2-11-1386/15 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Krista Kirspuu Otsuse tegemise aeg ja koht 09.september 2011.a. Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-11-1386 Tsiviilasi OÜ S hagi SSAB vastu võlgnevuse summas 20 223,54 euro ja viiviste nõudes

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hagi hind

Hageja – OÜ S (reg.kood XXX) Hageja lepinguline esindaja JT Kostja – SSAB (Rootsi reg.kood XXX) Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Timo Kullerkupp

20 223,54 eurot

Istungi toimumise aeg

15.08.2011.a Istungile ilmunud isikud Hageja seaduslik esindaja KS Hageja lepinguline esindaja JT Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Timo Kullerkupp

Resolutsioon Hagi rahuldada.

Välja mõista SSAB OÜ S kasuks 20 223, 54 eurot.

Välja mõista SSAB OÜ S kasuks viivised summas 2 358, 46 eurot.

Mõista välja SSAB OÜ S kasuks viivised alates 16.08.2011.a põhinõudelt (20 223, 54 eurot) VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni.

Hageja menetluskulud jätta kostja kanda, kostja menetluskulud jätta tema enda kanda.

Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb kaebuse esitamisel menetlusabi peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Edasikaebamise kord Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

Hagiavalduse kohaselt müüs poolte vahel sõlmitud müügilepingu järgi hageja kostjale terasest konstruktsioonid koguses 16 tükki FCA tarnetingimustel. Vastavalt sõlmitud lepingule andis hageja müüdud kaubad üle kostjaga kokkulepitud vedajale EAST LIS´ile, kes toimetas kauba kostja määratud kohta Sollentunvägen, 19147 Sollentuna Sverige ning andis kauba üle Kostja poolt määratud isikule – NC esindajale. Hageja esitas kostjale kauba eest tasumiseks kolm arvet: 02.02.2010.a arve nr 884 summas 6 489,20 eurot, 02.02.2010.a arve nr 885 summas

5 670,09 eurot ja 08.02.2010.a arve nr 886 summas 14 553, 45 eurot. Kostja tasus arve nr 884, kuid arved 885 ja 886 jättis tasumata. Arvete tasumata jätmise tõttu palub hageja kostjalt välja mõista 20 223,53 eurot. Kuna kostja on arvete tasumisega viivitanud, siis palub kostjalt välja mõista viivised seadusjärgses määras. Viivis perioodi 06.03.2010-30.12.2010.a eest moodustab kokku 1 334,75 eurot. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista viivise alates 31.12.2010.a seaduses sätestatud suuruses kuni kohustuse nõuetekohase täitmiseni. Hagi täpsustuse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista põhinõude summas 20 223, 54 eurot, viivised seisuga 15.08.2011. a summas 2 358,46 eurot alates 16.08.2011.a seaduses sätestatud suuruses kuni kohustuse nõuetekohase täitmiseni.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kirjaliku vastuse kohaselt kostja hagi ei tunnista. Hageja ei ole hagiavalduse lisades nr 1, 2 ja

3 toodud arvetel nimetatud kaupu kostjale müünud ega üle andnud. Poolte vahel nimetatud kaupade müümiseks müügilepingut sõlmitud ei ole. Kostja ei oska kinnitada ega ümber lükata hageja poolt välja toodud asjaolu, et hageja on nimetatud kaunad üle andnud vedajale ja see omakorda NC, kuid vaidleb vastu asjaolule, et nimetatud kaubad anti üle varasemal kokkuleppel kostjaga või kostja tellimusel. Kostjale teadaolevalt on hageja sõlminud hagiavalduse lisades nr 1, 2 ja 3 toodud arvetel nimetatud kaupade müügilepingud äriühinguga SABSvahel. Seda tõendab ekirjavahetus, mis kajastab 05.05.2010.a Stockholmis toimunud koosolekut ja on sisuliselt selle protokoll. E-kirja kohaselt oli protokollijaks KS, kes on hageja juhatuse liige. Protokolli kajastub üheselt, et kliendiks/tellijaks oli SABS. Hageja poolt hagiavalduse lisadena esitatud arvetest nr 885 ja

886 nähtrub, et projekt, millega seonduvalt arved on esitatud on T . Koosoleku protokollist nähtub, et T projekti tellijaks oli SABS. Kostjale teadaolevalt on SABS suhtes välja kuulutatud pankrot. Kostja pöördus SABS pankrotihalduri poole palvega saada informatsiooni ja dokumente. Vastusena päringule sai kostja SABS väljavõtte raamatupidamisest, millest nähtub, et hagiavalduse aluseks olevad arved nr 885, 886 ja 887 on esitatud hageja poolt SABS`ile. Enne hagiavalduse kättesaamist ei ole hageja arveid 885 ja 886 kostjale esitanud. Kostja möönab, et poolte vahel on olnud tehinguid, mille raames on hageja kostjale kaupu müünud kuid hagiavalduses märgitud õigussuhet poolte vahel ei ole.

Kohtuistungi protokolli parandamise taotlused

Hageja ja kostja esitasid taotlused 15.08.2011.a. protokolli parandamiseks. TsMS § 53 lg 2 järgi on menetlusosalisel õigus tutvuda protokolliga ja esitada taotlus protokolli parandamiseks kolme tööpäeva jooksul, alates protokolli allakirjutamisest. TsMS § 53 lg 3 kohaselt, kui menetlusosaline esitab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul protokolli sisulise paranduse taotluse, küsib kohus selle kohta teiste menetlusosaliste seisukohta. TsMS § 53 lg 4 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud protokolli parandamise taotlusega nõustumise korral teeb kohus protokollis parandused. Vastuväited, millega kohus ei nõustu, kantakse protokolli või lisatakse protokollile. Kohus leiab, et poolte taotlus protokolli parandamiseks tuleb jätta rahuldamata. Kohus osutab, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 50 lg 1p 8 järgi märgitakse protokolli poolte ja teiste menetlusosaliste nõuete ja vastuväidete põhisisu ulatuses, milles see ei ole kajastatud kohtule esitatud kirjalikes dokumentides. Kohus selgitab, et seega ei pea kohtuistungi protokoll kajastama kõike, mida pooled istungil avaldavad. Protokolli parandamise taotlustest ei nähtu, et protokollimata on jäänud poolte seisukohad ja väited, mida kirjalikes seisukohtades pole avaldatud.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Kohus, uurinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses leiab, et hagi tuleb rahuldada.

Asja materjalidest nähtuvalt esitas hageja kostjale kolm arvet: 02.02.2010.a arve nr 884 summas 6 489,20 eurot (tlk 12-13), 02.02.2010.a arve nr 885 summas 5 670,09 eurot (tlk 14, tõlge tlk 15) ja 08.02.2010.a arve nr 886 summas 14 553, 45 eurot (tlk 16-17; tõlge tlk 18- 19).

Käesolevas asjas tugineb hageja sellele, et kostja ostis hagejalt kaupu, kuid jättis nende kaupade eest esitatud arved nr 885 ja 886 tasumata.

Kostja vastuväidete kohaselt ei ole ta hagejaga arvetel nr 885 ja 886 märgitud kaupade saamiseks ostu-müügilepingut sõlminud, ostjaks oli SABS, kostja osutas vaidlusaluste kaupadega seoses SABS logistilist teenust.

Poolte vahel puudub vaidlus selles, et vaidlusaluseid kaupu kasutati Rootsis, T objektil, kus SABS oli peatöövõtjaks ja kostja alltöövõtjaks. Vaidlus puudub ka selles, et kostja müügiosakonna töötajaks oli ML.

Asja materjalidele lisatud hageja seadusliku esindaja KS ja ML`i e-kirjavahetusest (tlk 71- 89, tõlked samas) nähtub, et hagejale esitati korduvalt tellimusi, sh on tellimuse täitmiseks edastatud joonised, samuti käsitleb nimetatud kirjavahetus tarnimise aja ja koha kokkuleppeid. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et nimetatud kirjavahetus käsitleb hageja arvetel nr 885 ja 886 märgitud kaupu.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 1 järgi on leping tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui o piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe.

Kohus on seisukohal, et eelpool osutatud kirjavahetuse sisust nähtuvalt on vaidlusaluste kaupade tellijaks olnud kostja. Kostja väide, et ta tegeles vaid SABS poolt ostetud kaupade logistikaga ei ole kooskõlas kirjavahetuse sisuga, sest lisaks logistiliste probleemide lahendamisele on esitatud ka konkreetsed tellimused kaupade suhtes. Veenvust sellele väitele, et ostjaks oli kostja, lisab asjaolu, et peale tellimuste täitmist esitati arved tasumiseks kostjale (tlk 90-93). Asjas puuduvad tõendid selle kohta, et kostja, saades vaidlusalused arved nõudis ostja osas arvete korrigeerimist. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et koos vaidlusaluste arvetega esitatud arve nr 884 kostja tasus.

Kostja on rajanud oma vastuväited peamiselt asjaolule, et 05.05.2010.a toimunud koosolekul (tlk 57-58, tõlge tlk 59-60), kus arutati ka T projektiga seotud kohustuste täitmist, on koosolekul osalejatena märgitud: tellija - AB S , tarnija – OÜ S. Samuti on kostja osutanud asjaolule, et SABS raamatupidamise väljavõttes (tlk 61-62) kajastuvad vaidlusalused arved nr

885 ja 886.

Kohus on seisukohal, et kostja osutatud tõenditega ei saa veenvalt ümber lükata hageja ja kostja esindajate e-kirjavahetusest tulenevat vaidlusaluste kaupade osas tellimuse esitamist kostja poolt. Kuivõrd poolte vahel puudub vaidlus, et T objektil oli SABS peatöövõtjaks ja kostja alltöövõtjaks, samuti on mõlemad äriühingud seotud ühiste omanikega, siis leiab kohus, et SABS raamatupidamisdokumentides kajastuv arvete 885 ja 886 tasumise kohustus ja 05.05.2010.a koosoleku protokollis kajastuv viitab kohustusega ühinemisele VÕS § 178 sätestatu kohaselt nagu on osutanud ka hageja. See asjaolu aga ei vabasta kostja kohustust tasuda ostetud kaupade eest.

VÕS § 208 lg 1 järgi asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu.

Kuna kostja ostetud kaupade eest esitatud 02.02.2010.a arvet nr 885 summas 5 670,09 eurot (tlk 14, tõlge tlk 15) ja 08.02.2010.a arvet nr 886 summas 14 553, 45 eurot (tlk 16-17; tõlge tlk 18-19) tasunud ei ole, tuleb hageja hagis nõutud summa 20 223,54 eurot eeltoodu alusel kostjalt välja mõista.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis) alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

Hageja palub kostjalt vaidlusaluste arvete tasumisega viivitamise tõttu välja mõista viivised seisuga 15.08.2011. a summas 2 358,46 eurot ning viivised alates 16.08.2011.a edasiulatuvalt kuni kohustuse täitmiseni. Kostja avaldas, et viiviste arvestuskäigule ta vastu ei vaidle.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 järgi võib viivisenõuded esitada koos põhinõudega hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

Kohus on seisukohal, et kuna kostja arveid tasunud ei ole, siis on hageja viivistenõue põhjendatud. Hagi tuleb rahuldada täies ulatuses.

MENETLUSKULUD Arvestades asjaolu, et hagi tuleb rahuldada tuleb hageja menetluskulud jätta kostja kanda, kostja menetluskulud tema enda kanda.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt tuleb hüvitatava summa kindlakstegemiseks esitada avaldus. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

Krista Kirspuu Kohtunik