2-11-20679/4 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

Kohtuotsus

Eesti Vabariigi nimel

Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtunik Epp Haabsaar Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 20. 09. 2011.a, kohtukantselei kaudu Tsiviilasja number 2-11-20679

Tsiviilasi Elatise väljamõistmine. Tsiviilasja hind 1251.09 eurot. Kirjalik menetlus

Menetlusosalised Hageja KGK(isikukood XXX, elukoht XXX); Hageja esindaja KS(isikukood XXX, elukoht XXX); Kostja RL(endise nimega K , isikukood XXX, elukoht XXX). RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagiavaldus. 2. Välja mõista kostjalt RL elatis tema tütre KGK(hageja) ülalpidamiseks 139.01 eurot kuus alates 01.01.2011. a kuni hageja õpingute lõpetamiseni Pelgulinna Gümnaasiumis, s.o 22.06.2012. a.

Menetluskulude jaotus 3. Menetluskulud jätab kohus kostja kanda. Edasikaebamise kord

Apellatsioonkaebuse võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule

30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetlusabi taotlemisel tuleb arvestada TsMS § 187 lg 6 sätestatud tähtajaga. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt antud tähtaegade kulgemist.

Hageja nõue ja selle põhjendused

Hagiavalduse kohaselt on hageja kostja täisealine tütar, kes jätkab oma õpinguid 11. klassis. Kostja hageja ülalpidamises ei osale.

Seoses eeltooduga palus hageja kostjalt 139.01 euro suuruse igakuise elatusraha välja mõista alates 01.01.2011. a kuni 22.06.2012, so kuni õpingute lõpetamiseni.

Kostja vaidles hagile vastu ning väitis, et vaidluse menetlus ei kuulu Harju Maakohtu kohtualluvusse, sest kostja elab Soome Vabariigis. Kostja arvates on elatusraha nõue väljapressimine. Kostja ülalpidamisel on kaks alaealist last ning võimalus hagejale elatist maksta puudub. Kostja on töötu. Kohtu põhjendused Euroopa Liidu Nõukogu 22.12.2000. a määruse nr 44/201 art 5 p 2 kohaselt ülalpidamiskohustusega seotud asjade puhul kuulub asi selle paiga kohtusse, kus on ülalpeetava alaline või peamine elukoht. Rahvusvahelise eraõiguse seaduse § 61 kohaselt perekonnasuhetest tulenevatele ülalpidamiskohustustele kohaldatakse ülalpidamiskohustustele kohaldatava õiguse 1973. aasta 2. oktoobri Haagi konventsiooni. Nimetatud konventsiooni art 4 järgi kohaldub ülalpidamiskohustustele ülalpidamist saamiseks õigustatud isiku alalise elukoha riigi õigus.

Seega kuulub hagiavalduse menetlus Harju Maakohu kohtualluvusse, kusjuures kohaldamisele kuulub Eesti Vabariigi seadus.

Poolte soovil lahendab kohus asja 06.07.2011. a määruse alusel kirjalikus menetluses.

Perekonnaseaduse (PKS) § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (edaspidi ülalpidamiskohustuslased). PKS § 97 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama: alaealine laps; laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhivõi keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni; muu abivajav alaneja või üleneja sugulane, kes ei ole võimeline ennast ise ülal pidama. PKS § 99 lg 1 kohaselt ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. PKS § 99 lg 2 järgi ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 100 lg 1 järgi antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. PKS § 101 lg

1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. PKS § 102 lg 1 järgi vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS § 102 lg 2 järgi vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kohus möönab, et kostjal on lisaks hagejale veel kaks alaealist last (toim lk 16).

Nähtuvalt teatisest (toim lk 5) ja isaduse tuvastamise tunnistusest (toim lk 7) on hageja kostja täisealine tütar ning jätkab õpinguid gümnaasiumi. Seega on hagejal õigus kostjalt elatist nõuda ning järgnevaga võtab kohus seisukoha elatusraha suuruse küsimuses. Tulenevalt tsiviilkolleegiumi selgitustest ei ole elatusraha alammäära väljamõistmiseks vaja lapse kulutusi tõendada (tsiviilasi nr 3-2-1-7-05). 06.07.2011. a määrusega kohustas kohus kostjat esitama tõendi oma viimase kuue kuu igakuise sissetuleku kohta (tõend abiraha suuruse kohta, pangakonto väljavõtted). Samuti kohustas kohus kostjat tõendama, kui suures summas ta oma ülejäänud alaealisi lapsi toetab, kui suur on lapse ema toetus lastele. Märgitud tõendeid kostja vaatamata kohtu nõudmisele ei esitanud, keeldudes määruse täimisest. Õiend kostja sundpuhkusel viibimise kohta alates 29.03.2010 . a kuni 14.05.2010. a ei puutu kohtu hinnangul asjasse, kuna nimetatud perioodi osas ei ole elatusraha nõuet esitatud. Õiend, mille kohaselt kostja ei ole vahemikus 01.12.2010.a kuni 31.05.2011. a palka saanud on asjakohane, kuid tõendist ei järeldu nimetatud seisundi edasine jätkuvus. Pealegi järeldub kostja e-kirjast hagejale, et kostja tegeles ajal, kui palka ei saanud, ettevõtlusega. Lähtuvalt eeltoodust asub kohus seisukohale, et kostja hoiab tal lasuvast tõendamiskohustusest kõrvale ning väidetav sissetuleku puudumine või ebapiisavus on jäänud tõendamata. Alus väiksema elatusraha väljamõistmiseks, kui elatusraha alammäär (139.01 eurot), seega puudub. PKS § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Käesoleval juhul nõudis hageja elatusraha väljamõistmist enne hagi esitamist, mis on PKS § 108 alusel õigustatud. Eeltoodut kogumis arvestades jõudis kohus kokkuvõtva järelduseni, et 139.01 euro suurune elatusraha on optimaalne, kuuludes hageja poolt viidatud ajast väljamõistmisele. Hagiavaldus kuulub seega rahuldamisele.

TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluses kannab kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulud jätab järelikult kostja kanda, sest hagi kuulus rahuldamisele. Kohtunik

Epp Haabsaar