2-11-28570/8 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus

Kohus Pärnu Maakohus

Kohtunik Lea Pavelson

Otsuse tegemise aeg ja koht 02.09.2011, Rapla

Tsiviilasja number 2-11-28570

Tsiviilasi ASi Swedbank hagi Urmas Kaerpõldi vastu kohustuse täitmiseks

Tsiviilasja hind 275,21 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad hageja AS Swedbank ( reg nr 10060701, asukoht Tallinn, Liivalaia 8), hageja esindaja Anneli Arusalu, kostja Urmas Kaerpõld ( isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxx xxxx, xxxxxxxx xxxx, xxxxx x-xx)

Resolutsioon Välja mõista Urmas Kaerpõldilt 343,01 eurot ja viivis protsendina (EKP intress + 7% aastas) põhinõudelt 275,21 eurot alates 14.06.2011 kuni põhinõude täitmiseni ASi Swedbank kasuks.

Menetluskulud jätta Urmas Kaerpõldi kanda.

Välja mõista Urmas Kaerpõldilt riigilõiv 111,84 eurot ASi Swedbank kasuks.

Välja mõista Urmas Kaerpõldilt viivis menetluskuludelt 111,84 eurot alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras ASi Swedbank kasuks.

Tunnistada kohtuotsus viivitamata täidetavaks.

Edasikaebamise kord Urmas Kaerpõld võib kohtuotsuse peale esitada kaja tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul Pärnu Maakohtu Rapla kohtumajale.

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendmaist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendmaise eesmärgil See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud 28.11.2005 sõlmisid pooled käenduseta väikelaenulepingu nr xx-xxxxxx-xx, mille alusel hageja andis kostjale laenu summas 34 000.- kr. Lepingu p 2.3 ja üldtingimuste p 6 kohaselt kohustus kostja laenusumma tagastama osade kaupa iga kuu 15.kuupäeval annuiteetmaksetena. Laenu tagastamise lõpptähtpäevaks märgiti lepingu p-s 2.4 15.12.2009. Lepingu üldtingimuste p 7.1 järgi kohustus kostja tasuma hagejale igakuiselt intressi tagasi maksmata laenusummalt lepingu põhitingimustes fikseeritud intressimäära alusel Lepingu p-s 2.5 oli märgitud intressimääraks 18% aastas.

Intressi arvestas hageja vastavalt lepingu üldtingimuste p-le 7.1 igapäevaselt lähtudes 360- päevasest aastast ja tegelikust päevade arvust kalendrikuus. Intressiarvestus toimus maksepäevast maksepäevani ning intressisumma tuli kostjal vastavalt lepingu p-le 2.3 tasuda maksepäeval koos igakuise laenu osamaksega. Maksepäevadel tasumisele kuuluvad laenu osamaksete ning intressi sumad olid fikseeritud hageja a kostja poolt allkirjastatud maksegraafikus. Lepingu üldtingimuste p-de 6.1 ja 7.3 kohaselt kohustus kostja tagama igakuiselt maksepäeval maksegraafikus fikseeritud summade, s.o laenu osamakse ja intressi olemasolu lepinguga seotud arvelduskontol, et hageja saaks debiteerida lepingujärgseid makseid.

Kostja ei täitnud oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt, mistõttu tekkis kostjal hageja ees võlgnevus. Hageja saatis 05.03.2010 kostjale teatise, milles teavitas kostjat lepingu tähtaja möödumisest ning võlgnevuste olemasolust ja palus võlgnevus tasuda hiljemalt 20.03.2010. Hageja hoiatas kostjat, et võlgnevuste mittetasumisel või tasumise osas kokkuleppe mittesaavutamisel pöördub hageja võlgnevuste väljanõudmiseks kohtusse. Kostjahagejale võlgnevusi ei tasunud. Kostja ei tasunud kohaselt alates 15.07.2009 tasumisele kuuluvaid laenu osamakseid.

Kostjal on tänaseni hagejale tasumata lepingu laenujääk summas 275,21 eurot. Kostja ei täitnud korrektselt ka intressi maksmise kohustust. Kostja ei tasunud kohaselt alates 15.07.2009 tasumisele kuuluvaid intressimakseid. Kostjal on hagejale tänaseni tasumata intress summas 30,51 eurot. Lepingu üldtingimuste p 10.1 kohaselt on kostja kohustatud maksma viivist juhul, kui lepinguga seotud arvelduskontol pole varaliste kohustuste täitmise tähtpäeval piisavalt raha tasumisele kuuluva summa ulatuses. Viivise arvestamise aluseks on hageja hinnakirjas fikseeritud viivisemäär, milleks on VÕS § 113 lg 1 sätestatud määr.

Kuivõrd kostja jättis tasumata laenu osamaksed maksepäevadel, arvestas hageja osamaksetega viivitamise eest viivist. Peale lepingu lõppemist on hageja arvestanud viivist kostja tasumata laenujäägilt. Nimetatud perioodide eest on kostjal hagejale seisuga 13.06.2011 tasumata viivis kokku summas 37,29 eurot. 13.06.2011 seisuga ei ole kostja võlgnevust hagejale tasunud, mistõttu moodustab kostja lepingus tulenev võlgnevus hageja ees kokku 343,01 eurot, milles põhiosa on 275,21 eurot, intress 30,51 eurot, viivis 37,29 eurot.

Hageja nõue ja põhjendused Hageja esindaja A.Arusalu palub VÕS §-de 8 lg 2; 76 lg-te 1, 2; 101 lg 1 p-de 1, 6;

113 lg 1 alusel kostjalt välja mõista 343,01 eurot ja viivis protsendina (EKP intress + 7% aastas) alates 14.06.2011 kuni põhinõude ( 275,21 eurot) täitmiseni ASi Swedbank kasuks. Menetluskulud jätta kostja kanda. Välja mõista kostjalt riigilõiv 111,84 eurot ASi Swedbank kasuks. Välja mõista Viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.

Kostja vastuväited Kostja kohustus kohtule kirjalikult vastama 30.08.2011. Nimetatud kuupäevaks kostja kohtule kirjalikult ei vastanud.

Kohtuotsuse põhjendus VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

VÕS § 101 lg 1 p-d 1, 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamiseks korral nõuda viivist.

VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta

01. jaanuari ja 01.juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti.

VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni, nõuda viivitusintressi kuni käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud suuruseni. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja tõendatud hagile lisatud dokumentaalsete tõenditega ning on võimalik hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Hageja on andnud nõusoleku asja lahendamiseks tagaseljaotsusega.

Menetluskulude jaotus Menetluskulud kuuluvad jätmisele kostja kanda.

Kohtunik: