2-10-35232/13 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Anne Randjärv Otsuse kuulutamise aeg ja koht 7. september 2011 a. Raplas kohtukantselei kaudu Tsiviilasja number 2-10-35232 Hagi ese Hagi hind Elatise väljamõistmise nõue 719 eurot

Menetlusosalised Hageja: J P xxxxxxxxxxx elukoht: xxxxxxxx xxxx, xxxxxxxxx xxxx, xxxxxxxx xxxx Kostja: K P xxxxxxxxxxx elukoht: xxxxxxx, xxxxxx xx-x

Kohtuistungi toimumise aeg 29.08.2011.a.

RESOLUTSIOON

Rahuldada hagi osaliselt.

Välja mõista K P’ilt (xxxxxxxxxxx) J P (xxxxxxxxxxx) kasuks T P’i (xxxxxxxxxxx) elatise võlgnevus perioodil aprill 2010.a. kuni xxxxxx 2010.a. summas 695 (kuussada üheksakümmend viis) eurot ja 5 senti.

Menetluskulude jaotus Menetluskulud tsiviilasjas nr.2-10-35232 (va riigilõiv, mille tasumisest pooled on vabastatud) jätta poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna

2 Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil.

Asjaolud ja hageja nõuded

Poolte kooselust on xx.xx.xxxx.a. sündinud poeg T P. Pooled elavad lahus poja kolmandast eluaastast alates. Kostja maksis pojale elatist kohtuvälise kokkuleppe alusel 1800 krooni kuus kuni 2010.a. aasta märtsikuuni. 2010.a. aprillikuust alates kostja enam pojale elatist ei andnud, mistõttu oli hageja sunnitud pöörduma 22.07.2010.a. kohtusse.

Hageja taotleb kostjalt tagasiulatuvalt elatise väljamõistmist perioodi 10.03.2010.a. kuni xx.xx.2010.a. eest seaduses ettenähtud minimaalmääras, so 2175 krooni kuus. Kuna 2010.a. märtsikuu eest on kostja hilinenult 1800 krooni elatist tasunud, on hageja oma nõudest nimetatud summa maha arvanud ja taotleb kostjalt 11 250 krooni ehk 719 euro väljamõistmist.

Kostja seisukoht

Kostja tunnistab, et oli kohustatud hageja poolt nimetatud perioodil T P ülalpidamist andma ja seega ka võlga hageja ees, kuid ainult ulatuses, milles oli kohtuväliselt kokku lepitud, so 1800 krooni kuus.

Kostja põhjendab elatise maksmise lõpetamist raske majandusliku olukorraga, mille põhjustas oluline palgalangus ja selle tagajärjel tekkinud makseraskused ning võlad, samuti asjaoluga, et kostja perekonda x.xx.xxxx.a. sündinud laps tõi kaasa suuri lisakulusid.

Kostja hinnangul ei võimalda tema perekonna majanduslik olukord käesoleval ajal prognoosida, millal ta suudab T P elatise võla tasuda. Sellel põhjusel ei ole ta valmis sõlmima ka kohtulikku kompromissi.

Kohtu seisukoht ja põhjendused

PS § 97 p.1 kohaselt on alaealine laps õigustatud ülalpidamist saama. PS § 100 lg.2 kohaselt täidab alaealise lapse vanem ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamisel.

Kostja ei ole eitanud oma kohustust T P ülal pidada ning poolte vahel oli toimiv kohtuväline kokkulepe, millises ulatuses lahus elav vanem, so kostja pojale ülalpidamist andis. Vaidlus puudub ka sellest, et 2010.a. aprillikuust alates kostja enam poolte kokkulepet T P elatise andmise osas ei täitnud ning kostja on valmis kokkuleppest tuleneva võlgnevuse, so 9000 krooni ehk 575.20 eurot majandusliku olukorra paranedes tasuma.

Kohtu hinnangul ei ole kostja positsioon kooskõlas kehtiva seaduse ja ülalpidamiskohustuse olemusena.

Kuna kostja lõpetas oma alaealisele pojale ülalpidamise andmise, oli hageja õigustatud pöörduma T

3 P õiguste kaitseks kohtusse ega olnud hagi esitamisel kohustatud järgima varasema kohtuvälise kokkuleppe tingimusi.

PS § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ka tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest, kui nimetatud kohustust ei ole nõuetekohaselt täidetud. PS § 101 lg.1 kohaselt ei või elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

Vaidlus puudub selles, et 2010.a. märtsikuu eest maksis kostja kokkulepitud ulatuses elatist (kuigi hilinenult) ning seega on hageja nõue miinimuelatise saamiseks põhjendatud 2010.a. aprillikuust alates.

Kuna kostja põhjendab ülalpidamiskohustuse täitmise lõpetamist raske majandusliku olukorraga, on vajalik hinnata, kas esineb mõjuvaid põhjusi, millised võimaldaksid kostjalt väljamõistmisele kuuluvat elatist vähendada alla PS § 101 lg.1 sätestatud määra.

PS § 102 lg.1 kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustuses ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundist arvestades võimeline teisele isikule ülalpidamist andma, kahjustamata enese tavalist üalapidamist. Sama seaduse lg.2 kohaselt ei vabane vanemad lg.1 märgitud põhjusel oma alaealise lapse ülalpidamisest. Sellises olukorras vanem peab kasutama tema käsutuses olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla PS § 101 lg.1 sätestatud alammäära. Mõjuvaks põhjuseks võib muuhulgas olla vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes osutuks vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

Kõnesoleval juhul kohus selliseid mõjuvaid põhjusi ei näe. Kostja keskmine kuusissetulek palgana oli perioodil, kui ta ülalpidamiskohustuse täitmise lõpetas (märts-juuni 2010.a.) 7748.75 krooni. Seejärel vahetas kostja suurema sissetuleku saamise eesmärgi töökohta ja käesoleva ajal on kostja kuupalk 735 eurot. Seega ei ole kostja töövõimetu ning on omanud pidevalt alalist töökohta ja sissetulekut. P P sünd tõi kostja perekonnale kahtlemata kulutusi juurde, kuid puudub alus väitmaks, et T P suhtes ülalpidamiskohustuse täitmise korral jäänuks teine laps, so P P vähemkindlustatuks kui elatist saav laps. Lähtuvalt emapalga suurusest, oli kostja abikaasa sissetulek võrdne kostja omaga. Hageja töötasu oli 5100 krooni ning tema ülalpidamisel (koos T) kaks alaealist last.

Kohus ei kahtle, et kostjal on „headel aegadel“ tehtud valikutest tulenevalt kõrge maksukoormus (kommunaalmaksed, liisingud, elukindlustused, krediitkaardid), kuid see ei anna alust keelduda alaealisele lapsele elatist maksmast või nimetatud kohustuse täitmist määramatuks ajaks edasi lükata. Kui alaealise lapse vanem on raskes majanduslikus olukorras, peab ta PS § 102 lg.2 teise lause kohaselt kasutama tema käsutuses olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Arvestades kostja poolt antud ülevaadet oma kulutuste kohta, kostja seda teinud ei ole.

Kõike eeltoodut arvesse võttes leiab kohus, et hagi on õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldada osaliselt. Kostjalt tuleb välja mõista tagasiulatuvalt elatist T P ülalpidamiseks ajavahemiku aprill 2010.a. kuni xxxxxx 2010.a. eest seaduses ettenähtud minimaalmääras, so 2175 krooni (139.01 eurot) kuus.

Kohus juhib poolte tähelepanu asjaolule, et PS § 97 lg.2 kohaselt on elatist õigustatud saama ka täisealiseks saanud laps, kui ta täisealiseks saanuna jätkab õpinguid põhi-või keskhariduse

4 omandamisel põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Hageja selgituste kohaselt jätkas T P täisealiseks saanuna õpinguid xxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxx. Seega oli ja on ta õigustatud õpingute perioodil oma isalt ülalpidamist saama ja viimasel seadusest tulenev kohustust seda anda.

Kohtunik: Anne Randjärv