

hoolduslepingu sõlmimise, täitmist. Vastav kohustus ei ole suunatud põhilepingu täitmisele,

kuivõrd põhilepinguks oli siiski kinnistu võõrandamise tehing. Seetõttu on asjakohatu ka kohtu

viide VÕS kommenteeritud väljaandele. Viidatud lõigus on kommentaarides esitatud näitlik

loetelu VÕS § 164 lg 1 l 2 reguleeritud nõuetest, mille loovutamine ei ole võimalik. Sellisteks

kohustusteks on eelkõige isikliku iseloomuga kohustused, näiteks teatavad perekonnaõiguslikud

nõuded ja eellepingust tulenevad nõuded, mis on suunatud põhilepingu sõlmimisele (eellepingu

täitmise nõue), samuti nõuded, mis on suunatud isikliku iseloomuga teenuse saamisele, siia

kuuluvad ka nõuded, mis on suunatud rahasumma maksmisele, mida nõudeõigust loovutada

sooviv isik on kohustatud kasutama kindlal viisil. Eellepingust tulenev kõrvalkohustus, mis ei ole

suunatud põhilepingu sõlmimisele (antud juhul kinnistu võõrandamisele), ei kuulu VÕS § 164 lg

1 l 2 sätestatud piirangute alla ning selle loovutamine on lubatud ilma võlgniku nõusolekuta.

29. Lisaks sellele on ebaõige ka kohtu järeldus aegumise kohta. Kohus on tuginenud väitele, et

lepingust tuleneva teeninduslepingu sõlmimise kohustus tekkis pärast elama asumist ja sellest

ajast hakkas kulgema aegumistähtaeg. Sellest lähtuvalt leidis kohus, et VSRS § 9 lg 2 ja TsÜS

§ 146 lg 1 kohaselt saabus aegumistähtaeg 01.07.2005. Vastav käsitlus on seotud oluliste

puudustega. Esiteks ei ole kohtu poolt tuvastatud, millal asus kostja Tiskre elamurajooni elama.

Vastav asjaolu ei ole ka esimese astme menetluses arutluse all olnud. Teiseks, ehkki TsÜS § 146

lg 1 järgi tehingust tuleneva nõude tavaline aegumistähtaeg on kolm aastat, sätestab TsÜS § 146

lg 4, et sama paragrahvi lg-tes 1-3 nimetatud nõuete aegumistähtaeg on kümme aastat, kui

kohustatud isik rikkus oma kohustusi tahtlikult. Hageja on kogu menetluse vältel tuginenud

sellele, et kostja on enda kohustusi rikkunud tahtlikult.

30. Kohus asus seisukohale, et kostja ei ole hageja poolt osutatud teenuseid heaks kiitnud ning need

ei vasta tema huvidele, mistõttu käsundita asjaajamise eeldused ei ole täidetud ning hagejal

puudub kostja vastu rahaline nõue. Nimetatud küsimuses on kohtu seisukoht vastuoluline. Juhul,

kui kohus leidis, et kostja on hageja poolt osutatud teenustele andnud teatud ulatuses

konkludentse nõusoleku, siis puudus kohtul alus asuda samas seisukohale, et kostja ei ole

teenuse osutamist heaks kiitnud. Vastavas olukorras oleks kohus pidanud analüüsima, millises

ulatuses on kostja hageja poolt osutatud teenused heaks kiitnud ning hageja nõude vähemalt

osaliselt rahuldama.

31. Kohus on valesti käsitlenud ka TeeS regulatsiooni. TeeS § 37 lg 3 järgi on tee omanikul õigus

nõuda eratee kasutajalt tee kasutamisega seotud kulude katteks hüvitist. Kohus asus seisukohale,

et TeeS § 37 lg 3 alusel tuleneb õigus nõuda kulutuste hüvitamist üksnes TeeS § 33 lg 8

sätestatud olukorras, s.o kui tee omanik peab lubama teed tasuta kasutada alarmsõidukil ja

erakorralise või sõjaseisukorra ajal kaitseväe sõidukil või juhul, kui avalikult kasutatav tee on

avarii või loodusõnnetuse tagajärgede likvideerimiseks suletud. Sisuliselt leidis kohus, et eratee

omanikul on õigus nõuda tee kasutamise eest tasu vaid erakorralistes olukordades alarmsõidukite

ja kaitseväe sõidukite käest. Vastav seisukoht on väär ning TeeS § 37 lg 3 eesmärk on anda tee

omanikule nõudeõigus igaühe vastu, kes tema teed kasutab. Vastav tõlgendus on kooskõlas TeeS

tervikregulatsiooniga. TeeS § 5 järgi on eratee tee, mis paikneb juriidilise või füüsilise isiku

kinnisasjal. Erateed võib kasutada üksnes kinnisasja omaniku loal. TeeS § 33 lg 8 nimetatud

juhtudel võib erateed kasutada kinnisasja omaniku loata. Viidatud sättest tuleneb, et igasugune

eraomandis oleval kinnisasjal asuv tee on eratee ning sellist teed võib kasutada vaid siis, kui

eratee omanik annab selleks enda nõusoleku. Olulise erandi sätestab sealjuures TeeS § 33 lg 8,

mis võimaldab alarm- ja kaitseväesõidukitel erateed kasutada ilma omaniku nõusolekuta.

Olukorras, kus tee kasutamise lubamine on omaniku diskretsiooniõigus, puudub igasugune

põhjus leida, et omanikul ei ole õigust nõuda tee kasutamise eest tasu. Eratee tavapärane

kasutamine kolmandate isikute poolt toimubki selliselt, et omanik annab tee kasutamiseks loa ja

tee kasutaja maksab selle eest tasu. Erinevalt kohtu tõlgendusest on seadusandja poolt hoopis

alarm- ja kaitseväesõidukitele antud võimalus kasutada erateed ilma omaniku loata ja tasuta,

kuivõrd selle tingib muude õigushüvede kaitse vajadus. TeeS § 37 lg 3 ütleb expressis verbis, et

tee omanikul on õigus nõuda eratee kasutajalt tee kasutamisega seotud kulude katteks hüvitist.

Kuna asjas ei ole vaidlust selle üle, et kostja kasutab teed igapäevaselt enda kinnistu juurde

jõudmiseks, on ta tee kasutaja ning hagejal on TeeS § 37 lg 3 alusel õigus nõuda kostjalt selle

eest hüvitist.

Vastus apellatsioonkaebusele

32. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja

kanda.

Ringkonnakohtu otsuse põhjendused

33. Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus ei anna alust maakohtu otsust tühistada. Otsus tuleb

vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.

34. Kuigi apellant tugineb apellatsioonkaebuses endiselt väidetele, mille osas on maakohus juba

seisukoha kujundanud, märgib ringkonnakohus apellatsioonkaebusele vastuseks siiski järgmist.

Hageja on väitnud, et kostjal oli kohustus sõlmida temaga hooldusleping. Kolleegiumi arvates on

maakohus õigesti leidnud, et hoolduslepingu sõlmimise kohustus ei saanud tuleneda kostja ja

KMG vahelise kinnistu ostu-müügilepingu p-st 6.3. Kostja on nimetatud kohustuse täitnud

09.10.2001 Tiskre Kinnisvarahoolduse OÜ-g sõlmitud lepingu nr 81/09.10.2001 näol. Nimetatud

lepingu on Tiskre Kinnisvarahoolduse OÜ kostjast sõltumatutel asjaoludel lõpetanud. Kinnistu

ostu-müügileping

nägi

ette

sõnaselge

kohustuse

sõlmida

hooldusleping

Tiskre

Kinnisvarahoolduse OÜ-ga. Tingimust, et kostja peaks müüja esimesel nõudmisel sõlmima

lepingu müüja poolt osutatud muu isikuga, kinnistu ostumüügileping ei sisalda. Kuna hageja on

kinnistu ostu-müügilepingu p-st 6.3 tulenenud kohustuse täitnud, ei oma vaidluse lahendamisel

tähtsust küsimus, kas müüja on lepingu p-st 6.3 tulenenud nõude hagejale loovutanud või mitte

ning kas nõue võib olla aegunud.

35. Samuti on õige maakohtu järeldus, et kostjale hagejaga hoolduslepingu sõlmimise kohustust ei

saa tuleneda ka hageja ja KMG vahelisest koostöölepingust. Võlaõiguslikust lepingust saavad

kohustused tuleneda põhimõtteliselt üksnes lepingupooltele (vt VÕS § 8), kolmandale isikule

saavad lepingust kohustused tuleneda üksnes juhul, kui ta ise kohustuste võtmisega nõustub.

Vaidlustamata asjaoludel ei ole kostja endale koostöölepingu alusel kohustusi võtnud, mistõttu ei

saa talle tuleneda sealt ka kohustust sõlmida hagejaga hooldusleping või hageja osutatud teenuste

eest tasuda. Seda kinnitab ka koostöölepingu p 3.1, mille järgi peab hageja saavutama

kokkuleppe Tiskre elanikega neile teenuste osutamise ja selle tingimuste kohta.

36. Ringkonnakohus märgib veel, et lepingu sõlmimiseks kohustamise nõue tuleks jätta rahuldamata

ka põhjusel, et hageja poolt esitatud sõnastuses ei saa hagi rahuldada. Hageja märkis vastava

hagi eseme äärmiselt abstraktselt – hageja soovis, et kohus kohustaks kostjat sõlmima

hooldusteenuste lepingut. Selleks, et kohus saaks kostjat kohustada tahteavaldust andma, tuleb

hagejal hagi esemena esile tuua, millises konkreetses sõnastuses tahteavaldust ta kostjalt hageb.

Kohus ei saa kohustada kostjat sõlmima abstraktselt mingit lepingut, ilma, et hageja oleks

määranud konkreetse tahteavalduse täpse sisu.

37. Hageja väitel on ta osutanud alates 2005. aastast kostjale teenuseid, mille eest kostja ei ole

tasunud ega teenusega seoses hageja kantud kulutusi hüvitanud. Raha nõudmiseks peab poolte

vahel olema mingi võlasuhe VÕS § 2 lg 1 mõttes, mis õigustaks hagejat nõudma kostjalt

kulutuste hüvitamist või tasu maksmist. Võlasuhe võib VÕS § 3 järgi tekkida lepingust või

seaduses sätestatud lepinguvälisest või lepingusarnasest võlasuhtest. Seejuures tuleb esmalt

kontrollida, kas poolte vahel on mingi lepinguline võlasuhe, seejärel mõni muu seadusest tulenev

eriregulatsioonile allutatud võlasuhe ja viimases järjekorras, kas poolte vahel võib olla käsundita

asjaajamisest või alusetust rikastumisest tulenev võlasuhe. Hageja ei ole väitnud, et tal oleks

kostjaga sõlmitud leping, mille alusel oleks kostja kohustatud hagejale midagi maksma. Samuti

ei saa hageja nõuda kostjalt raha liikmelisuse alusel.

38. Maakohus asus õigesti seisukohale, et hagi ei saa rahuldada teeseaduse alusel, kuna hageja ei ole

tee omanik. Teeseaduse vastav säte, millele hageja tugineb, reguleerib tee omaniku õigusi.

Asjaolust, et hageja võttis Kodumajagrupi AS-iga sõlmitud lepingu p. 3.2.1 järgi enda kanda ka

tänavate üldise korrashoiu ehk siis TeeS § 37 lõikes 1 sätestatud avalikult kasutatava tee

omaniku kohustused, ei anna talle iseenesest alust nõuda selle lepingulise kohustuse täitmise eest

tasu kostjalt, kes ei ole lepingu pooleks. Koostöölepingust ei nähtu, et hagejale oleks loovutatud

õigus nõuda tee kasutajalt tee kasutamisega seotud kulude katteks hüvitist TeeS § 37 lg 3 alusel

teeomaniku asemel. Asjaolule, et Kodumajagrupi AS on koostöölepinguga andnud hagejale üle

Tiskre tänavate korrashoiu ja ohutu liiklemise tagamise kohustusega ja ühtlasi loovutanud õiguse

küsida tänava kasutajatelt selle eest hüvitist, ei ole hageja ka tuginenud.

39. Käsundita asjaajamise osas selgitab kolleegium täiendavalt, et käsundita asjaajamisele tugineva

nõude esitamiseks peavad olema täidetud VÕS § 1018 eeldused. Maakohus on õigesti leidnud, et

nimetatud eeldused ei ole kõnealusel juhul täidetud. Käsundita asjaajamise esmaseks eelduseks

on VÕS § 1018 lg 1 järgi, et midagi oleks tehtud teise isiku kasuks. Lisaks käsundita asjaajamise

üldistele eeldustele, peab olema täidetud ka mõni VÕS § 1018 lg 1 p-des 1-3 ettenähtud

tingimus. Käsundita asjaajamise mõte ei ole suruda isikule peale soovimatuid teenuseid ja

kohustada teda selle eest maksma, st luua sisuliselt leping, mida isik ei ole soovinud. Hageja ei

ole väitnud, et kostja oleks väidetava asjaajamise heaks kiitnud (VÕS § 1018 lg 1 p 1) või et

selline asjaajamine oleks olnud oluline avalikes huvides (VÕS § 1018 lg 1 p 3). Kui ühtegi

VÕS § 1018 lg 1 p-des 1-3 nimetatud eeldustest ei esine, kuid hageja osutas kostjale teenust

kostja soodustamise tahtlusega (VÕS § 1018 lg 2), tuleks hageja nõue kvalifitseerida

VÕS § 1024 lg 4 järgi. Samas oleks kostjale VÕS § 1018 lg 1 p-des 1-3 sätestatule mittevastav

teenuse osutamine õigustamatu ja pahauskne VÕS § 1020 lg 1 ja § 1024 lg 1 järgi, mistõttu on

sellisel juhul välistatud hageja alusetust rikastumisest tulenevad hüvitisnõuded VÕS § 1024 lg 4

alusel.

40. Isegi siis, kui käsundita asjaajamisest tuleneva nõude rahuldamise eeldused oleksid täidetud, ei

ole hageja tõendanud käsundita asjaajamise kulutusi, sest VÕS § 1023 lg 1 kohaselt saab

asjaajaja nõuda asjaajamisel tehtud kulutuste hüvitamist ja asjaajamisel võetud kohustustest

vabastamist. Kohane ei ole arvestada neid kulutusi, mida hageja tegi kogu piirkonna osas.

Samuti ei saa lähtuda mitte kõikidest hageja tegevuskuludest ja hageja poolt tellitud teenuste

kulutustest, vaid üksnes nendest, mida saaks lugeda kostja kasuks osutatud teenuste kuludeks.

Viimast eeldusel, et hageja oleks sooritused teinud kostjale.

41. Kolleegium nõustub maakohtuga, et nõuet ei saa rahuldada alusetu rikasutmise regulatsiooni

alusel. Hageja seisukoht, et kohaldamisele kuulub VÕS § 1028 lg 1, on ekslik. Hagejal ei ole

selle sätte järgset nn soorituskondiktsioonist tulenevat nõuet, kuna kostja ei ole saanud hagejalt

midagi olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena. Hageja ei ole väitnud ka, et ta oleks

täitnud hooldusteenuste osutamisega kostja kohustusi kolmanda isiku (nt Kodumajagrupi AS-i)

ees. Seetõttu ei ole hagejal õigust nõuda kulutuste hüvitamist ka VÕS § 1041 järgi. Samuti ei ole

hagejal nõuet kostja vastu VÕS § 1042 lg 1 alusel, kuna hageja ei ole väitnud, et ta oleks teinud

kulutusi kostja esemele. Maa, millele kulutusi on tehtud, kuulub Kodumajagrupi AS-le. Kostja

kinnisasja juurde viivate teede valgustamine, hooldamine, haljasalade hooldamine jne ei ole

kostja eseme suhtes kulutuste tegemine.

42. Asja materjalidest võib järeldada ka, et üks täiendav põhjus, miks hageja vastavaid teenuseid

osutab, on see, et vastavate teenuste osutamine on hageja peamine põhikirjaline eesmärk, milleks

hageja loodi ning sellest tulenevalt on hagejal oma liikmete suhtes ka teenuste korraldamise

kohustus. Olukorras, kus hageja täidab oma liikmete suhtes teenuse osutamise kaudu oma

põhilist põhikirjalist kohustust ja ühtlasi ka oma lepingulisi kohustusi, mida hageja on

vabatahtlikult kolmanda isiku ees võtnud, jääb õiguslikult arusaamatuks, miks peaks kostja

nende teenuste eest hagejale maksma. Ka see, kui hageja tellib teenuseid väärteovastutuse

vältimise eesmärgil, ei loo selgust selles, miks peaks kostja selliste hageja poolt tellitud teenuste

eest maksma.

43. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni

kantud menetluskulude jaotus. Lähtudes TsMS § 162 lg-st 1 ja § 171 lg-st 1 jätab

ringkonnakohus maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud hageja kanda. Kohus selgitab, et

TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult

menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse

alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg

2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese

astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik

kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

Iko Nõmm

Margo Klaar

Gaida Kivinurm