3-11-384/8 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 3-11-384 Otsuse kuupäev 31.08.2011 Kohtunik Ülle Polluks Kohtuasi A.T.i kaebus Viru Vangla 07.01.2011 käskkirja nr 6-3/37-D tühistamiseks. Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja A.T. ja tema lepinguline esindaja volikirja alusel Monica Meristo

Resolutsioon Jätta kaebus rahuldamata Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o 31.08.2011.a. Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK, KAEBAJA PÕHJENDUSED JA TAOTLUS, VASTUSTAJA VASTUVÄITED

Viru Vangla 14.12.2010 käskkirjaga nr 6-2/1238-T määrati A.T. tööle finants-ja majandusosakonda majandustööle abitööliseks alates 15.12.2010 kuni 14.03.2011. A.T. keeldus 20.12.2010 tööle minemast. A.T.`i osas alustati distsiplinaarmenetlust, mille tulemusena määrati Viru Vangla 07.01.2011 käskkirjaga nr 6-3/37-D A.T.`ile distsiplinaarkaristusena kartserisse paigutamine 5 (viieks) ööpäevaks.

A.T. esitas 18.01.2011 vaide Viru Vangla 07.01.2011 käskkirja nr 6-3/37-D peale. Viru Vangla 31.01.2011 vaideotsusega nr 6-12/20-1 jäeti A.T.`i vaie rahuldamata. A.T. esitas oma esindaja Monica Meristo kaudu Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla 07.01.2011 käskkirja nr 6- 3/37-D tühistamiseks. Tartu Halduskohus võttis 23.03.2011 määrusega haldusasjas 3-11-384 kaebuse menetlusse. Kaebuses märgitakse, et vaideotsuse kohaselt tutvustati 14.12.2010.A.T.ile käskkirja nr.2/1238- T, millega määrati A.T. majandustöödele. Seda käskkirja pole A.T. vaidlustanud. Asjaolu, et eelnimetatud käskkirja tööle määramise kohta, ei vaidlustatud A.T.i poolt, ei ole antud asjas määrav. Majandustööd on erinevad ja töö , mida tal kästi teha oli konkreetselt vastunäidustatud tema tervisele. Ta on krooniline astmaatik, kes tarvitab ravimeid ja saab vanglas ka spetsiaalset laktoosivaba toitu. Antud töö /koristaja/, mida A.T.il kästi teha, ei olnud sobiv tema tervisele. Majandustöid on erinevaid ja vanglal tuleb arvestada kinnipeetavate tervisliku seisundiga. Määratud karistus on äärmiselt range ja kaebuse esitaja leiab, et tema õigusi on rikutud. Peale selle pole toodud vaideotsuses ühtegi seaduslikku alust, mida kaebuse esitaja oleks rikkunud. Kaebuse esitaja õiguslik huvi antud asjas on kahjunõude esitamine. Kaebuse esitaja pole rikkunud seadust ja palub kohtul kaebus rahuldada ja tühistada Viru Vangla käskkiri 07.01.11 nr. 6-3/37-D. 04.07.2011 esitas kaebaja esindaja vastuväited vastustaja kirjalikule seletusele. Kaebuse esitaja ei nõustu vastustaja arvamusega. Kuigi vangla väidab, et pidevat ravi A.T. ei vaja, ei tee see haigust, kui sellist olematuks. Olles astmaatik ja hakates tegema koristustöid, võib toimida väga kiire haiguse ägenemine. Kaebaja saab hinnata oma tervislikku seisundit küll, sest ta teab oma enesetunnet kõige paremini. Peale selle jääb arusaamatuks, miks peab vangla rakendama tööle tervisehäiretega isikuid, kui vanglas on piisavalt täiesti terveid töövõimelisi isikuid, kes tahaksid tööd teha ning kellele seda ei võimaldata. Antud juhul on määratud karistus kaebuse esitajale sisuliselt selle eest, et ta on haige. Kaebuse esitaja palub kaebus rahuldada ja jätta vastustaja vastuväited tähelepanuta. Karistus mis kaebuse esitaja määrati, on samuti ilmselgelt liiga range. Viru Vangla leiab kirjalikus vastuses kohtule, et A.T.i kaebus on põhjendamatu ja see tuleb jätta rahuldamata.

KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS

A.T. on kohtule esitanud tühistamiskaebuse Viru Vangla 07.01.2011 käskkirja nr 6-3/37-D tühistamiseks. Vangistusseaduse (edaspidi VangS) § 37 lg 1 kohaselt kui käesolev seadus ei sätesta teisiti, on kinnipeetav kohustatud töötama. Lg 2 kohaselt töötama ei ole kohustatud üle kuuekümne kolme aasta vanune kinnipeetav; üldharidust või kutseharidust omandav või tööalasel koolitusel osalev kinnipeetav; kinnipeetav, kes ei ole tervislikel põhjustel võimeline töötama; kuni kolmeaastast last kasvatav kinnipeetav. VangS § 38 lg 1 kohaselt kindlustab vanglateenistus võimaluse korral kinnipeetava tööga, arvestades kinnipeetava füüsilisi ja vaimseid võimeid ja oskusi. Kui kinnipeetavat ei ole võimalik kindlustada tööga, rakendatakse teda võimaluse korral vangla majandustöödel. VangS § 39 lg 3 järgi rakendatakse vangla majandustöödel töötavat kinnipeetavat tööle vastavalt töö eripärale vangla juhtkonna äranägemisel. Eeltoodud sätetest nähtuvalt on kinnipeetav kohustatud töötama ja seda ka juhul, kui ta määratakse majandustöödele abitööliseks..A.T. määrati Viru Vangla 14.12.2010 käskkirjaga nr 6-2/1238-T tööle finants-ja majandusosakonda majandustööle abitööliseks alates 15.12.2010 kuni 14.03.2011. Seega oli kaebaja ülesandeks sektsiooni koristamine. A.T. keeldus 20.12.2010 tööle minemast ning A.T.`i osas alustati distsiplinaarmenetlust, mille tulemusena määrati Viru Vangla 07.01.2011 käskkirjaga nr 6-3/37- D A.T.`ile distsiplinaarkaristusena kartserisse paigutamine 5 (viieks) ööpäevaks. Riigikohtu halduskolleegium on selgitanud, et kinnipeetava poolt vanglaametniku korralduse täitmata jätmine saab olla õigustatud üksnes juhul, kui korraldus vastab ilmselgelt tühise haldusakti tunnustele. Ka juhul, kui hiljem tuvastatakse korralduse õigusvastasus, on kinnipeetav ikkagi rikkunud VangS § 67 p-s 1 sätestatud allumiskohustust. Vastupidine seisukoht raskendaks oluliselt distsipliini tagamist vanglas (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 1. märtsi 2007.a otsus haldusasjas nr 3-3-1-103-06, p 14). Halduskohus märgib, et koristustööd ei saa ka pidada sunniviisiliseks tööks, kuna kohustuslikul jõukohasel tööl on kasvatuslik ja hariv iseloom, mida kinnitab ka EIÕK art 4 p 3, mille kohaselt on lubatud kinnipidamise käigus rakendatava töökohustuse raames tööd, mida harilikult nõutakse kinnipidamisel või selliselt kinnipidamiselt tingimisi vabastamise korral.

Töökohustusest on VangS § 37 lg 2 kohaselt vabastatud vaid üle 63 aasta vanused kinnipeetavad, üldvõi kutseharidust omandavad või tööalasel koolitusel osalevad kinnipeetavad, kuni 3-aastast last kasvatavad kinnipeetavad ning kinnipeetavad, kes ei ole tervislikel põhjustel võimelised töötama. Kaebaja sellistele kriteeriumidele ei vastanud. Vastavalt VangS § 53 lg-le 1 on vanglal kohustus tagada kinnipeetavale arstiabi kättesaadavus ning vangla on seda kohustust täitnud. Arstiabi kättesaadavuse tagamine tähendab ka seda, et vanglal on väga hea ülevaade kinnipeetavate tervislikust seisundist. Kinnipeetavate terviseprobleemid kajastuvad nende tervisekaartides, mille põhjal on võimalik hinnata, kas isik on töövõimeline või mitte. Tervisekaart annab põhjaliku ülevaate isiku tervislikust seisundist ning töövõimetust tingivad asjaolud on tõsised terviseprobleemid, mis ei saa tekkida nö üleöö. Enne kinnipeetava tööle määramise otsustamist küsitakse hinnangut isiku töövõimelisuse kohta meditsiiniosakonnast. Kui meditsiiniosakond on lähtuvalt isiku tervisekaardi andmetest otsustanud, et isik võib tööd teha, vormistatakse isik käskkirjaga tööle ning meditsiinilise hinnangu kinnitamiseks kooskõlastatakse käskkiri meditsiiniosakonna juhatajaga.

Ka kaebaja tööle määramisel küsiti meditsiiniosakonna hinnangut ning meditsiiniosakonna juhataja ülesandeid täitev K. K on 14.12.2010 kooskõlastanud A.T.`i tööle määramise käskkirja. Seega kaebaja oli võimeline töötama ning kaebaja väited astma ning ravimite saamise kohta ei ole arvestatavad. Kaebaja ei saa ise hinnata oma töövõimelisust, vaid seda saab teha meditsiiniliste eriteadmistega isik, kes on antud juhul leidnud, et kaebaja võib töötada. Asjaolu, et kaebajal on diagnoositud bronhiaalastma, ei tähenda, et kaebaja on töövõimetu. Kaebaja tervisekaardi andmetel on kaebajale väljastatud inhalaator, kuid kaebaja kasutab seda harva. Viimane astmahoog oli kaebajal 2008. aastal. Eeltoodu alusel on kaebaja väited tervisliku seisundi kohta paljasõnalised, kuna vastunäidustusi töötamiseks Viru Vangla meditsiiniosakonna poolt tuvastatud ei ole. Halduskohus nõustub vastustajaga, et kaebajal on tulenevalt VangS kohustus oma kambri korrashoidmiseks, mistõttu tuleb tal paratamatult pesemisvahenditega ning mustusega kokku puutuda. Osakonna koristamine ei ole aeganõudev, vaid selleks kulub maksimaalselt 30 minutit päevas. Samuti tagab vangla koristamiseks kaitsevahendid, et vältida otsest kokkupuudet pesemisvahenditega.

Antud juhul oli tööle määramise käskkiri kaebuse esitajale täitmiseks kohustuslik. Vaidlust ei ole selle üle, et seda käskkirja ei ole kaebaja ka vaidlustanud. Samuti oli vanglaametniku korraldus tööle asumiseks seaduslik ja korralduse mittetäitmisega pani kaebaja toime distsipliinirikkumise. Käesoleval juhul on ilmselge, et täitmata jäetud vanglaametnike korraldus asuda abitööle st koristama ei vastanud tühise haldusakti tunnustele. Seega on A.T. vanglaametniku korralduse täitmata jätmisega rikkunud VangS § 67 p-i 1 ning distsiplinaarkaristuse määramine on õiguspärane. Ülalviidatud Riigikohtu lahendist tulenevalt oli kinnipeetaval kohustus alluda vanglaametniku korraldusele sõltumata sellest, kas kaebaja arvates oli see õiguspärane, st Viru Vangla kodukorraga kooskõlas, või mitte. Nagu märgitud, ei saanud korraldust HMS § 63 lg 2 alusel ilmselgelt tühiseks pidada. Kaebaja leiab, et temale määratud karistus on äärmiselt range. Antud juhul kohaldati kaebaja suhtes kartserisse paigutamist viieks ööpäevaks. Selleks, et kinnipeetav saaks pärast vabanemist elada õiguskuulekalt, on vajalik tööoskuse ja tööharjumuse olemasolu. Seega on vanglas töötamine kaebaja jaoks olulise tähendusega ning tööst keeldumise eest karistamise eesmärk on mõjutada kaebajat tööle asuma ning suunata kaebajat õiguskuulekale käitumisele. Vaidlust ei ole selles, et kaebajat ei ole varem distsiplinaarkorras karistatud. Viru Vangla on arvestanud distsipliinirikkumise konteksti ja leidnud, et noomitus või kokkusaamise keelamine on liiga leebed karistused, mis ei täida vangistuse üldist eesmärki.

Antud karistus annab kaebajale selge signaali, et ta on toime pannud raske rikkumise ning tal peab kujunema veendumus, et ta edaspidi hoidub sellistest rikkumistest. Seega tuleb nõustuda vastustajaga, et ühegi teise VangS § 63 lg-st 1 tuleneva distsiplinaarkaristuse kohaldamine poleks olnud eesmärgipärane.

VangS § 63 lg 1 kohaselt on distsipliinirikkumine vangistusseaduse vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süüline rikkumine, mille eest võib distsiplinaarkaristusena kohaldada noomitust, ühe lühivõi pikaajalise kokkusaamise keelamist, töölt eemaldamist kuni üheks kuuks või kartserisse paigutamist kuni 45 ööpäevaks. Viru Vanglas läbi viidud distsiplinaarmenetluse materjalide kohaselt karistati kaebajat distsiplinaarkorras VangS § 37 lg-s sätestatud nõuete rikkumise eest viieks ööpäevaks kartserisse paigutamisega. Distsiplinaarmenetluse materjalidest tulenevalt seisnes kaebaja rikkumine selles, et kaebaja keeldus töötamast, kuigi kaebaja oli käskkirjaga määratud finants-ja majandusosakonna abitööliseks (koristaja). Kaebaja distsipliinirikkumine on tõendatud valvur V. G ettekandega nr 5628. Tööst keeldumine on vastuolus VangS § 37 lg-s 1 sätestatud nõuetega, mistõttu oli tegemist distsipliinirikkumisega, mille eest võis karistada distsiplinaarkorras. Rikkumise osas viis distsiplinaarmenetluse läbi inspektor-kontaktisik K. A. Kaebajat teavitati 23.12.2010 menetluse alustamisest ning anti võimalus selgituste andmiseks. Menetleja kogus asjas olulised tõendid ja koostas kõiki olulisi asjaolusid arvestades distsiplinaarmenetluse protokolli. Kaebajat tutvustati distsiplinaarmenetluse protokolliga 06.01.2011. Karistuse määramisel on arvestatud nii rikkumise raskusega, kaebaja varasema karistatusega, kui ka eesmärgiga mõjutada kaebajat edaspidi õiguskuulekalt käituma. Kaebajale distsiplinaarkaristuse määramine on õiguspärane. Distsiplinaarkorras karistamisel on järgitud kõiki VangS § 64 lg 1, 2, 3, 4 ja 41 kehtestatud nõudeid. Läbi on viidud distsiplinaarmenetlus, kaebajat on teavitatud menetluse algatamisest, menetluse käik on protokollitud, kaebajale on antud võimalus anda seletusi, karistus on määratud ettenähtud tähtaja piires pädeva isiku poolt ning määratud karistus on proportsionaalne. Kirjeldatu alusel tuleb jätta kaebus Viru Vangla 07.01.2011 käskkirja nr 6-3/37-D tühistamisnõudes rahuldamata.

(digitaalselt allkirjastatud)

Ülle Polluks kohtunik