2-11-19779/10 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number 2-11-19779 Otsuse tegemise aeg ja koht

31. august 2011. a, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Viljo Junolainen Kohtuasi

V. N. hagi A. N.`i vastu elatise suurendamise nõudes Asja läbivaatamise kuupäev

16. august 2011. a Hagihind

1 800 eurot (TsMS § 129 lg 2) Menetlusosalised

Hageja:

Hageja seaduslik esindaja:

Kostja:

Kostja nõustaja:

V. N. (IK xxx, elukoht: xxx)

V. N. (IK .., elukoht: xxx)

Esindaja: T. J., volikirja alusel

A. N. (IK xxx, elukoht: xx)

V.K.

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Suurendada Viru Maakohtu 05.07.2007. a kohtuotsusega tsiviilasjas 2-06-28088 välja mõistetud elatise suurust ja välja mõista A. N.`ilt alates 01. septembrist 2011. a elatis igakuise elatusrahana V. N. (IKxxx) kasuks 200 (kakssada) eurot kuni V. N. täisealiseks saamiseni so kuni 31.01.2024. a.

3. Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest.

Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Hagiavalduse kohaselt sündis hageja seadusliku esindaja ja kostja abielust 05.07.2007. a tütar V. N.. Viru Maakohtu 05.07.2007. a kohtuotsusega on kostjalt välja mõistetud elatis 1800 krooni (115 eurot), mis ei või olla väiksem kui ½ kuupalga alammäära. Tütar vajab suuremat ülalpidamissummat, sest tütar kasvab ning tehtavad kulutused suurenevad. Tütrel on astma ja süda haige, lapsel on probleeme ka kõnega ja käib logopeedi juures. Mitu korda aastas käib hageja esindaja lapsega Tartus konsultatsioonidel või ravil. Hageja esindaja pole üksinda võimeline last kasvatama, sest tal pole teisi sissetulekuid peale palga. Kostja on maksnud elatist ebaregulaarselt. Lapse vajadused on 430 eurot kuus. Tulenevalt sellest peab kostja maksma elatist võrdselt hagejaga, 200 eurot kuus.

2. Kirjalikus vastuses hagiavaldusele kostja hagi ei tunnistanud. Kostja märkis, et hageja nõue pole põhjendatud ja tõendamata, kulude kohta pole hageja dokumente esitanud. Kostja täidab Viru Maakohtu 05.07.2007. a kohtuotsust ja maksab lapsele elatist.

3. Hageja seadusliku esindaja vastuse kohaselt vajab tütar suuremat elatist, kui maksab kostja kohtuotsuse järgi. Hageja nõuab vaid 60 eurot rohkem sellest, mida maksab kostja.

4. Kohtuistungil hageja seaduslik esindaja jäi nõude juurde ja taotles elatise suurendamist. Esindaja märkis, et tema töötasu on 290-300 eurot kuus, rohkem lapsi peale V. tal ei ole. Kostja maksis seaduslikule esindajale raha, milline mõisteti välja ühisvara jagamise käigus 2007. aastal. Kostjal on jäänud tasuda vaid ühe kuu makse ja see raha jääb siis kostjal vabaks. Esindaja T. J. märkis, et seoses lapse ravimisega ja lapse kasvamisega on vajalik elatist suurendada. Hageja seaduslikul esindajal polnud korterit ning ta võttis eluasemelaenu

12 600 eurot.

5. Kostja märkis, et ta ei saa elatist rohkem kui 139 eurot maksta. Kui ta peaks hakkama maksma 200 eurot kuus, siis ei jätku kostjale raha elamiseks ja toiduks. Kostjal on veel üks laps, J. N. (sünd. xxx. a). Kostja abikaasal on veel kaks last. V. N. on terve laps. Kostja majanduslik olukord ei ole paranenud.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

6. Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seletused, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hinnanud asjas olevaid tõendeid, leiab, et hagi tuleb rahuldada.

7. Perekonnaseaduse (PkS) § 116 lg 1 järgi on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. Sama sätte lõike 2 kohaselt on vanemal õigus ja kohustus hoolitseda oma alaealise lapse eest. PkS § 97 p1 ja 2 alusel on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. PkS § 100 lg 2 kohaselt täidab alaealise lapse vanem ülalpidamiskohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või ta ei osale lapse kasvatamises. PkS §101 lg 1 alusel ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 23.08.2010. a määrusega nr 118 kehtestatud kuupalga alammääraks on 278,02 eurot. Pool sellest on 139,01 eurot.

8. Hageja taotleb elatise suurendamist summale 200 eurot kuus ja põhjendab elatise suurendamist asjaoludega, et hageja seaduslik esindaja ei ole üksi võimeline last üleval pidama, tema töötasu on 290-300 eurot, hageja seaduslik esindaja ostis eluasemelaenuga korteri, samuti on laps haige, mistõttu kulutused on suured. Hageja seaduslik esindaja hindab lapse ülalpidamiskulude suuruseks ühes kalendrikuus keskmiselt 430 eurot.

9. PkS § 99 lg 1 kohaselt ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Asja materjalidest nähtub, et V. on 5. aastane ja on lasteaia laps. Elatis on välja mõistetud 05.07.2007. a miinimummääras, sama kohtuotsusega on lahutatud ka V. N. ja A. N.`i abielu ning jagatud abikaasade ühisvara. Kostjale jäeti korteriomand xxx Kohtla-Järvel ja kodune vara ning kostja pidi hageja seaduslikule esindajale maksma rahalist hüvitust 44 500 krooni (2 844,07 eurot). Hagi rahuldati õigeksvõtuotsusega. Elatise väljamõistmise ajal oli V. 1,5 aastane.

10. Kohus ei nõustu kostja vastuväidetega selles, et V. on terve laps. 06.05.2010. a on lapsele määratud keskmine puue kestusega kolm aastat. Sotsiaalkindlustusameti Põhja Pensioniameti Rakvere büroo otsuses on märgitud, et puue põhjustab lisakulusid, laps vajab kõrvalabi ja taastusravi. V.l on mitteallergiline bronhiaalastma, on arvel allergoloogi juures ja saab baasravi, lapsele on koostatud rehabilitatsiooniplaan kehtivusajaga 28.04.2013. a. Seetõttu vajab hageja enam vahendeid kui terve samaealine laps.

11. Samuti ei nõustu kohus kostjaga selles, et kostja majanduslik olukord ei võimalda elatist miinimumsummast suuremas ulatuses maksta. Kostja selgituste kohaselt tema abikaasa ei tööta (on invaliidsuspensionil) ja abikaasal on kaks last, kellest üks on 18. aastane ja teine

11. aastane. Asja materjalidest nähtub, et kostjal on lisaks V.le veel üks laps, J., kes sündis 17.07.2011. a. Elatise väljamõistmise ajal (2007. a) on kostja kohtus avaldanud, et ta saab miinimumpalka (3 600 krooni; tsiviiltoimik 2-06-28088, l 52), hageja seaduslik esindaja oli lapsehoolduspuhkusel ja sai vanemahüvitist 4 748 krooni ning peretoetust 300 krooni, kohus andis V. N.`le menetlusabi ja vabastas ta menetluskulude kandmisest (tsiviiltoimik 2-06- 28088, l 35). Käesoleval ajal on hageja avaldanud, et tema töötasu on ühes kalendrikuus 290-300 eurot ning teda aitavad materiaalselt vanemad, kostja palgast peetakse kinni elatis lapsele miinimumsuuruses (139 eurot) ning kostjal täitub rahalise hüvituse maksmise kohustus 2007. aasta kohtuotsuse järgi (jäänud on viimane kuumakse). Kostja ühe kuu keskmine brutopalk on 2011. aastal 1 581,27 eurot. Hageja poolt kohtule esitatud eluasemelaenu lepingust nähtub, et hageja on laenanud 2011. a juulis Nordea Pangalt 12 600 eurot korteriomandi ostmiseks (Kasteheina 6-17, Kohtla-Järve), laen on tagatud hüpoteegi ja SA KredEx käendusega, igakuine annuiteetmakse on 194 eurot ja laenu tagasimaksmise aeg

6 aastat. Kostja avaldas, et ta on laenanud pangalt 3 000 eurot auto (Mitsubishi Wagon, 1997) ostmiseks. Kohus ei nõustu kostjaga, et viimase majanduslik olukord on halvenenud, ei võimalda maksta elatist miinimumist suuremas, sh hageja poolt taotletavas summas (200 eurot), ning elatise suurendamine halvendaks kostja enda ja lapse J. olukorda. PkS § 102 lg

2 sätestab, et kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel seaduses sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks, kui elatist saav laps. Kostjal ei ole kohustust üleval pidada oma abikaasa täisealist ja alaealist last. Kostja töötasu võimaldab maksta elatist hagejale summas 200 eurot kuus, üleval pidada ennast ja J.d (kostja ülalpidamisvõime (kostja sissetulek / kostja ise ja ülalpeetavad) on 527 eurot inimese kohta). Samuti võimaldab peatselt ära langev rahaline kohustus säästa kostjal raha. Kohus on seisukohal, et kostja ei soovi lihtsalt suuremat elatist lapsele maksta, sest ta avaldas kohtus, et elatise suurendamise korral on ta sunnitud kaevandusest töölt ära tulema ja otsima endale miinimumpalgaga töökoha.

12. Õige on kostja märkus selle kohta, et hageja seaduslik esindaja on valesti märkinud igakuiste väljaminekute summaarse arvestuse (suveja talvepuhus). Siiski ei ole see kohtu hinnangul selliseks puuduseks, mis ei võimalda elatist suurendada. Kohus ei kahtle selles, et lapse ülalpidamiskulud on ca 400 eurot kalendrikuus.

13. Kohus suurendab elatist alates 01. septembrist 2011. a.

Menetluskulude jaotus

14. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise.

/ allkirjastatud digitaalselt /

Viljo Junolainen Kohtunik