2-11-31423/3 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja

1 Tsiviilasi nr 2-11-31423

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Hele Ilisson Otsuse tegemise aeg ja koht 02.september 2011.a.; Valga kohtumaja Tsiviilasja number 2-11-31423 Tsiviilasi X AS hagiavaldus I. J. vastu võlgnevuse nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja : X AS (registrikood xxxxxxxx; asukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx); Esindaja: M. G. ( e-post: x ); Kostja: I. J. (is.kood xxxxxxxxxxx; eluk. xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxx).

Menetlusvorm kirjalik menetlus.

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega. 2.Välja mõista kostjalt I. J. hageja X AS kasuks võlgnevus 478,87 (nelisada seitsekümmend kaheksa eurot ja 87 senti) eurot; 3. Välja mõista kostjalt I. J. hageja X AS kasuks viivis põhinõudelt (381,84 eurot) alates 06.07.2011 kuni põhinõude kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (EKP intress + 7% aastas); 4. Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamata täitmisele.

Menetluskulude jaotus ja kindlaks määramine

1. Jätta menetluskulud kostja I. J. kanda;

2 2. Mõista kostjalt I. J. hageja aktsiaseltsi X kasuks menetluskuludena välja 124,62 eurot (ükssada kakskümmend neli eurot ja 62 senti); 3. Välja mõista kostjalt I. J. X AS kasuks viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (EKP intress + 7% aastas).

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib hageja esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kostja võib 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest esitada kaja menetluse taastamiseks Tartu Maakohtu Valga kohtumajale.

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul. Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 16 eurot ja mitte rohkem kui 6400 eurot. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule.

ASJAOLUD Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid 13.11.2006 hageja ja kostja teleteenuste lepingu, mis oli seotud kostja arvelduskontoga nr xxxxxxxxxxxx ning mille alusel võimaldas hageja kostjale internetipanga teenuse kasutamist. Hageja väljastas kostjale arvelduskonto kasutamiseks vajaliku kasutajatunnuse ja paroolid, mille abil toimub kasutaja identifitseerimine ja lepingu sõlmimine interneti vahendusel ning see loetakse võrdseks kirjalikus vormis sõlmitud lepinguga. 09.05.2008.a sõlmisid hageja ja kostja internetipanga vahendusel väikelaenulepingu nr xx-xxxxxx-xx, mille alusel võimaldas hageja kostjale laenu summas 1278,23 eurot. Lepingu kohaselt kohustus kostja tagastama laenu põhiosa ja intressi iga kuu 10.kuupäeval. Kostja ei täitnud oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt, jäädes laenusumma ja intressi tagasimaksete tasumisega võlgnevusse.

Vastavalt lepingu üldtingimuste punktile 11.1.1. saatis hageja kostjale 26.10.2009.a lepingu ülesütlemise kirja, tähtajaga tasuda jooksev võlgnevus hiljemalt 10.11.2009.a ja hoiatusega, et juhul, kui kostja võlgnevusi nimetatud kuupäevaks ei tasu, öeldakse lepingud ennetähtaegselt üles ja alustatakse kohtumenetlust kogu võlgnevuste sissenõudmiseks. Samuti hoiatati, et hagi esitamisel lisandub lepingust tulenevatele nõuetele ka menetluskulud ning hiljem kohtutäituri tasud, mis nõutakse sisse võlgnikult.

3 10.11.2009.a luges hageja lepingu kostjaga ennetähtaegselt ülesöelduks, kuna kostja ei tasunud hagejale võlgnevust.

Hageja esitas kostja vastu maksekäsu kiirmenetluse avalduse. 07.06.2011 jättis kohus maksekäsu avalduse rahuldamata põhjusel, et võlgnikule ei õnnestunud makseettepanekut kätte toimetada hagejale teadaolevatel aadressitel, kohtu dokumendid tagastati.

05.07.2011 seisuga moodustab kostja võlgnevus hageja ees kokku 478,87 eurot s.h. põhiosa 381,84 eurot, intress 36,53 eurot ja põhiosa viivis 60,47 eurot.

MENETLUSE KÄIK

Kohus loeb kostjatele hagimaterjalid kättetoimetatuks TsMS § 307 lg 1 alusel, milline asjaolu on tõendatud toimikus oleva väljastusteadetega (tl 28) . Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks kirjalikku vastust ei esitanud, hagile vastu ei vaielnud.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuivõrd kostja ei ole kohtu nõudmistele vaatamata hagiavaldusele tähtaegselt vastanud ning hageja on kohtule esitanud taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada.

Vastavalt TsMS § 407 lg 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad TsMS § 407 lg 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. TsMS § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Seetõttu ei pea kohus vajalikuks motiveerida pikemalt hageja rahalise nõude suuruse arvestamise korda, vaid viitab selles osas otsuse tegemise aluseks olevatele õigusnormidele ja asjas kogutud tõenditele.

Kohus, tutvunud hagiavalduse ja sellele lisatud materjalidega, leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja piisavalt tõendatud ning hagi kuulub rahuldamisele täies ulatuses.

Kohus leiab, et hagi on piisavalt tõendatud hagiavaldusele lisatud tõenditega: teleteenuste leping (tl 8-9); käenduseta väikelaenulepingu üldtingimused (tl 10-12); lepingu nr xx-xxxxxxxx väljastatud laenu andmed (tl 13); lepingu nr xx-xxxxxx-xx sooritatud operatsioonid (tl 15- 18); lepingu ülesütlemise kiri 26.10.2009 (tl 14).

VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 4 alusel võib võlgniku poolt kohustise rikkumise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult kohustuse täitmist ja

4 lepingu üles öelda. VÕS § 108 lg 1 tulenevalt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 kohaselt võib viivisnõude esitada koos põhinõudega selliselt, et ei nõuta viivist mitte kindla summana, vaid protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

Euro kasutusele võtmise seaduse § 5 lg 1 sätestab, et krooni ümberarvestamine euroks toimub euroja krooniühiku vahelise ümberarvestuskursi alusel, mis määratakse Euroopa Liidu Nõukogu poolt vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 140 lõikele 3. Seega tuleb ümberarvestamisel lähtuda ümberarvestuskursist 1 euro = 15,6466 krooni.

Menetluskulud

TsMS §173 lg 1 kohaselt lahendab kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 sätestab, et hagimenetluse kulud, sealhulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud, kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja on nõudnud menetluskulude kostjalt väljamõistmist.

Kooskõlas TsMS § 1741 lg 3 esitas hageja taotluse menetluskulude hüvitamiseks. Hageja menetluskulud on järgmised: maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõiv 47,93 eurot ning hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 76,69 eurot, kogusummas 124,62 eurot.

TsMS § 144 p 7 kohaselt on kohtuväliseks kuluks maksekäsu kiirmenetluse kulud juhul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti määrusega rahuldamata TsMS § 483 lg 2 p 3 alusel. Kohus jättis maksekäsu kiirmenetluse avalduse määrusega rahuldamata, kuna makseettepanekut ei õnnestunud võlgnikule mõistliku aja jooksul kätte toimetada (TsMS § 483 lg 2 p 3). Seega on hageja menetluskuluks maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv summas 47,93 eurot.

TsMS § 177 lg 2 kohaselt tuleb menetluskuludelt tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

Seega tuleb kostjalt menetluskuludena hageja kasuks välja mõista riigilõiv kogusummas 124,62 eurot ning viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.

Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2 on tagaseljaotsus tagatiseta viivitama täidetav.

Hele Ilisson kohtunik