2-07-13864/21 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Indrek Soots Otsuse avalikult teatavaks - tegemise aeg ja koht

8. september 2011.a Tallinn, Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-07-13864 Tsiviilasi V T hagi VK vastu võla väljamõistmiseks Menetlusosalised ja nende esindajad

Hagi hind Istungi toimumise aeg Istungil osalenud menetlusosalised hageja V T (isikukood xxx, elukoht teadmata) kostja VK (isikukood xxx, elukoht xxx) kostja seaduslik esindaja V K kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Natalia Lausmaa 958,67 eurot 25.08.2011.a, avalik kohtuistung kostja lepinguline esindaja Natalia Lausmaa RESOLUTSIOON

1. Jätta hagi rahuldamata.

2. Kõik menetluskulud jätta V T kanda.

3. Vabastada V T käesolevas tsiviilasjas määratud riigi õigusabi tasu riigituludesse tasumise kohustusest. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud Hageja esitas 11.04.2007.a Harju Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse kostja vastu võla väljamõistmiseks. Kohus tegi maksettepaneku, millele kostja esitas vastuväite. 25.05.2007.a määrusega andis kohtunikuabi asja üle kohtunikule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

23.07.2007.a esitas hageja hagiavalduse kohtusse. Hagiavalduse kohaselt kirjutas kostja xxxvõlatunnistuse, milles tunnistas võlgnevust hageja ees summas 15 000 krooni. Võlatunnistuse järgi pidi kostja võla tasuma 19. augustiks 2006.a. Kostja ei ole võlga tasunud. Võla mittetasumise tõttu on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist 0,5 % päevas.

Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjalt välja mõista põhivõla 15 000 krooni ja viivised

15 000 krooni.

Kostja vastuväited Kostja vaidles hagile vastu. Kostja oli võlatunnistusele allakirjutamise ajal otsustusvõimetu psüühikahäire tõttu. Seega on võlatunnistus tühine. Kostja ei ole võlatunnistuse alusel midagi saanud. Võlatunnistuse aluseks olevat kohustust ei ole olemas. Kostjale on psüühikahäire tõttu määrusega seatud ka eestkoste.

Kohtu põhjendused Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on kostja xxxväljastanud võlatunnistuse, millega kohustus kolme kuu jooksul tasuma hagejale kokku 15 000 krooni.

Harju Maakohtu määrusega määrati kostjale kõikide asjade ajamiseks eestkostja. kohtupsühhiaatria – psühholoogia kompleksekspertiisist selgib, et hiljemalt alates xxx esineb kostjal vaimsete võimete süvenev langus. Sellest võib järeldada, et juba võlatunnistuse väljastamise ajal oli kostja piiratud teovõimega.

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 11 lg 1 sätestab, et piiratud teovõimega isiku poolt seadusliku esindaja eelneva nõusolekuta tehtud mitmepoolne tehing on tühine, välja arvatud, kui seaduslik esindaja tehingu hiljem heaks kiidab. Seaduslik esindaja ei ole tehingut heaks kiitnud. Seega on xxxvälja antud võlatunnistus tühine. Kuna võlatunnistus on tühine, siis tuleb hagi jätta rahuldamata.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi jääb rahuldamata, siis tuleb kõik menetluskulud jätta hageja kanda.

TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

Käesolevas tsiviilasjas andis Harju Maakohus xxx määrusega kostjale riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. xxx määrusega määras kohus vandeadvokaat Natalia Lausmaale makstava riigi õigusabi tasu suuruseks xxxeurot.

TsMS § 190 lg 5 teine lause sätestab, et menetluskulud, mille tasumisest kostja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik on vabastatud või mida kostja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral hagejalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldamata jäetud osaga, sõltumata sellest, kas ka hageja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel. Seega tuleks hagejalt riigi õigusabi tasu summas xxxeurot riigituludesse välja mõista.

TsMS § 190 lg 7 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõigetes 3-6 nimetatud kohtulahendis võib kohus mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Kinnistusraamatu väljavõttest nähtuvalt puudub hagejal kinnisvara. Maksuja Tolliameti väljavõttest selgub, et hagejale on Eesti Vabariigis viimane kord makstud töötasu 2008.a. Nendest andmetest võib järeldada, et hageja on majanduslikult vähekindlustatud isik. Eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatuks vabastada hageja riigi õigusabi tasu riigituludesse tasumise kohustusest.

Indrek Soots kohtunik