Legislator Case Law & Legislation
2-11-25327/6 AI generated

2-11-25327/6 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

Case Number 2-11-25327/6
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Harju Maakohtu menetluses on ES`i hagi KJS´i vastu abielulahutuse nõudes. 30.08.2011 a toimunud kohtuistungil jäi hageja hagis esitatud nõude juurde. Kostja kinnitas, et ta on nõus abielu hagejaga lahutama ning võtab hagi õigeks, pärast seda kui kohus oli selgitanud seadust ja selgitanud poolte vaheliste suhete olemust.

Legislator headnote

AI generated

2-11-25327/6 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja: 30.08.2011 a toimunud kohtuistungil jäi hageja hagis esitatud nõude juurde. Kostja kinnitas, et ta on nõus abielu hagejaga lahutama ning võtab hagi õigeks, pärast seda kui kohus oli selgitanud seadust ja selgitanud poolte vaheliste suhete olemust.

Keywords

AI generated
unfit notwithstanding health condition insufficiently substantiated grievance performance in lieu of fulfillment failure to state reasons return under Hague Convention failure to prove deterioration
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Õigeksvõtul põhinev otsus

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Fred Fisker Otsuse teatavaks tegemise aeg ja koht

02. septembril 2011.a, Tartu maantee kohtumaja Tsiviilasja number 2-11-25327 Tsiviilasi ES`i hagi KJS`i vastu abielulahutuse nõudes

Hageja: ES (isikukood XXX, asukoht XXX) Kostja: KJS (isikukood XX, elukoht XXX) Asja läbivaatamise kuupäev

30.08. 2011 Istungil osalenud isikud Hageja ES Kostja KJS RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi õigeksvõtuotsusega.

2. Lahutada ES`i (isikukood XXX) ja KJS`i (isikukood XX) abielu, mis sõlmiti XXXa Tartu Maavalitsuse kantselei rahvastiku toimingute talituses, mille kohta on tehtud abielukanne nr XXX.

3. Pärast abielu lahutamist jätta KJS`i perekonnanimeks „J “. 4. Menetluskulud tsiviilasjas nr 2-11-25327 kannavad pooled ise. Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus otse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse menetlusosalistele kättetoimetamisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

I Asjaolud ja menetluse käik

1. Harju Maakohtu menetluses on ES`i hagi KJS´i vastu abielulahutuse nõudes.

30.08.2011 a toimunud kohtuistungil jäi hageja hagis esitatud nõude juurde. Kostja kinnitas, et ta on nõus abielu hagejaga lahutama ning võtab hagi õigeks, pärast seda kui kohus oli selgitanud seadust ja selgitanud poolte vaheliste suhete olemust.

II Kohtu põhjendused

2. Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, kuulanud poolte seletusi, leiab, et hagi abielu lahutamises kuulub rahuldamisele õigeksvõtuotsusega, kuivõrd kostja tunnistas kohtuistungil haginõuet.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt hagi õigeksvõtmine kohtuistungil protokollitakse (vt protokollid toimikus).

TsMS § 444 lg 4 kohaselt võib kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast.

Hageja on taotlenud abielu lahutamist. Kostja on antud haginõude õigeks võtnud.

Kohus kuulanud ära pooled, tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et abinõude rakendamine poolte lepitamiseks käesolevas menetluses esitatud asjaoludel on ebamõistlik (PkS § 67 lg 3) ning poolte sõlmitud abielu tuleb lahutada.

Perekonnaseaduse (PkS) § 67 lg 1 kohaselt kohus võib abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta.

Kohus tuvastas, et abielulahutuse nõue on tõendatud, abielulised suhted on katkenud. Pooled lepitusaega ei soovinud, kuna suhted on muutunud pöördumatult ning pooltel lähedased tunded puuduvad. Pooltel igasugune kontakt ja tavapärane suhtlemine puudub. Pooled elavad eraldi leibkonnana. Pooled on veendumusel, et abielu säilitamine ja taastamine on võimatu.

TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kumbki poolt oma menetluskulud ise. TsMS § 168 lg 6 esimese lause järgi kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise. Sellest tulenevalt otsustas kohus jätta menetluskulud hageja kanda.

Tulenevalt Harju Maakohtu 28.07.2011 a kohtumääruse alusel (t 19) on hageja vabastatud hagi esitamisel riigilõivu tasumisest.

3. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kumbki poolt oma menetluskulud ise. Sellest tulenevalt otsustas kohus jätta menetluskulud poolte endi kanda.

3. Kohus teeb otsuse eeltoodust tulenevalt ja juhindudes TsMS §-dest 190 lg 2, 440 lg 1 ja 3, 441 lg 1, 442, 444 lg 4, 630 lg 1, 632 lg 1.

Fred Fisker Kohtunik