2-10-67209/10 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtul põhinev kohtuotsus

Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Piret Randmaa Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Kohtuotsus avaldatakse 31. augustil 2011.a. Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja tsiviilkantselei kaudu

Tsiviilasja number 2-10-67209 Kohtuasi A J hagi ST vastu elatise väljamõistmiseks ja L T hagi ST vastu abielu lahutamiseks

Hagihind 2846,09 eurot Menetlusosalised Hageja: A J (ik xxx, elukoht xxx); Hageja L T (ik xxx, elukoht xxx); Kostja: ST (ik xxx, elukoht xxx) Kohtuistungi toimumise aeg 25.08.2011.a. Resolutsioon

1. Lahutada L T ja ST abielu, mis on registreeritud xxx.a. Tallinna Perekonnaseisuametis, kanne xxx.

2. Tagastada L T abielueelne perekonnanimi „J “.

3. Välja mõista kostjalt ST igakuine elatusraha hageja A J kasuks 139,01 (ükssada kolmkümmend üks eurot ja 01 senti) eurot kuus alates 30.12.2010.a. kuni A J põhivõi keskhariduse omandamiseni põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21- aastaseks saamiseni.

4. ST kannab temalt A J ülalpidamiseks väljamõistetud elatise üle L T arvelduskontole nr xxxxxxxxxxx iga jooksva kuu 5. kuupäevaks.

5. Jätta L T poolt kantud menetluskulu tema enda kanda.

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele ei saa esitada apellatsioonkaebust.

Hagi aluseks olevad asjaolud, hageja nõue ja menetluse käik.

30.12.2010.a. kohtule esitatud hagiavalduses palus hageja A J välja mõista ST igakuise elatise summas 2631,75 krooni. alates hagi esitamisest. Hageja L T palus lahutada tema ja kostja vahel registreeritud abielu kuna pooltevahelised abielulised suhted on lõppenud 2009. aasta lõpust alates.

L T jäi kohtuistungil hagi juurde abielu lahutamiseks. Hageja palus tagastada endale abielueelne perekonnanimi „J “.

A J vähendas aga elatisenõuet 139,01 euroni kuus.

Kostja seisukoht esitatud hagi suhtes.

Kostja võttis 25.08.2011.a. toimunud kohtuistungil hagi õigeks ja kinnitas, et soovib samuti pooltevahelise abielu lahutamist ning on nõus tasuma lapsele elatist.

Kohtuotsuse põhjendused.

PkS § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta.

Kohtuistungil leidis tõendamist, et poolte abielusuhted on lõppenud 2009.a lõpust alates. Sellest saab teha järelduse, et pooled kooselu ei taasta ning nende abielusuhted on pöördumatult lõppenud ning nende abielu kuulub lahutamisele.

Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel elatise nõudes on PkS § 96 ja 97 p 1, mille kohaselt on poolte alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist oma täisealiselt esimese astme ülenejalt sugulaselt. PkS § 100 lg 1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatisena), kusjuures igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (§ 101 lg 1). PkS § 101 lg 2 kohaselt võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused.

Kuivõrd käesoleval ajal kehtiv perekonnaseadus ei sätesta vastupidiselt kuni 01.07.2010.a. kehtinud PkS §-le 61 lg 1, et elatis mõistetakse välja nõude esitanud vanema või eestkostja või isiku kasuks, kelle huvides on eestkosteasutus nõude esitanud, tuleb alates 01.07.2010.a. elatis alaealisele lapsele mõista välja alaealise lapse kasuks, kes on küll TsÜS § 8 lg 2 kohaselt piiratud teovõimega isik, kuid keda esindab kohtus TsMS § 217 lg 3 kohaselt tema seaduslik esindaja ehk tema ema, sest alaealisel endal puudub tsiviilkohtumenetlusteovõime TsMS § 202 lg 2 kohaselt (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-85-10).

Kuna hagiavalduses väidetu kohaselt ei ole kostja täitnud oma alaealise lapse ülalpidamiskohustust, on hagi õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

Menetluskulude jaotamine.

Tulenevalt asjaolust, et TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannavad hagilises abieluasjas menetlusosalised oma menetluskulud ise, tuleb hageja poolt kantud menetluskulu – riigilõiv - jätta tema enda kanda.

Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine. Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind, TsMS § 123 sätestatust, mille kohaselt võetakse tsiviilasja hinna arvestamisel aluseks hagi esitamise aeg. TsMS § 132 lg 1 sätestatu kohaselt on eeldatakse, et mittevaralise nõude hagihind on 1595.- eurot. TsMS § 129 lg 2 kohaselt Seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse ning surma põhjustamisest, kehavigastuse tekitamisest või tervise kahjustamisest tulenevate perioodiliste rahaliste maksete nõude üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa.

Tulenevalt eeltoodust on käesoleva tsiviilasja hinnaks 2846,09 eurot.

Kohtunik: