2-10-18221/5 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-10-18221

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Katrin Saar Otsuse tegemise aeg ja koht

08. september 2011.a Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-10-18221 Tsiviilasi LG hagi MSYHES vastu abielu lahutamiseks. Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja LG (isikukood XXX, elukoht XX); Hageja esindaja Julia Saveljeva (OÜ Juriidiline Kiirabi, Sikupilli 6, 11412 Tallinn); Kostja MSYHES(isikukood XXX, elukoht XXX, viibimiskoht kuni 17.10.2011.a XXX).

Kohtuistungi toimumise aeg

30. august 2011.a. Istungil osalenud isikud Hageja LG Kostja MSYHES

RESOLUTSIOON

Lahutada MSYHES ja LG abielu, mis sõlmiti XXX.a Moskva Perekonnaseisuvalitsuse Abielusõlmimispalees nr XXX, abielusõlmimise aktikanne nr XX.

Menetluskulude jaotus Abieluasjas kantud menetluskulud jätta kummagi poole enda kanda.

Edasikaebe kord Kohtuotsusele apellatsioonkaebust esitada ei saa.

ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

Hageja tutvus kostjaga 2004.a Egiptuses. Kooselu alustasid nad 2005.a. Egiptuses. Pärast töölepingu lõppemist tuli hageja tagasi Eestisse. Abielu sõlmiti XXX.a Moskva Perekonnaseisuvalitsuse Abielusõlmimispalees nr XXX. Peale abielu sõlmimist tuli kostja Eestisse, talle anti ajutine elamisluba. Eestis pooled enam faktiliselt koos elama ei hakanud.

Tsiviilasi nr 2-07-5822

Kostja elas ja töötas Egiptuses, hageja Eestis. 2010.a ei ole pooled enam kohtunud. Abielust lapsi sündinud ei ole.

Hageja palub lahutada kostjaga sõlmitud abielu. Abielulised suhted on lõppenud septembris 2009.a ja nad elavad lahus. Abielusuhete taastamist ja abielu jätkamist peab hageja võimatuks. Nad elavad erinevates riikides ja hageja ei soovi abielusuhete taastamist.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja on abielu lahutamise nõus. Kostja võtab õigeks, et pooled tutvusid 2004.a Egiptuses ja 2005.a alustasid kooselu. Esmakordselt tuli ta Eestisse peale abiellumist mais 2009.a. Eestis ta korraga kauem kui kuu ei elanud, töötas nii Egiptuses kui töölähetustega Moskvas. Käesolevalt viibib Soomes sugulastel külas. Abieluliste suhete taastamist ja abielu jätkamist hagejaga peab võimatuks, kuna elavad eri riikides ega suhtle enam. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Rahvusvahelise eraõiguse seaduse § 60 kohaselt tuleb antud tsiviilasja lahendamisel kohaldada Eesti õigust, kuna hageja elukoht on Eestis, abielu sõlmimise ajal oli tema elukoht Eestis ja pooled viimane ühine elukoht oli Eestis. Hageja registrijärgne elukoht alates 1994.a kuni käesoleva ajani on Eestis. Perekonnaseaduse ( PKS ) § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Asja sisulisel arutamisel on tuvastatud, et poolte abielu sõlmiti 14.aprillil 2009.a Moskvas. Vaidlust ei ole pooltel selles, et abielusuhted on lõppenud ja kumbki abikaasadest ei pea käesoleval ajal abielusuhete taastamist võimalikuks. Kohtu hinnangul on poolte abielulised suhted pöördumatult lõppenud, kuna mõlemad abikaasad ei soovi abielusuhteid taastada. Eeltoodu alusel leiab kohus, et poolte abielu tuleb kooskõlas PKS § 67 lg 1 lahutada.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 164 lg 1 järgi hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. TsMS § 173 lg 1 ja lg 3 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse kohtuotsuses ja menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 ja § 164 tulevad menetluskulud abieluasjas jätta kummagi poole enda kanda.

TsMS § 630 lg 2 kohaselt ei või apellatsioonkaebust esitada, kui mõlemad pooled on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest kohtule tehtud avalduses loobunud. Pooled on edasikaebeõigusest loobunud.

Katrin Saar Kohtunik