2-11-29153/7 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Rita Kulberg Otsuse tegemise aeg ja koht 30.august 2011.a. Põlva kohtumaja, Põlva Võru tn 12 Tsiviilasja number 2-11-29153 Tsiviilasi

S. S. J. S. R. S. elatise nõudes Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad 2502,18 eurot

J. S. xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxx xxx x-xx xxxxxx xxxxx )

S. S. xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxx xxx x-xx xxxxxx xxxxx ) Hagejate seaduslik esindaja S. S. xxxxxxxxxxx; xxxxxxxx xxx xxx xxxxxx xxxxx ) Kostja: R. S. xxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxx xxxxxxxx xxxx xxxx maakond) Kohtuistungi toimumise aeg 30.august 2011.a. RESOLUTSIOON

1. Hagi täielikult rahuldada.

2.1 Välja mõista R. S. . S. elatis alates xx.xx.xxxx.x. 139 (ükssada kolmkümmend üheksa) eurot

01 senti kuni J. S. saamiseni s.o kuni xx.xx.xxxx.x.

2.2 Välja mõista R. S. . S. elatis alates xx.xx.xxxx.x. 139 (ükssada kolmkümmend üheksa) eurot

01 senti kuni S. S. saamiseni s.o kuni xx.xx.xxxx.x. . Elatis kanda J. S. S. S. esindaja S. S. 221030795449 Swedbankis.

4. Menetluskulud jätta täielikult kostja kanda.

5. Tunnistada käesolev otsus viivitamatult täidetavaks alates 30.08.2011.a. J. S. väljamõistetud igakuise elatise 139,01 euro ulatuses ja alates 30.08.2011.a. S. S. väljamõistetud igakuise elatise 139,01 euro ulatuses.

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest so alates 30.08.2011.a. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

2 (3) Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Hagejate nõue ja põhjendused Hagiavalduse kohaselt on S. S. R. S. sündinud lapsed J. S. S. S. . Kuna laste osa töötab pikemat aega välismaal, ei ole ta lastele elatist maksnud. Laste emal laste hooldamiseks vajaminev igakuine sissetulek puudub. Hagejad paluvad kummagi lapse ülalpidamiseks kostjalt välja mõista elatise 139,01 eurot kuus. Kuigi hagiavalduses oli esitatud nõue elatis välja mõista tagasiulatuvalt kuue kuu eest, loobus hagejate seaduslik esindaja kohtuistungil sellest nõudest, paludes elatise kostjalt välja mõista alates hagi esitamisest. Ka loobus hagejate seaduslik esindaja kohtuistungil nõudest lisada väljamõistetavale elatisele tulumaks.

Kostja seisukoht Kostja on hagile esitanud kirjaliku vastuse ( tl 14), milles ei vaidle elatise nõudele kokku 278 eurot kuus vastu, juhul kui hagejad loobuvad elatise nõudest tagasiulatuvalt kuue kuu eest ja kostja hakkab elatist maksma alates abielu tühistamisest.

Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, otsuse põhjendused Vastavalt PkS §-dele 96 ja 97 p 1 on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist oma vanemalt. PkS § 100 lg 2 kohaselt täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Koopiad sünnitunnistustest ( tl 6,7 ) tõendavad, et S. S. R. S. xx.xx.xxxx.x. sündinud tütar

J. S. xx.xx.xxxx.x. sündinud tütar S. S. . Pooltel ei ole vaidlust selle üle, et lapsed elavad oma ema S. S. . Hagejate väitel ei ole kostja laste ülalpidamises pikemat aega osalenud. Tulenevalt kostja kirjalikust vastusest, milles ta elatise nõudele vastu ei vaidle, leiab kohus, et kostja on sisuliselt õigeks võtnud, et ta ei ole laste ülalpidamises vajalikul määral osalenud. Riigikohus on korduvalt asunud seisukohale, et ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt ( Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 09.03.2005.a. otsus asjas 3-2-1-7-05 ja 30.11.2004.a. otsus asjas 3-2-1-121- 04). Samuti on ülalpidamiskohustuse rikkumisena käsitatav ülalpidamise ebaregulaarne andmine sellekohase kokkuleppe puudumisel.

PkS § 99 lg 1 kohaselt ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. PkS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 11.06.2009.a. määruse nr 90 Töötasu alamäära kehtestamine (alates 01.01.2011.a. kehtivas redaktsioonis) töötasu alamäär kuus on 278,02 eurot. Seega on PkS § 101 lg 1 kohaselt elatise alammäär käesoleval ajal 139,01 eurot. PkS §-s 102 lg 1 on sätestatud, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Vastavalt PkS §-le 102 lg 2 aga ei vabane vanemad lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Nimetatud säte näeb ette, et kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt.

3 (3) Hagejad nõuavad kostjalt elatist seaduses ettenähtud alammääras. Kuna hagejad nõuavad elatist seaduses ettenähtud alammääras, ei pea lastele tehtavaid kulutusi käesolevas asjas eraldi tõendama. On mõistetav, et seaduses sätestatud elatise alammäär hõlmab lapse kõige hädavajalikumaid kulutusi. Kostja ei ole elatise maksmisele seaduses ettenähtud alamääras vastu vaielnud. Seega pole alust arvata, et ühele lapsele seaduses ettenähtud alamääras so 139,01 euro suuruse elatise maksmine oleks kostjale ebamõistlikult koormav või tema toimetulekut takistav. PkS § 102 lg 2 alusel tuleb kostjalt kummagi hageja kasuks elatis 139,01 eurot kuus kohtuotsusega välja mõista. Kuna lapsed alaealistena eelduslikult ise oma ülalpidamisega ei tegele, on põhjendatud elatise faktiline maksmine nende seadusliku esindaja pangakontole. Tulumaksuseaduse § 19 lg 3 p 11 (01.01.2011.a. jõustunud redaktsioonis) kohaselt ei maksustata elatist enam tulumaksuga. Seetõttu loobus hagejate seaduslik esindaja kohtuistungil põhjendatult elatisele tulumaksu lisamise nõudest.

PkS §108 kohaselt õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Seega elatis mõistetakse reeglina välja alates elatisehagi kohtule esitamisest. Hagejate seaduslik esindaja asja arutamise käigus loobus nõudest elatis välja mõista tagasiulatuvalt, kuid jäi nõude juurde mõista elatis välja alates hagi esitamisest. Kohtu arvates ei ole perekonnaseaduse mõttega kooskõlas kostja soov seostada elatise maksmise kohustuse teket abielu lahutamisega. Toepoolest on S. S. R. S. lahutatud Tartu Maakohtu 30.08.2011.a. otsusega tsiviilasjas nr 2-11-29152, kuid see otsus ei ole veel jõustunud. Abielu lõpeb PkS § 66 p 2 kohaselt kohtus abielu lahutamise korral päeval, mil kohtuotsus jõustub. Millegagi ei ole põhjendatud kostja seisukoht, et vahepealsel ajal ei peaks ta lastele ülalpidamist andma.

Vastavalt TsMS §-le 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus hagi rahuldab, jätab kohus TsMS § 162 lg 1 alusel kõik menetluskulud kostja kanda. Käesolevas otsuses esitab kohus vastavalt TsMS §-le 173 lg 1 üksnes menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib hageja nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude kohta tehtud lahendi jõustumist.

TsMS § 468 lg 3 kohaselt elatise väljamõistmise otsuse tunnistab kohus viivitamata täidetavaks hagejale hädavajalikus ulatuses. Hagejate seaduslik esindaja taotles kohtuistungil tunnistada kohtuotsus viivitamata täidetavaks. Kohtu arvates vajavad hagejad viivitamatult ülalpidamist seaduses ettenähtud elatise alammääras so lapse kohta 139,01 eurot kuus vähemalt alates käesoleva otsuse tegemisest. Hagi esitamisest kuni käesoleva ajani juba tekkinud elatise võla viivitamata täidetavaks tunnistamine kohtu arvates põhjendatud ei ole.

Käesoleva tsiviilasja hind TsMS § 129 lg 2 kohaselt on 2502,18 eurot (2 x 139,01 x 9).

Kohtunik Rita Kulberg