2-11-19994/34 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

2-11-19994 1(7)

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Kohtunik Iris Kangur-Gontšarov Määruse tegemise aeg ja koht

01. september 2011.a, Narva kohtumaja Tsiviilasja number 2-11-19994 Tsiviilasi Narva linna avaldus J M hooldusõiguse äravõtmiseks ning lapsega suhtlusõiguse piiramiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja Narva linn Narva linna Sotsiaalabiameti kaudu, lepinguline esindaja Olga Jamskaja Asjast puudutatud isikud D M (isikukood XXX), esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaadi vanemabi Irina Gromtsev J M (isikukood XXX), seaduslik esindaja eestkostja Z K (isikukood XXX) R M (isikukood XXX) Menetluse liik Hagita menetlus RESOLUTSION

1. Võtta J M täielikult ära lapse D M isikuhooldusõigus ja varahooldusõigus.

2. Piirata J M suhtlusõigust lapse D M suhtes selliselt, et J M võib D M suhelda vaid lapse D M eestkostja nõusolekul ja juuresolekul.

3. Kuni D M eeskostja määramiseni täidab D M eestkostja ülesandeid Narva linnavalitsus.

4. Jätta menetlusosaliste kantud menetluskulud nende endi kanda ning muud menetluskulud riigi kanda.

5. Määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates selle Narva linnale ja J M teatavakstegemisest.

Edasikaebamise kord

Kohtumäärusele on menetlusosalistel õigus esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest. Määruskaebuselt tuleb tasuda riigilõiv 25,56 eurot.

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

2-11-19994 2(7) menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud ja menetluse käik

Narva linn 29.04.2011.a esitas kohtule avalduse esialgse õiguskaitse rakendamiseks enne avalduse esitamist. Viru Maakohus 03.05.2011.a määrusega rahuldas avalduse ning määras mitte anda J M alaealist last D M Narva Laste Varjupaigast. Alaealise lapse D M elu korraldamine kuni kohtulahendi jõustumiseni isikuhooldusõiguse määramise asjas andis kohus üle eestkosteasutusele Narva Linnavalitsusele.

20.05.2011.a esitas Narva linn kohtule avalduse vanema õiguste määramiseks lapse suhtes. Avaldaja palub võtta täielikult ära J M vanema hooldusõigus alaealise lapse D M suhtes ning piirata J M suhtlusõigus D M.

Avalduse kohaselt J M ja R M perekond on Narva linna Sotsiaalabiametis arvel riskiperena seoses nende poolt hooldusõiguse lapse D M mittetäitmisega. Lapse isa R M ei tegele tütre kasvatamise ja hooldamisega alates 2004.a. Lapse ema J M on psüühikahäirega isik Tema psüühiline seisund ei võimalda tal adekvaatselt aru saada oma tegudest ja juhtida käitumist ning ta ei ole suuteline täitma oma kohustusi lapse D M suhtes, ei ole võimeline tütart kaitsma ohu eest, mis kahjustab lapse huve ning ohustab lapse kehalist, vaimset ja hingelist heaolu. J M agressiivne ja mitteadekvaatne käitumine mõjutab halvasti lapse tervist ja heaolu. Lapse kaitsmiseks ema ettearvamatu käitumise eest paigutati laps Narva Laste Varjupaika, kus ta elas alates 23.07.2009.a kuni 27.07.2009.a. 10.02.2011.a-26.04.2011.a toodi laps varjupaika politsei poolt, seoses ema kinnipidamisega ja arestimajja paigutamisega. Varjupaigas selgus, et laps ei oska lugeda, arvutada, iseseisvalt teha koolitöid, tema teadmiste tase ei vasta tema vanusele. Alates 29.04.2011.a elab laps varjupaigas. Psühholoogi poolt on lapsele soovitatud psühhiaatriline abi ja on võimalik ka ravi. Lastekaitseinspektor koos lastevarjupaiga spetsialistidega töötasid välja ja soovitasid J M mitmeid meetmeid, s.h sotsiaaltöötaja ja psühholoogi abi. Adekvaatset kontakti J M on väga raske saavutada. Tugiisiku abist ta keeldus. J M ei tunnista oma probleeme, mille põhjusel ei täida oma lubadusi sotsiaalja psühholoogiteenuse saamiseks. J M oli mitu korda osutatud sotsiaalnõustamist toimetulekuraskuste ennetamiseks ja kõrvaldamiseks, kuid J M ei teinud seda ilma mõjuvate põhjuseta. J M saab riigitoetusi summas 255,03 eurot kuus, kuid raha ei kuluta lapsele soodsate elutingimuste loomiseks ja säilitamiseks ja lapse vajadustele. J M sõnade kohaselt ta armastab oma last, kuid ta ei ole muutnud oma eluviisi ja suhtumist lapse kasvatamisesse, ta ei mõista oma vastutust lapse kasvatamise ja hooldamise eest. Mitmel korral oli J M kutsutud Narva linna Sotsiaalabiameti lastekaitseinspektori või Narva Laste Varjupaiga spetsialistide vastuvõtule lapse kasvatamise, õppimise ja hooldusega seotud küsimuste lahendamiseks, kuid ta ei tulnud ilma mõjuvata põhjuseta, mis viitab tema huvi puudumisele enda ja lapse probleemide lahendamiseks, enda eluviisi ja lapsesse suhtumisse muutmiseks ning lapsele vajalikke elutingimuste ja hoolduse loomiseks.

Narva linna arvamusel J M tuleb isikuhooldusõigused täielikult ära võtta, kuna lapse D M kehalist, vaimset ja hingelist heaolu ohustab ema poolt hooldusõiguse mittetäitmine, terviseseisund ja käitumine, mis negatiivselt mõjutab lapse psüühikat ja arengut ning ei ole sobiv lapse kasvukeskkonnaks. Avaldaja on seisukohal, et J M ei soovi või ei ole võimeline lapsele tekkinud ohtu ära hoidma. Narva linna perele osutatud abinõud ei ole tulemusi andnud ja on põhjust eeldada, et nende rakendamisest ei piisa ohu ärahoidmiseks.

Alaealise D Mesindaja arvamus

Advokaat Irina Gromtsev kohtus D M 03.05.2011.a. Esindaja soovis kohtuda lapsega veel kord,

2-11-19994 3(7) kuid see ei õnnestunud, kuna laps viibis laagris. Laste Varjupaiga juhataja sõnade kohaselt tüdruk saadeti laagrisse, kuna ema käib pidevalt varjupaigas ja viib last ära. Kahe suvekuu jooksul on ema mitu korda omavoliliselt last varjupaigast ära viinud. Tüdrukut on politseiga taga otsitud. Mitu korda on D leitud ema juurest kodus. Ema magas, tüdruk vaatas multifilme. Kodus ei olnud midagi süüa. Kasvataja sõnade kohaselt tüdruk lahkub ema juurest ilma kahjutundeta, ei igatse ta järele. Talle meeldib suhelda teiste lastega.

Koos emaga aga seisnes D elu kodusistumises, televiisori vaatamises ja poeskäimistes. J avaldab oma lapse eest hoolitsemist selles, et kui ta saab kätte raha, siis ostab talle riideid ja mänguasju, olenemata sellest, kui palju need maksavad. Lapse areng on pidurdunud. D läks üle 4-ndasse klassi, õpib individuaalse õppekava järgi, kuid ei oska siiani lugeda. D on nägemisega probleeme, ta vajab logopeedi ja psühholoogi teenuseid, kuid ema, oma psühholoogilise seisundi tõttu, ei ole võimeline kindlustama lapsele arstlikku kontrolli. Ema teab väga hästi oma õigusi lapse suhtes, kuid lapse kasvatamise ja tema eest hoolitsemise kohustusi ta ei ole võimeline mõistma.

Suhtlemine emaga ei tekita D füüsilist ohtu, kuid psühholoogi arvamusel ohustab see psühholoogilist arengut. Liidia Sõnkova arvamusel isegi kui osutada J abi lapse kasvatamises, juhendada ja suunata teda, ta ei ole siis ka võimeline last kasvatama. Kui laps koolis käis, võis ema keset tundi sisse tulla ja lapse ära viia. Õpetajate märkustele ta ei reageerinud, tekitas skandaale. Teised lapsed hakkasid nutma, närveerima, tunnid nurjusid. Kool püüdis saata D psühhiaatri vastuvõtule, kuid Jelizaveta ütles, et ta ise teab, mida tema laps vajab.

Ta ei viinud tüdrukut psühhiaatri juurde. Kui klass sõidab teatrisse, siis J ei lase lapsel teatrisse minna. Peale laagrit D ise palus ta ära peita, kui nägi, et ema tuleb. Tüdruk ei taha, et ema teda ära viiks, kuid ta ei saa emale ära ka öelda. J lihtsalt võtab tal käest kinni ja viib endaga kaasa. Ükskord, kui varjupaiga töötajad käisid D ema juures järel, siis J tekitas skandaali ja ütles, et ta kuuleb hääli, ning et kõik peavad vait olema. Kui ta hääli kuuleb, siis ei ole teada, mis need hääled tal teha käsivad, ning see võib lapse jaoks ohtlik olla.

Lapse esindaja püüdis J M telefoni teel ühendust võtta, kuid Jelizaveta ei ole kahe nädala jooksul telefonikõnedele vastanud.

Viru Maakohtu 07.07.2011 määrusega J M üle seati eestkoste kuni 07.07.2016.a ning määrati tema eestkostjaks Z K. Esindaja võttis Z K telefoni teel ühendust. Eestkostja selgitas lapse esindajale, et J M kontakti leida ei õnnestu. Z K kutsus Jelizaveta sotsiaalosakonda, J tuli kohale, Z püüdis selgitada talle milles seisneb eestkostja ülesanne, mida nad hakkavad koos tegema, kuidas teda aidatakse. J kuulas eestkostja ära, kuid ütles, et ta ei vaja eestkostjat, ta saab ise hakkama, tõusis püsti ja läks ära. Z püüdis rääkida temaga veel paar korda, kuid tulemusteta. J leiab, et ta on terve inimene, ei võta kelleltki vastu korraldusi ega juhendeid. Räägib, et ta teab ise mida peab tegema. Jelizaveta on väga skandaalne. Ta karjub kõikide peale, rikub korda. Tal on korter, kuid seni kuni määrus eestkostja määramise kohta ei ole jõustunud, Z ei oska öelda, kas J on korteri võlgnevusi või mitte, ning millest ta elab.

Esindaja vestles lastekaitseinspektoriga, kes selgitas, et M perekond on Sotsiaalabiametis arvel, kuna vanemad ei täida nõuetekohaselt oma vanema õigusi tütre D suhtes. Isa oli välismaal ning seetõttu ei võtnud osa lapse kasvatamisest ja tema eest hoolitsemisest. Praegu on Viru Maakohtu menetluses tsiviilasi R M hooldusõiguse äravõtmiseks D suhtes. R M kirjutas Sotsiaalabiametile avalduse, milles nõustus temalt hooldusõiguse äravõtmisega ja lapse suunamisega lastekodusse. Tüdruk puudub sageli koolist ilma mõjuva põhjuseta. J on korduvalt vesteldud seoses sellega, et tüdruk ei käi koolis, kuid tulemusteta. Tüdruku ema, psüühilise häire tõttu, käitub ebaadekvaatselt, karjub, ähvardab, seda kõike lapse juuresolekul. Kodus ei ela, J tassib tüdrukut endaga igale poole kaasa. Veebruarist kuni 26.04.2011 viibis J M vahi all. Tüdruk elas sel ajal Laste Varjupaigas. J M tuli 26.04.2011 aastal varjupaika tütrele järgi paljajalu, käitus ebaadekvaatselt. 28. ja 29. aprillil,

02. ja 03. mail tüdruk koolis ei käinud. J M ei saa oma psüühilise seisundi tõttu aru sellest, mida tähendab lapse kasvatamine. Lapsel on juba välja kujunenud käitumise stereotüüp, et koolis käia ei ole kohustuslik. Samuti oma ebaadekvaatse, kontrollimatu käitumisega ema traumeerib lapse psüühikat, seab ohtu lapse tervise ja heaolu. J käib tihti varjupaigas tütre juures, kuid tütrega ei räägi, toob talle külakosti ja lahkub. Teda ei huvita lapse tuju, tema õppimine või tervis. Narva linn toetab oma avaldust J M hooldusõiguse äravõtmiseks tütre D suhtes.

2-11-19994 4(7)

J M on piiratud teovõimega isik, kelle üle Viru Maakohtu 07.07.2011.a. määrusega seati eestkoste kõigi tehingute tegemiseks ja asjade ajamiseks tähtajaga viis aastat. Tsiviilasja raames teostatud ekspertiisi akti kohaselt ei ole J M võimeline iseseisvalt oma igapäevaelu korraldama. Psüühilise seisundi tõttu ei ole J M võimeline iseseisvalt mingiteks rahalisteks, juriidilisteks, varalisteks tehinguteks ja toiminguteks.

Sellest tulenevalt J M ei ole võimeline kaitsma ka oma lapse D M õigusi ja huve.

Tsiviiltoimikus olevate tõendite, asja raames toimunud vestluste alusel asub lapse esindaja seisukohale, et J M ei ole suuteline oma psüühilise seisundi tõttu täitma oma vanema kohustusi. J M ei mõista oma tütre vajadusi, ei mõista milles seisneb lapse kasvatamine ja vanema kohustused. D M puudub aeg-ajalt koolist ilma mõjuva põhjuseta, J tuleb tunni keskel ja võtab lapse skandaaliga koolist ära, rikkudes õppeprotsessi, närveerides teisi lapsi. Samuti käitub J M ka varjupaigas. D jääb kõvasti arengus maha, vajab logopeedi ja psühhiaatri konsultatsioone, tal on probleemid nägemisega. Vajadusele pöörduda psühhiaatri poole juhtisid J tähelepanu pedagoogid koolist, kus õpib D, kuid J M lükkas tagasi soovitused ning ei pöördunud lapsega psühhiaatri poole. Narva linna esindaja, samuti laste varjupaiga juhataja sõnade kohaselt J M oma ettearvamatu, ebaadekvaatse käitumisega traumeerib lapse psüühikat. Lapsel on emaga suhtlemise tulemusena tekkinud teatud käitumise stereotüüp. Käesoleval ajal laste varjupaiga juhataja sõnade järgi D läheb kergelt emast lahku, ta ei igatse ta järele. Peale laagrit D ise, kui näeb ema, palub peita ta ära, et ema ta ära ei viiks. D avastas enda jaoks teise elu, kus on olemas suhtlemine lastega, väljasõidud ja huvitavad ettevõtmised.

Riigikohus on oma 04.05.2011.a lahendis nr 3-1-13-11 asunud seisukohale, et vanemalt lapse suhtes isikuhooldusõiguse täielik äravõtmine äärmuslik meede. Vanema õigusi piiravate abinõude rakendamisel peab kohus kaaluma nii lapse huve kui ka vanema õigusi ning kohaldama lapse heaolu tagamiseks vanema õigusi kõige vähem piiravaid abinõusid. Abinõu valikul peab kohus arvestama perekonnaautonoomia põhimõttega ning eelistama võimalusel selliseid abinõusid, mis toetavad perekonda ja aitavad vanema ja lapse sidet tugevdada või taastada. Sellest tulenevalt võib kohus kohaldada abinõusid, mis lahutavad vanema ja lapse, sh eraldada lapse vanemast ja võtta vanemalt isikuhooldusõiguse lapse suhtes täielikult ära, üksnes juhul, kui vanema ja lapse õigussuhet toetavad abinõud ei ole andnud soovitud tulemust või on ilmne, et toetavate abinõudega ei ole võimalik ohtu lapse heaolule kõrvaldada. Arvestades perekonnaelu puutumatuse põhimõtet peavad kohtu kohaldatavad abinõud olema eesmärgipärased ja proportsionaalsed. Kui täisealisele isikule on määratud eestkostja, eeldatakse TsÜS § 8 lg 3 järgi, et isik on piiratud teovõimega ulatuses, milles on talle eestkostja määratud. Sõltumata täisealise isiku teovõime piiratuse ulatusest nähakse 1. juulil 2010 jõustunud PKS § 139 lg 1 ette, et piiratud teovõimega vanemal ei ole õigust oma last esindada ja et ta teostab lapse suhtes isikuhooldusõigust koos lapse seadusliku esindajaga. Kui esindusõigust ei ole lapse kummalgi vanemal, sh lapsel on üksnes piiratud teovõimega vanem, tuleb lapsele PKS § 171 lg 1 järgi määrata eestkostja, kellele kuulub PKS § 172 järgi nii lapse isikukui ka varahooldusõigus ning kes on PKS § 179 lg 1 järgi lapse seaduslikuks esindajaks. Viidatud sätetest tulenevalt leiab kolleegium, et üksnes vanema piiratud teovõime ei anna alust võtta vanemalt täielikult ära lapse suhtes isikuhooldusõigust. Pigem tuleb sellises olukorras kohaldada kohtul vanema ja lapse suhet toetavaid meetmeid, sh määrata lapsele eestkostja, kes last esindab ja kellega koos teostab piiratud teovõimega vanem lapse suhtes isikuhooldusõigust.

Antud juhul J M lükkab tagasi mistahes abi ja juhendamise, ise ta aga oma psüühilise seisundi tõttu ei ole võimeline mõistma lapse vajadusi, ei ole võimeline hakkama saama lapse terviseprobleemidega, arenguga ja kooliprogrammi täitmisega. Selline ema suhtumine kahtlemata kahjustab lapse tervist, heaolu, arengut ja huve.

J M käitumine on ettearvamatu - mistahes soovitused, juhendid ja abi lükkab ta tagasi. Toimiku

2-11-19994 5(7) materjalidega, avaldaja esindaja, laste varjupaiga juhataja ja kasvatajate selgitustega on leidnud kinnitust asjaolu, et J M oma psüühilise tervise tõttu ei ole võimeline kasvatama oma tütart. J ei ole võimeline mõista, et laps peab käima arsti juures, koolis, erinevatel, last arendavatel üritustel. Kõikide isikute arvamusel, kellega lapse esindaja käesoleva asja raames on vestelnud, J M teeb ainult nii, nagu tema käesoleval ajal vajalikuks peab, kedagi kuulamata. Sellises olukorras ei ole võimalik säilitada perekonda, sest mingid toetavad abinõud tulemusi ei anna. J M ei ole nõus, et talle antaks korraldusi ja suunataks igapäevases elus ja lapse kasvatamise küsimustes. J M ei soovi teha koostööd endale määratud eestkostjaga. Sellistel asjaoludel ei ole põhjust eeldada, et J M on võimeline koos lapse eestkostjaga (kui selline määratakse) teostama lapse suhtes isikuhooldusõigust.

Kuna J M keeldub mistahes abist, siis ei ole alust eeldada, et mistahes toetavate abinõude kohaldamine aitab vältida lapsele kahju tekitamist. Arvestades ülaltoodut lapse esindaja leiab, et J M isikuhooldusõiguse äravõtmine alaealise lapse D M suhtes on põhjendatud ja proportsionaalne abinõu, et kõrvaldada ohtu lapse heaolule.

Asjast puudutatud isikute ärakuulamine

24.08.2011.a kohtus ärakuulatud D M selgitas, et ta elab teise emaga koos Kohtla-Järvel. Nime ei mäleta. Esimene ema on J. Tahab elada ka temaga. Ei tea mis juhtus, et ta elab uues peres. Tema elus on palju muutunud: uues sõbrad, uus koos. Uues peres elavad kaks venda ja 2 õde. Suhted on neil head. On nõus ka edasi elama uues peres.

J M eestkostja Z K selgitas, et sõitis koos sotsiaalabiameti töötajaga Kohtla-Järve D järgi. Tahtis vaadata millistes tingimustes laps praegu elab. Kui nägi D enne, siis ta oli kõhn ja hirmunud. Täna laps talle meeldis. J M teda ignoreerib. Üks kord J M suhtles temaga, kuulas eestkostja ära, siis ütles, et ei vaja eestkostja teenust ja läks ära.

Kohus kaalus võimalust ära kuulata ka J M, kuid loobus sellest. Eestkoste määramise menetluses tsiviilasjas nr 2-11-17144 kohtupsühhiaatrilises ekspertiisiaktist, et J M ei ole võimalik ära kuulata ei kohtuistungil ega tema tavalises keskkonnas. Seega kohus ei pidanud vajalikuks ära kuulata J M isiklikult.

Kohtumääruse põhjendused

Kohus, tutvunud toimiku materjalidega ning kuulanud ära menetlusosalisi, leiab, et J M tuleb ära võtta D M isikuja varahooldusõigus.

Rahvastikuregistri andmebaasi andmetel on D M vanemad J M ja R M. Viru Maakohtu 07.07.2011.a määrusega nr 2-11-17144 seati J M üle eestkoste kuni 07.07.2016.a ning määrati tema eestkostjaks Z K. Eestkostjale on antud esindusõigus eestkostetava suhtes kõikide tehingute tegemisel ning asjade ajamisel. Viru Maakohtu 09.08.2011.a määrusega nr 2-10-45646 võeti R M ära lapse D M suhtes isikuhooldusõigus ja varahooldusõigus. Määrus ei ole hetkel jõustunud.

Tulenevalt perekonnaseaduse (PKS) § 123 lg 1 lahendab kohus lapsesse puutuva vaidluse lähtuvalt esmajoones lapse huvidest.

PKS § 116 lg 2 sätestab, et vanemal on kohustus ja õigus hoolitseda oma alaealise lapse eest (edaspidi vanema hooldusõigus). Vanema hooldusõigus hõlmab õigust hoolitseda lapse isiku eest (edaspidi isikuhooldus) ja õigust hoolitseda lapse vara eest (edaspidi varahooldus) ning otsustada lapsega seotud asju. Perekonnaseaduse § 124 lg 1 kohaselt on isikuhooldus hooldaja kohustus ja õigus last kasvatada, tema järele valvata ja tema viibimiskohta määrata ning lapse igakülgse heaolu eest muul viisil hoolitseda. PKS § 127 järgi hõlmab varahooldus õigust ja kohustust valitseda lapse

2-11-19994 6(7) vara eest, muu hulgas last esindada.

PKS § 134 lg 1 kohaselt kui lapse kehalist, vaimset või hingelist heaolu või tema vara ohustab lapse hooletussejätmine või vanemate suutmatus täita oma kohustusi ja kui vanemad ei soovi või ei ole võimelised ohtu ära hoidma, rakendab kohus ohu ärahoidmiseks vajalikke abinõusid. Sama paragrahvi lõike 3 järgi võib kohus lapse heaolu ohustamise korral muuhulgas kohustada vanemaid järgima kohtu määratud asutuse hooldusjuhiseid. Kohus võib isikuvõi varahooldusõigust piirata teatavate toimingute või teatavat liiki toimingute tegemise keelamisega. Varahooldusõiguse võib kohus vanemalt ka täies ulatuses ära võtta. PKS § 135 lg 2 järgi võib kohus isikuhooldusõiguse vanemalt täielikult ära võtta üksnes juhul, kui teised abinõud ei ole tulemusi andnud või kui on põhjust eeldada, et nende rakendamisest ei piisa ohu ärahoidmiseks.

Avaldaja palub võtta alaealise D M emalt J M lapse isikuhooldus ja varahooldusõigused täielikult, kuna lapse kehalist, vaimset ja hingelist heaolu ohustab ema poolt hooldusõiguse mittetäitmine, ema terviseseisund ja käitumine, mis negatiivselt mõjutab lapse psüühikat ja arengut ning ei ole sobiv lapse kasvukeskkonnaks. Avaldaja on seisukohal, et J M ei soovi või ei ole võimeline lapsele tekkinud ohtu ära hoidma. Narva linna osutatud abinõud ei ole tulemusi andnud ja on põhjust eeldada, et nende rakendamisest ei piisa ohu ärahoidmiseks.

Kohtu poolt ära kuulatud D M seletuse kohaselt ta elab uues peres ning tema elus on palju muutunud. D M ütlusest nähtub, et ta tahtis elada emaga, kuid on nõus edasi elama uues peres. Suhted pereliikmetega on tal head. Põhjuseid miks ta elab uues peres ei ole talle teada. Kohus veendus, et D M ei ole võimeline avaldama oma tahet vanema hooldusõiguse piiramise menetluses, ta suhtub emotsioonideta võimalusse elada emaga või kellegi teisega koos.

Kohtus ärakuulatud J M eestkostja Z K seletas, et laps näeb välja paremini kui varem. Samuti seletas, et J M ignoreerib eestkostjat ning suhelda ei soovi. Eestkostja sõnadest järeldub, et lapsel on parem elada ilma emata, kes ei tule toime lapse eest hoolitsemisega.

Lapse esindaja arvamusel ei ole J M oma psüühilise seisundi tõttu suuteline täitma oma vanema kohustusi. Ta ei mõista oma tütre vajadusi, ei mõista milles seisneb lapse kasvatamine ja vanema kohustused. Ema käitumine kahjustab lapse tervist, heaolu, arengut ja huve. J M lükkab tagasi mistahes abi ja juhendamise, ei soovi teha koostööd endale määratud eestkostjaga ning ei ole põhjust eeldada, et J M on võimeline koos lapse eestkostjaga teostama lapse suhtes isikuhooldusõigust.

Kohus seisukohal, et Narva linn on esitanud avalduse põhjendatult ja lapse huvides, sest J M ei suuda kasvatada oma last D M. Kohus leiab, et J M ei täitnud oma vanema kohustusi nõuetekohaselt ning tulenevalt oma tervislikust seisundist on ta kestvalt võimetu oma lapse eest hoolitsema. Kohus on veendunud, et J M ei suuda oma last arendada, õpetada lapsele eluks vajalikke oskusi, puhtust, korda, suhtlemist teiste lastega, tagada arstiabi jne. Ta ei mõsta milles seisneb lapse kasvatamine ja vanema kohustused. Samuti ei tule ta toime lapsele majanduslikult kindlustatud olukorra loomisega. Lähtudes eeskätt lapse huvidest, leiab kohus, et D M jätmine oma ema hooldamisele ohustab lapse heaolu ning võib kahjustada tema füüsilist ja vaimset tervist ning pärssida edaspidist arengut.

J M lükkab tagasi mistahes abi ja juhendamise. Avaldaja poolt oli J M mitu korda pakutud sotsiaalnõustamine, psühholoogi abi, tugiisiku teenus. J M oma lubadusi ei täitnud, samas on ta keeldunud tugiisiku teenuse kasutamisest. Kohtul puudub alus kahelda J M eestkostja Z K sõnades, et J M ei soovi ka talle määratud eestkostjaga koostööd teha. Sellest tulenevalt kohus nõustub lapse esindaja arvamusega, et puudub alus eeldada, et J M on võimeline koos lapse eestkostjaga teostama lapse suhtes isikuhooldusõigust.

2-11-19994 7(7) Kuna on põhjus eeldada, et mistahes kohtupoolne korraldus hooldusõiguse rakendamiseks ei anna tulemusi leiab kohus, et tuleb võtta J M hooldusõigus lapse D M suhtes. Lapsele tuleb anda võimalus areneda koos oma eakaaslastega, õppida lugema ja kirjutama, tagada lapsele vajalik arstiabi ja kindlustada laps turvaliseks arenguks vajaliku sotsiaalvõrgustikuga.

Avaldaja palub piirata J M suhtlusõigus lapse D M. Esindaja arvamusel emaga suhtlemine mõjutab last halvasti, kuna J M soovib jätta lapse oma kontrolli alla. Mitmekordselt võttis ta laps omavoliliselt koolist ja Laste Varjupaigast ära. Narva linnal aga puuduvad võimalused igal ajal kontrollida lapse viibimist koolis ja muudes kohtades. Lapse esindaja arvamusest nähtuvalt Laste varjupaiga juhataja sõnade järgi ei tekita emaga suhtlemine lapsele füüsilist ohtu, kuid psühholoogi arvamusel ohustab see psühholoogilist arengut. Alaealise D M ärakuulamisest ei tulene, et ta ei soovi emaga suhelda ega karda teda, kuid lapse käitumisest ei avaldu ka emotsioone ema suhtes.

Kohus leiab, et lapse huvides tuleb piirata J M lapsega suhtlemise õigust. J M eestkostemenetluses on tuvastatud, et J M haigus põhjustab tal psühhopaatiataolist ebaadekvaatne käitumist, tema mõtlemine on inertne, huvide ring on piiratud, haiguskriitika puudub. Ta ei ole võimeline oma igapäevaelu korraldama.

PKS § 143 lg 2 kohaselt peab vanem hoiduma tegudest, mis kahjustavad lapse suhet teda kasvatava isikuga või muul viisil raskendab lapse kasvatamist. Kohus piirab PKS § 143 lg 2 alusel lapse ema suhtlusõigust lapsega.

Kohus leiab, et vaimse haigusega isiku lapsega suhtlemine võib mõjutada lapse psüühilist tervist kahjustavalt. Oma kontrollimatu käimisega võib ema traumeerida lapse psüühikat. Kohus leiab, et tuleb piirata J M lapsega suhtlemisõigust selliselt, et J M võib D M suhelda vaid lapse eestkostja nõusolekul ja juuresolekul.

TsMS § 172 lg 1 ja 3 alusel tuleb jätta menetlusosaliste kantud menetluskulud nende endi kanda ning muud menetluskulud (riigi õigusabi) riigi kanda.

Kuna kohtumäärustega on D M mõlemalt vanemalt täielikult ära võetud hooldusõigus lapse D M suhtes, siis ei ole alaealise lapse vanematel esindusõigust lapse suhtes ning lapsele tuleb määrata eestkostja. PKS § 176 lg 1 järgi kuni eestkostja määramiseni täidab eestkostja ülesandeid lapse rahvastikuregistrisse kantud elukohajärgne vallavõi linnavalitsus, kui eestkoste seadmise eeldused on täidetud.

Iris Kangur-Gontšarov Kohtunik