2-11-33123/12 · 2-11-33123/12 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Kohtunik Kristel Vedro Otsuse tegemise aeg ja koht 29. august 2011, Narva kohtumaja, 1.Mai 2 Narva 20308 Tsiviilasja number 2-11-33123 Tsiviilasi A L hagi V L vastu elatise nõudes

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hagihind Hageja: A L (isikukood XXX), elukoht XXX Kostja: V L (isikukood XXX), elukoht XXX Kostja lepinguline esindaja Deniss Matvejev, e-post: deniss.matvejev@mail.ee 1350,00 eurot Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON: 1. Hagi rahuldada osaliselt. 2. Välja mõista V L`lt (isikukood XXX) A L (isikukood XXX) kasuks igakuine elatis summas 139,01 (ükssada kolmkümmend üheksa eurot 1 sent) alates 15.07.2011.a. kuni A L õpingute lõppemiseni.

Menetluskulude jaotus Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.

Edasikaebamise kord

Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse ( TsMS § 187 lg 6 ja 442 lg 6)

2

Kohtuotsus saata menetlusosalistele.

Asjaolud ja hageja nõue

15.07.2011.a. esitas A L Viru Maakohtule hagi kostja V L `i vastu elatise nõudes. Hagi on Viru Maakohtu Narva kohtumajas menetlusse võetud 25.07.2011.a. Hagiavalduses ja arvamustes esitatud asjaolud Hageja õpib Sillamäe Vanalinna koolis 12. klassis. Ta on ema ülalpidamisel. Kostja on hageja vanem. Sillamäe Linnakohtu 04.11.1996 tagaseljaotsuse kohaselt on elatis hageja ülalpidamiseks väljamõistetud kostjalt hageja ema kasuks kuni hageja 18-aaastaseks saamiseni. Hageja kulud igakuuliselt on minimaalselt summas 350 eurot. Hageja taotleb elatise väljamõistmist igakuuliselt summas 150,00 eurot. Nõude õiguslikul põhistamisel tugines hageja Perekonnaseaduse §-le 97 p 2, 101 lg 1. Hagi tõendamiseks on lisatud kirjalikud tõendid - ärakirjad sünnitunnistusest (tl 2), tõend hageja õpingute jätkamisest Sillamäe Vanalinna koolis (tl 3), kohtuotsusest (tl 6), isikut tõendavast dokumendist (tl 7).

Kostja vastus

Kostja haginõuet ei tunnista ja palub jätta hagi rahuldamata. Kostja sõnul soovis ta vabatahtlikult anda hagejale elatist, kuid hageja on sulgenud oma pangakonto ja elatise tasumise on hageja ise seetõttu teinud võimatuks. Hageja ei ole tõendanud oma kulusid. Kostja on nõus kompromissi korras tasuma elatist summas 139,01 eurot. Kostja vastuse kinnitamiseks on lisatud kirjalikud tõendid- ärakirjad lepingulisele esindajale antud volikirjast ja haridusdokumendi tunnustamise otsusest (tl 22-23).

Kohtumenetluse käik Mõlemad pooled on nõustunud asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Hageja pakutud kompromissiga ei nõustunud.

Maakohtu otsuse põhjendused

TsMS § 436 lg 1 kohaselt kohtuotsus peab olema seaduslik ja põhjendatud ja sama paragrahvi lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Kohus uurinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Perekonnaseadus (edaspidi PKS) § 97 p 2 kohaselt on ülalpidamist saama õigustatud isikuks laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. PKS § 99 lg 1 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Sama paragrahvi lg. 2 kohaselt ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 100 lg 1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks

3 anda ülalpidamist muul viisil. PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või olla igakuine elatis ühele lapsele väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vaidlust ei ole selles, et täisealiseks saanud hageja jätkab õpinguid Sillamäe Vanalinna koolis, käesoleval ajal on ta üleviidud 12.klassi. Pooled vaidlevad elatusraha suuruse üle. Kostja on nõus tasuma elatist igakuuliselt summas 139,01 eurot kuni hageja 12. klassi lõpetamiseni. Kostja vastuväidete kohaselt ei ole hageja oma kulutusi tõendanud.

Kohus tuvastas, et kostja V L ei ole tasunud hagejale alates viimase 18-aastaseks saamisest vabatahtlikult elatist. Kostja väited, et detsembris 2011 oli hageja konto likvideeritud ja elatist maksta polnud võimalik, arvestatavad. Kostja teades, et hageja jätkab põhihariduse omandamist, oleks ise saanud oma kohustuse täitmiseks pöörduda hageja poole. Kohus rahuldab hagi osaliselt, kuna hageja ei ole tõendanud oma kulusid ning kostja on nõustunud tasuma elatist igakuuliselt summas 139,01 eurot.

Seega kuulub kostjalt V L`lt väljamõistmisele A L kasuks elatis igakuuliselt summas 139,01 eurot alates hagi esitamisest, 15.07.2011 kuni õpingute lõppemiseni.

Tsiviilasja hinna määramine

Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja TsMS § 129 lg 2 sätestatust, mille kohaselt on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Tulenevalt eeltoodust ning sellest, et hageja esitas hagi kohtusse elatise väljamõistmiseks summas 150 eurot igakuuliselt, on käesoleva tsiviilasja hinnaks 150 eurot korda 9 on 1350,00 eurot.

Kohtukulude jaotusest TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlus- osaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 alusel riigilõivu ei võeta elatise nõudmise hagi ja lapse elatisnõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbivaatamise eest. Sellest tulenevalt on nii hageja kui kostja vabastatud riigilõivu tasumisest elatise hagis. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hagi osalise rahuldamisel tuleb asjas esinenud menetluskulud jätta poolte enda kanda.

Kohus juhindus TsMS § 163 lg 1; 173; 174; 436 lg 1; 442; 630-632 nõudeist.

Kristel Vedro Kohtunik