2-11-21579/28 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Viru Maakohus, Narva kohtumaja Kohtunik Kristel Vedro Määruse tegemise aeg ja koht

06. september 2011.a, Narva Tsiviilasja number 2-11-21579 Tsiviilasi O P avaldus ühise hooldusõiguse lõpetamiseks

Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja: O P (isikukood XXX), elukoht XXX Avaldaja esindaja: Roman Lodeikin, e-post: lodlon@mail.ee Asjast puudutatud isikud: A P (isikukood XXX), elukoht XXX Esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Tiina Mare Hiob, e-post: tiinamare@hot.ee A P (isikukood XXX), asukoht Viru Vangla, elukoht Allika 3-43, 76610, Keila alevik, Harjumaa Eestkosteasutus: Narva linn (registrikood 75008485) (Narva linna sotsiaalabiameti kaudu, asukoht Linda 45,20309, Narva, e-post: sotsiaalabiamet@narva.ee.

RESOLUTSIOON

1. Avaldus rahuldada.

2. Lõpetada ühine hooldusõigus lapse A P (isikukood XXX) suhtes ja anda lapse A P (isikukood XXX) hooldusõigus täielikult üle O P (isikukood XXX).

3. Kohus selgitab, et lapsel on õigus suhelda mõlema vanemaga ning mõlemal vanemal on kohustus ja õigus suhelda lapsega isiklikult.

4. Jätta A P esindaja kulud Eesti Vabariigi kanda ja ülejäänud menetluskulud O P kanda.

5. Saata määrus menetlusosalistele.

6. Saata määrus jõustumisest arvates kümne päeva jooksul perekonnaseisuasutusele hooldusõiguse andmete kandmiseks rahvastikuregistrisse.

Määruse edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud

Avaldaja esitas 10.05.2011.a Viru Maakohtule avalduse lapse ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ja avaldajale lapse hooldusõiguse täielikult üle andmiseks. Avalduse kohaselt sündis avaldaja ja puudutatud isiku II kooselust XXX.a tütar A P. 2007 aastal lahutati puudutatud isiku II ja avaldaja abielu, kuna puudutatud isik II hakkas tarvitama narkootikume ning sellest ajast lõppesid ka poole omavahelised suhted. Puudutatud isik II on alates 2011 aastast kinnipidamisasutuses, ta vabaneb alles 2021 aastal. Puudutatud isik II ei täida lapse kasvatamisega seotud kohustusi ega hoolitse tema eest. Avaldaja hinnangul tuleks tütre huvide kaitseks puudutatud isikult II ära võtta vanema hooldusõigus (nii isikuhooldusõigus kui ka varahooldusõigus).

Avaldaja palub lõpetada ühine hooldusõigus lapse suhtes ja anda lapse hooldusõigus üle avaldajale.

Puudutatud isik II A P esitas 28.06.2011.a. avaldusele enda seisukoha ning kinnitab, et ta on nõus loovutama oma hooldusõiguse A P üle täielikult avaldajale.

Eestkosteasutuse seisukoht

Narva linn Narva linna sotsiaalabiameti kaudu esitas 30.08.2011.a kohtule kirjaliku seisukoha avalduse osas. Eestkosteasutuse esindaja palus täpsustada avaldaja nõuet.

Puudutatud isiku I Anastassija Pukki esindaja seisukoht

Puudutatud isikule I riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Tiina Mare Hiob esitas 06.07.2011.a kohtule kirjaliku seisukoha avalduse osas. Esindaja kohtus avaldaja emaga V V, kes kinnitas, et avaldaja oli koos lapsega sõitnud Leedu Vabariiki, sest asus seal tööle. Vanaema kinnitas, et puudutatud isik II on narkomaan, korduvalt kriminaalkorras karistatud ja on lapsele ohtlik. Isa kolis lapse juurest ära kui viimane oli väike ja laps isa ei mäletagi. 21.06.2011 suhtes esindaja telefoni teel avaldaja ja puudutatud isiku I A P. Jutuajamisel lapsega selgus, et ta ei ole oma isaga kohtunud ja isa last ühelgi tähtpäeval meeles pidanud ei ole. Esindaja hinnangul on kõik eeldused ühise hooldusõiguse lõpetamiseks olemas ja ühise hooldusõiguse lõpetamine vastab lapse huvidele.

Kohtuistungil 06.09.2011.a jäi avaldaja esindaja kaudu oma nõude juurde. Narva linna esindaja toetas avaldust.

Kohtumääruse põhjendused ja järeldus

Perekonnaseaduse (PKS) § 116 lg 1 kohaselt on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused, kui seadusest ei tulene teisiti. PKS § 137 lg 1 sätestab, et juhul kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus või ei soovi muul põhjusel hooldusõigust edaspidi ühiselt teostada, on kummalgi vanemal õigus kohtult hagita menetluses taotleda, et lapse hooldusõigus antaks talle osaliselt või täielikult üle. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt lähtub kohus ühise hooldusõiguse lõpetamise hooldusõiguse ühele vanemale andmise otsustamisel eeskätt lapse huvidest, arvestades muu hulgas kummagi vanema vaimset ja majanduslikku valmisolekut last kasvatada, hingelist seotust lapsega ja senist pühendumist lapse eest hoolitsemisele ning lapse tulevasi elamistingimusi.

PKS § 123 lg 1 järgi peab kohus lapsesse puutuvaid asju läbi vaadates tegema esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi. Sõltumata hooldusõigusest on hooldusõigust mitte omaval vanemal õigus suhtlusõiguseks lapsega. PKS § 143 lg 1 kohaselt on lapsel õigus isiklikult suhelda mõlema vanemaga. Mõlemal vanemal on kohustus ja õigus suhelda lapsega isiklikult. PKS § 144 sätestab, et vanemal on õigus nõuda teiselt vanemalt teavet lapse isikuga ja varaga seotud tähtsate asjaolude kohta, kui see ei ole vastuolus lapse huvidega.

Eesti Vabariigi lastekaitse seaduse § 28 kohaselt on lapsel, kes on lahutatud ühest või mõlemast vanemast õigus säilitada isiklikud suhted ja kontaktid mõlema vanemaga ja lähedaste sugulastega, välja arvatud juhul, kui see kahjustab last. TsMS § 5521 lg 1 järgi kuulab kohus last puudutavas asjas ära vähemalt 10-aastase lapse isiklikult, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Antud asjas on 7-aastase lapse ärakuulanud lapse esindaja, kes on kinnitanud, et laps ei mäleta oma isa, hingeline lähedus temaga puudub. TsMS § 558 lg 1 järgi kuulab kohus vanemad ära vanema õigusi lapse suhtes puudutavas menetluses.

Vanemate isiklike õiguste osas kuulab kohus vanemad ära isiklikult. Kui menetlus toimub lapse heaolu ohustamise üle, kuulab kohus vanemad isiklikult ära ja arutab nendega lapse huvide kaitset. Euroopa Inimõiguste Kohus on oma lahendites rõhutanud, et tagada tuleb erinevate osapoolte ja avalikkuse tasakaalustatud huvid, kusjuures lapse huvisid tuleb alati eelistada vanema huvidele. Kui tegemist on väga väikese lapsega, siis peab kohus ise hindama asja objektiivselt ja põhjendatult. Lapse kasvades tuleb hinnata ka lapse soove vanemaga suhtlemiseks.

Tuginedes asjas kogutud tõenditele, eestkosteasutuse hinnangule, lapse esindaja arvamusele ja puudutatud isik II poolt avaldatule leiab kohus, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Avaldus on esitatud lapse huvides ning ühise hooldusõiguse lõpetamiseks on kõik eeldused täidetud. Ka on puudutatud isik II avaldanud soovi vanema ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ning avaldajale ainuhooldusõiguse määramiseks. Vanemate ühine hooldusõigus lapse A P suhtes tuleb lõpetada ning lapse hooldusõigus tuleb anda üle avaldajale O P. TsMS § 5631 sätestab, et vanema hooldusõiguse kuuluvuse asjas tehtud määrus on isiku perekonnaseisuandmetes muudatuste tegemise alus.

Kohus saadab määruse jõustumisest arvates kümne päeva jooksul perekonnaseisuasutusele hooldusõiguse andmete kandmiseks rahvastikuregistrisse.

Menetluskulud

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 tulenevalt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluses avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluses avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Vastavalt TsMS § 172 lg 1 kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Viru Maakohtu 20.06.2011.a. kohtumäärusega määrati lapse esindaja riigi õigusabi korras riigi arvel ilma õigusabi tasu ja kulude hüvitamise kohustuseta. Vastavalt TsMS § 172 lg 3 hagita perekonnaasja ja lähenemiskeelu või muu sellesarnase isikuõiguste kaitseabinõu rakendamise menetluse kulud võib kohus jätta täielikult või osaliselt riigi kanda. Kohus jätab A P esindaja kulud Eesti Vabariigi kanda ja ülejäänud menetluskulud O P kanda.

Kristel Vedro Kohtunik