2-10-54981/37 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-10-54981

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Zakaria Nemsitsveridze

Otsuse tegemise aeg ja koht

26. august 2011, Tartu kohtumaja

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

26.08.2011.a. kell 14.00 Tartu kohtumaja kantselei

Tsiviilasi

INTRAC Eesti AS hagi OÜ Tammeotsa Tehnika vastu

3996.69 euro ja lisanduva viivise väljamõistmiseks

Hagihind

3996.69 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: INTRAC Eesti AS (rk 10103801, asukoht Tartu mnt

167, Peetri küla, Rae vald, Harjumaa 75301; info@intrac.ee)

Hageja

esindaja:

vandeadvokaat

Taivo

Ruus;

taivo.ruus@torv.ee

Kostja: OÜ Tammeotsa Tehnika (rk 11233807, asukoht

Tammeotsa talu, Nõgiaru küla, Nõo vald, Tartumaa)

Kostja esindaja: Maia Ploom (Turu 5-6, Tartu; maiapl@hot.ee)

RESOLUTSIOON

Juhindudes

VÕS 76 lg 1, § 113, 644-645; TsMS § 435, § 436, § 438, § 439, § 442,

kohus

o t s u s t a s:

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Välja mõista OÜ-lt Tammeotsa Tehnika INTRAC Eesti AS kasuks

-

põhivõlg 632.93 eurot;

-

sissenõutavaks muutunud viivis 148.11 eurot;

-

viivis 0.15% päevas nõudelt (632.93 eurot) alates 04.01.2011 kuni nõude täieliku

rahuldamiseni.

3. Toimetada kohtuotsus kätte menetlusosalistele.

Menetluskulude jaotus

Jätta poolte menetluskulud täielikult nende endi kanda

Menetlusosaline võib nõuda Tartu Maakohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist

lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates lahendi jõustumisest. Avaldusele

lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb

kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates

otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta

seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega

kirjalikus menetluses.

Apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja esitama tähtaja kestel ka

apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD (tl 9-12)

1. Hageja ja kostja sõlmisid 31.07.2006 kliendilepingu nr 79206. 13.07.2010 esitati kostjale arve

nr 657397 summas 3996.69 eurot maksetähtajaga 23.07.2010 masina Case 695 SR remondi

eest. Arve on hagiavalduse esitamise aja seisuga (17.01.2011) tasumata. Pretensioone kostja

arve osas ei esitanud. 20.07.2010 pikendas hageja kostja soovil nimetatud arve tasumise

tähtaega kuni 31.07.2010. 24.08.2010 esitas hageja kostjale nõudekirja, milles viitas

ülalnimetatud ja seni tasumata arvele. Kostja ei reageerinud. Samuti ei ole kostja reageerinud

järgmisele nõudekirjale ega pretensioonile.

KOSTJA VASTUS (tl 41-43)

2. Kostja tunnistas hagi vaid osaliselt. Kostja pöördus laadur-ekskavaatori Case 695 SR remondi

teostamiseks hageja poole 2010. aasta mais. Lähtuvalt töökäsust nr 6004761 teostati

käigukasti surve mõõtmine, kollektori tihendite vahetus, noolepikendi libisplaatide vahetus,

tuvastati ride-controli viga ja mootor demonteeriti. Surve mõõtmine oli vajalik selleks, et

tuvastada käigukastisisesed survelangused, lekked, mille tagajärjel kuumenes õli ja käigukasti

veojõud vähenes. Selle teostamiseks ei ole vaja demonteerida mootorit. Mõõtmise tulemusi

kostjale ei edastatud. Pärast väidetavat käigukasti remonti ei muutunud käigukasti töös

midagi. Libisplaatide vahetamise järel jäeti korralikult sulgemata hüdroõli voolik.

Libisplaadid said õliga kokku. Õli külge kleepus liiv, mis omakorda kulutas läbi libisplaadid

ja noolepikenduse. Kostjale tekkis materiaalne kahju.

3. Töökäsust nr 60004761 nähtub, et masina remonti teostati 03.05.2010 ajavahemikul 11.00-

17.30; 05.05.2010 ajavahemikul 8.30.-14.00; 08.06.2010 ajavahemikul 10.30.-17.30;

9.06.2010 kaks meest ajavahemikul 16.30-18.30; 10.06.2010 ajavahemikul 8.30-11.30, s.o

kokku justkui 25 tundi. Hageja on töökäsul nr 60004761 näidanud tööajana 10.06.2010

ajavahemiku 8.30-11.30. masina sai kostja kätte hommikul kell 9 parklast. Tööd masina

juures ei toimunud. Hageja esitatud andmed ei ole õiged. Kostja on nõus tasuma arvest 352.57

eurot.

4. Remondi käigus kahjustas hageja kostja masinat. Jahutussüsteemi torude klambrid keerati üle,

mille tagajärjel need ei pigistanud torusid mootori ja radiaatori vahel kinni. Mootor kuumenes

üle ja võttis üle normi õli. Jahutusvedelikku tuli juurde valada. Samuti lõhuti remondi käigus

ära käigukasti õlitaseme kontrollimise ja õli lisamise toru. Selle tagajärjel hakkas õli lekkima.

Tekkinud kahjude hüvitamiseks esitas kostja tasaarvestusavalduse.

5. 03.03.2011 esitas hageja taotluse AS INTRAC Eesti töötaja Mati Kivimeistri tunnistajana üle

kuulamiseks (tl 47).

KOHTUISTUNG 09.03.2011 (tl 54)

6. Hageja jäi esitatud avalduse ja taotluse juurde. Tunnistaja saab rääkida töökäskude täitmisest

ja sellest, mis tingis mootori mahavõtmise. Käigukasti turbiin oli katki ja see tingiski masina

jõuetuse. Hagejale jääb arusaamatuks, miks esitab kostja vastuväiteid alles hagimenetluses.

Kostja esindaja selgitas, et ei oska lõplikke seisukohti öelda, kuna ei ole näinud hageja vastust

kostja seisukoha osas. Mootori remondi eest ei ole kostja nõus tasuma, kuna mootori remont

ei olnud vajalik ning seda ei olnud hagejalt tellitud. Hageja peaks tõendama, et tööd on tehtud.

Hageja nimetatuga ei nõustunud. Pooled avaldasid, et on nõus arutama kompromissi

sõlmimise võimalust.

HAGEJA SEISUKOHT KOSTJA VASTUSE OSAS 08.04.2011 (tl 56-57)

7. Hageja ei nõustu kostja etteheidetega hageja tööle. Hageja teostas tööd vastavalt tellimusele

ning pärast tööde teostamist kostjal etteheiteid ei olnud. Seda tõendavad kostja esindaja

allkirjad töökäskudel ja pretensioonide või etteheidete puudumine peale tööde vastuvõtmist.

Kostja ei ole kunagi pärast tööde teostamist teatanud tööde mittevastavusest ja seetõttu

võlaõigusseaduse (VÕS) § 644 lg-st 3 tulenevalt puudub tal õigus tugineda võimalikule

mittevastavusele kohtumenetluses, seda ka juhul, kui nimetatud mittevastavused esineksid.

8. Kostja väide, et turbiini ei olnudki vaja vahetada, on eksitav. Enne remonti erines rõhk

turbiinis masina töörežiimil tehase poolt etteantust olulisel määral. Mõõtmistulemuste alusel

tuvastati turbiini vahetamise vajadus ja seetõttu nimetatud töö ka teostati.

KOSTJA SEISUKOHT HAGEJA VASTUSE OSAS 08.04.2011 (tl 67-71)

9. Kostja laadur-ekskavaatoril oli kolm põhilist viga. Esiteks ei olnud laaduril jõudu. Töökäsule

märgiti: masin jõuetu, mootori pöörded kukuvad. Töökäsk väljastati 03.05.2010, eraldi

lepingut ei sõlmitud. Nimetatud veaga seoses teostati käigukasti survete mõõtmine, mootori

demonteerimine ja mootori paigaldus. Esitatud arvel on rahaline nõue turbiini ja simmerlingi

eest ning nende vahetamise töötundide eest. Hiljem on AS Tatoli ja OÜ Masinateenus

tuvastanud, et viga ei ole kõrvaldatud. Seega on kostjalt küsitud raha remondi eest, mida ei ole

teostatud või siis on mittetöötav detail asendatud teise ja samuti mittetöötavaga. Sama on ka

simmerlingiga. Töökäsust ei nähtu turbiini ja simmerlingi ning õli vahetamist. Samuti ei ole

kostja nõus tasuma mootori demonteerimise eest, kuivõrd see ei olnud töökäsus märgitud töö

teostamiseks vajalik. Laaduril esinenud jõuprobleemi hageja ei lahendanud, seega ei vasta

hageja töö lepingutingimustele ning kostja ütles lepingu suuliselt üles. Teiseks ei tööta ride-

control nõuetekohaselt. Töökäsus oli kirjas vea tuvastamine. Viga aga ei tuvastatud. Arvel aga

on küsitud raha ka vea parandamise eest. Seda, millises seisus oli ride-control süsteem enne

hageja juurde remonti viimist ja pärast seda, tõendab tunnistaja R.S. . Kolmandaks probleem

libisplaadiga. Töökäsul oli märgitud libisplaatide vahetus. Libisplaadid vahetati, kuid jäeti

sulgemata õlivoolik. Sellest tulenevalt tekkis kostjal materiaalne kahju. Et kahju on tekkinud

hageja ebakorrektse töö tulemusena, saab tõendada tunnistaja K.K. . Kostja ei ole õli eest nõus

tasuma, kuna ei ole selge kuhu ja miks hagejal õli kulus. Kostja esindaja on seisukohal, et

kuna ta ei ole spetsialist ega saanud masinat kohapeal üle vaadata, ei ole asjakohased hageja

väited, et kostja on töö vastu võtnud ega ole pretensioone esitanud. Kostja kirjutas alla aktile,

et on masina kätte saanud, töö vastu võtnud. Kui kostja esindaja avastas vea, teatas ta sellest

hageja esindajale Mati Kivimeistrile (10.06.2010 kell 8.51). Blankett masina kättesaamise ja

töö vastuvõtmise kohta ei saa kuidagi tõendada kostja nõustumist töökäsul näidatud tööde eest

maksmisega, sest arve esitati palju hiljem.

10. Seoses õlivooliku lahtijätmisega tekkis kostjal kahju. Kahju suurust tõendab kostja hageja

poolt näidatud liug- ja libisplaatide maksumusega kokku 5740.29 eurot, millele lisandub

tööraha, mille suuruse saab kostja teatada peale hagejalt vastavate andmete saamist. Selle

summa ulatuses teeb kostja tasaarvestuse hageja poolt nõutava summaga. Kostja palus asja

materjalide juurde võtta fotod libisplaadist, kõneeristuse, OÜ Masinateenus õiendi, Tatoli AS

õiendi ja tellimuse. Kostja palus tunnistajatena üle kuulata R.S. , J.L. , K.K. ja K.K. . Kostja

palus hageja esindajal Mati Kivimeistril esitada kõnede eristus.

HAGEJA SEISUKOHT KOSTJA VASTUSE OSAS 18.04.2011 (tl 82-84)

11. Hageja on seisukohal, et kostja esitatud tõendid ja täiendavad vastuväited hagile ei ole

lubatavad. Hagiavalduse kohaselt põhineb hageja nõue kostjaga 31.07.2006 kirjalikult

sõlmitud kliendilepingul. Lepingu sätted välistavad kostja käsitluse toimunust ja tõendite

lubatavusest. Lepingu p 6.5. sätestab viitega VÕS §-le 644 kliendi kohustuse vaadata teenuse

vastuvõtmisel kaup koheselt üle ja teatada puudustest viivitamatult. Puudustest sellises töös,

mida tavalise vastuvõtuviisi juures ei võidud avastada, on klient kohustatud teatama

viivitamatult pärast nende avastamist. Lepingu p 7.1. kohaselt peavad kõik lepinguga seotud

teated olema esitatud kirjalikus vormis. Lepingu p 7.2. kohaselt peab teade olema antud

allkirja vastu või edastatud tähitud kirjaga. Lepingu p 8.1. kohaselt võib klient esitada müüjale

pretensiooni 8 päeva jooksul teenuse arve esitamise kuupäevast. Pretensioon peab olema

esitatud kirjalikult ja selles peab sisalduma piisavalt täpne põhjus. Nende lepingupunktide

mõte on välistada arvete mittetasumiseks kokkulepitud tähtajast hilisemate ettekäänete

esitamine ja sellega kaasneva põhjendamatu vaidluse pidamine.

12. Tõsiasi, et kostja ei ole esitanud hagejale enne hagivastust ühtki etteheidet või pretensiooni,

tõendab seda, et kostjal hageja töö kohta pretensioone ei olnud. Isegi kui selliseid

pretensioone oleks olnud, on kostja kirjaliku pretensiooni esitamata jätmisega kaotanud õiguse

mittevastavusele tugineda. Selline järeldus tuleneb lisaks VÕS § 644 lõikele 3 ka

pooltevahelisest kliendilepingust. Sel põhjusel ei ole kostja esitatud kõneeristus, mis tõendab,

et kostja esindaja hagejale paar korda 2010. aasta suvel helistas, asjakohane tõend.

13. VÕS § 646 sätte valguses on asjakohatu kostja esitatud OÜ Masinateenus „Akt“, millest m.h

ei nähtu, kes, millal, miks ja kelle tellimusel sellise akti koostas. Sama asjakohatu on ka AS

Tatoli 25.11.2011 koostatud saateleht-arve koos sellele lisatud remondiinseneri seletuskirjaga.

AS Tatoli arve on koostatud 10 kuud peale hageja tehtud tööd ja kaks nädalat peale tsiviilasja

eelistungit 09.03.2011, mistõttu ei saa see tõendada mitte midagi hageja töö kohta 2010 mais

ja juunis. Arves märgitud töö teostajad ei lange seletuskirja koostaja isikuga kokku ja

seletuskirjast ei nähtu, missugustele algandmetele tuginedes on koostaja oma järeldused

teinud. Kostjal ei ole õigus AS Tatoli ja OÜ Masinateenus tõenditele tugineda pooltevahelise

kliendilepingu punktist 6.1. tulenevalt, mille kohaselt ei ole kliendil õigust anda

mittekvaliteetne töö parandamiseks kolmandale isikule ilma müüja kirjaliku loata. Kostja pole

kunagi hagejalt sellist luba küsinud ja hageja ei ole kunagi sellist luba kostjale andnud.

Seetõttu ei ole ülalnimetatud kostja esitatud dokumendid kohased tõendid ja seetõttu ei ole

kohasteks tõenditeks ka nende ühingute töötajate ütlused. Kostja taotlus tunnistajate üle

kuulamiseks tuleb jätta rahuldamata.

14. Lisaks märgib hageja, et töö käigus õlivoolikut ei puututud. Seega ei olnud võimalik seda jätta

sulgemata. Samas nähtub masina hooldusgraafikust, et tagumise tõstemasti teleskoopi ongi

vaja õlitada (täpsemalt määrida) iga 50 töötunni järel, mistõttu kahju on võimalik tekitada

hoopis teleskoobi õlitamata jätmise teel. Mis puutub fotode tegemise aega 20.07.2011 ja

kõneeristusest nähtuvast kostja esindaja kõnest Mati Kivimeistrile, siis Mati Kivimeister viibis

20.07.2011 puhkusel ja tööasjadega ei tegelenud. Õige ei ole kostja väide selle kohta, nagu

oleks ta teatanud hagejale töö mittevastavusest juba 10.06.2010 kell 8:51. Kostja enda poolt

esitatud töökäsust nähtuvalt sai ta masina remondist kätte 10.06.2010. Tegelikult ei teatanud

kostja 10.06.2010 kell 8:51 hagejale töö mittevastavusest, sest ta polnud siis tööd veel vastu

võtnudki, vaid helistas hagejale tundes huvi, millal ta võib masinale järgi minna.

15. Kostja väited töölepingu suulisest ülesütlemisest ei ole tõsiseltvõetavad. Selline avaldus on

hagejale üllatus, sest mingisugusest lepingu ülesütlemisest ei ole kostja enne 08.04.2011

vastuväidete täiendamist mitte kunagi hagejale maininud. Kliendilepingu p 10.2. kohaselt on

poolel õigus leping tähtaegselt lõpetada, teatades sellest teisele poolele kirjalikult üks kuu ette.

Kirjalikku teadet kostja hagejale edastanud ei ole. Kostjal puudub mistahes nõue hageja vastu,

mida ta saaks hageja nõudega tasaarvestada. Juhul, kui selline nõue oleks siiski esinenud, siis

oleks kostja pidanud kliendilepingu p 10.3 tulenevalt teostama oma tasaarvelduse kahe nädala

jooksul väidetavast lepingu ülesütlemisest. Kliendilepingu tingimustest nähtuvalt on kostja

minetanud kõik õigused töö mittevastavusele tuginemiseks. Kostja poolt viidatud VÕS § 645

antud juhtumile ei kohaldu, sest a) hageja ei rikkunud lepingut ja b) viidatud säte ei vabasta

kostjat kliendilepingu punktis 8.1. sätestatud kirjaliku pretensiooni esitamise kohustusest.

Isegi juhul, kui tööl oleks olnud mingisugune mittevastavus, oleks lepingust tulenevalt

pidanud kostja sellest hagejat kirjalikult teavitama ja andma võimaluse puuduste

kõrvaldamiseks.

KOSTJA VASTUS 05.05.2011 (tl 92-93)

16. Hageja viidatud kliendileping sõlmiti 31.07.2006 ja punkti 10.1 kohaselt kehtis leping üks

aasta ning kui pooled ei teata lepingu lõpetamisest, pikeneb see üheks aastaks. Seega ei kehti

leping alates 01.08.2008 ja ei oma antud vaidluse lahendamisel tähendust. Kostja soovib

nõutud kõnede eristuse ja tunnistajate ütlustega tõendada, et teavitas hageja esindajat esinenud

puudustest ning pooled pidasid läbirääkimisi probleemi lahendamiseks. Hagejal oli

kolmveerand aastat aega puudusi parandada, kuid ta ei teinud seda. Muus osas jäi kostja

varasemate seisukohtade juurde.

KOHTUISTUNG 24.05.2011 (tl 96-105)

17. Kostja esindaja taotles OÜ Tammeotsa Tehnika juhatuse liikme Priit Täpsi vande all üle

kuulamist. Hageja esindaja oli nõus. Kohus rahuldas esitatud taotluse. Pooled avaldasid, et on

nõus asja arutamise jätkamisega kirjalikus menetluses.

18. Priit Täpsi selgitas, et kopaga oli probleeme, vaid Mati Kivimeister ütles, et viga on turbiinis.

Kopa sai Priit Täpsi kätte kolmanda päeva hommikul, siis ütles Mati Kivimeister, et esikopa

amortisaatoril tuleb vahetada ka akupaak. Tartust Nõo poole sõites kuumenes käigukast üle.

Helistas Mati Kivimeister ja kuuldes, et viga endine, soovitas paar nädalat tööd teha, sest

masin tahab sissetöötamist. Paari nädala pärast pidi Mati Kivimeister uue remondiaja kirja

panema, aga ei teinud seda. Juuli kuu lõpus või augusti kuu alguses 2010. aastal näitas Priit

Täpsi, et masin ei tööta. Mati Kivimeister võttis õhufiltrid välja ja proovis, kas masina jõudlus

oli sama, selles viga ei olnud. Kõrgsurvepumbast keerati pöördeid juurde. Mati Kivimeister

selgitas, et kuna tööde käigus jäeti kinnitamata jahutusvedeliku lõdvik, mootor kuumenes selle

tagajärjel. Ta lubas uued klapisääre tihendid ja äralõhutud käigukasti õlitaseme kontrolltoru

tellida. Pärast kohtudokumentide saamist rahustas Mati Kivimeister, et viiviseid ei võeta.

Detsembris 2010 lubas Mati Kivimeister, et käigukasti õlitoru ja aku paak saavad korda.

Töötundide osas märkis Priit Täpsi, et väidetavalt tehti tööd ka siis, kui kopp oli juba töös.

Mati Kivimeister ütles, et see on eksitus ja tehakse kreeditarve. 10.06.2010 hommikul võttis

Priit Täpsi masina ära ja tegi kliendile tööd, väidetavalt oli aga masin kell 11.30 remondis.

Priit Täpsi uskus Mati Kivimeistri lubadusi ega esitanud seetõttu pretensioone.

19. Mati Kivimeister selgitas, et mai alguses 2010 helistas Priit Täpsi ja ütles, et masinal on

probleem, käigukasti õli jookseb kuskilt välja, masinaalune on õline ja masinal pole jõudu.

Masin toodi remonti treileri peal ja treiler oli ka õline. Selgus, et käigukasti jahutusest tuleva

vooliku klamber oli eemaldunud ja et enamus käigukasti õli oli välja voolanud. Käigukast tuli

täita õliga ja teha testid, et selgitada välja, miks masinal pole jõudu. Täideti töökäsk selle

kohta. Probleem selgus kohe. Priit Täpsi palus vahetada välja noolepikenduse libisplaadid ja

kollektoritihendid. Kollektoritihendid olid juba välja ostetud detailid ja masinaga kaasas. Kas

3. või 5. mail tehti testid ja kontrolliti konverterit ehk turbiini ja käigukasti rõhku. Pärast seda

räägiti Priit Täpsiga, et turbiin tuleb tellida. Priit Täpsi oli nõus. 07.06.2010 hommikul toodi

masin remonti. Lepiti kokku, et töö võtab aega umbes kaks päeva. Masina lahtivõetavad osad

lasti veesurvega puhtaks ja jäeti kuivama. Konverteri vahetuseks oli vaja eemaldada masinalt

mootor. Selleks võeti ära rattad, pealt katted, eest radiaatorid, lasti välja õlid,

jahutusvedelikud. Siis eemaldati mootor, mootori ja käigukasti vahelt saadi kätte konverter,

vahetati pumbatihend ja pandi tagasi konverter ja paigaldati tagasi mootor. 9.06.2010 õhtul

kella 18 või 18:30 paiku helistas Mati Kivimeister Priit Täpsile ja ütles, et mootor töötab ning

masinale võib järgi tulla. Priit Täpsi tuli 10.06.2010 hommikul. Siis pandi masinale alla rattad,

peale katted. Pärast remonti katsetati masina tööd, masin töötas. Umbes nädala pärast helistas

Priit Täpsi ja ütles, et jahutusradiaatori küljest oli laht tulnud voolik ja jahutusvedelik oli

osaliselt välja jooksnud ning masina mootor kuumenenud. Mati Kivimeister soovitas

kontrollida mootori toitesüsteemi, kas küttefiltrid lasevad läbi või mitte. Masina üleandmise

juures klient pretensioone ei esitanud. Umbes septembris-oktoobris käis Mati Kivimeister

mehaanikutega Pangodis objektil, kuna Priit Täpsi kurtis, et masin ikka ei tööta. Masinat

kontrollides selgus, et masina maksimaalsed pöörded olid langenud, ca 200 pööret. Pöörded

tõsteti üles ja tehti konverteritest, mis näitas, et konverter on korras. Käigukasti testiks näeb

tehas ette, et mootori pöörded peavad olema tühikäigul 2400-2450 pööret minutis. Siis

kontrollitakse mootori pöörete langust sõiduga, masina koormuse hüdraulikaga, võetakse järgi

hüdropump, lõpuks kontrollitakse nii hüdraulika kui sõiduga koos. Kui mootori pöörded

jäävad etteantud vahemikku, on konverter korras. Kui pöörded langevad rohkem, kui tehase

poolt ette nähtud, siis konverter poob mootori kinni. Kui pöörded ei lange nii palju kui ette

nähtud, siis mingi käigukasti pakett libiseb. Mati Kivimeister tuvastas, et konverter töötab nii

nagu tehas ette näeb. Muu võimalik viga oli viga küttesüsteemis ehk mootor on ise lahja ja ei

jõua vedada. Veel detsembris ei olnud arvet tasutud ja klient kurtis endiselt masina üle. Lisaks

selgitas Mati Kivimeister, et solenoid on sõidukontroll. Masinatel puudub vedrustus ja see

tasakaalustab masinat sõidu ajal. Süsteemi kontrollimisel selgus, et masin lülitist vajutades ei

toiminud. Juunis 2010 vahetati ära solenoid ja elektriline pool hakkas toimima. Siis selgus, et

hüdroaku ei ole samuti töökorras. Priit Täpsile teatati sellest 10. juuni hommikul. Priit Täpsi

selle töö teostamist ei tellinud. Ride control-süsteem sai remonditud seega poolikult. Puudu jäi

hüdroakuvahetus. Priit Täpsi ütles, et tal on tuttavad, kes täidavad akut spetsiaalse gaasiga.

Mati Kivimeister selgitas, et tema arvates ei tohiks ride control masina tööd mõjutada.

Enamikel masinatest puudub see üldse. Mati Kivimeister selgitas, et Tammeotsa Tehnika OÜ

ostis masina INTRAC Eesti AS-lt kasutatuna, kuid hästi hoituna.

20. R.S. selgitas, et Priit Täpsi pöördus 2010. aasta talvel oma masina probleemiga AS Tatoli

poole, palus uurida riket, panna diagnoos masinale. Masina esimene probleem, oli see, et

masina transsmissioon kuumenes üle. Veoülekande mehhanism kuumenes üle sõitmisel ja

masina töötamisel. Teine probleem oli see, et transmissioon oli võimetu kandma üle veojõudu.

Käigukastis AS Tatoli probleemi ei näinud, probleem oli siduri (turbiini) osas. Transmissioon

tõepoolest kuumenes üle ja oli puudulik jõuülekanne. AS Tatoli võib masinat lahtivõtmata

vaid aimata, et põhjuseks oli turbiin. Priit Täpsi juhtis tähelepanu asjaolule, et frontaallaaduri

vedrustus ei tööta. AS Tatoli leidis, et süsteemi hüdroakumulaator on tühi, see täideti ära ja

vedrustus hakkas tööle. Kolmas küsimus oli, et ebanormaalselt oli kulunud kopa pikeneva

noole siinid. R.S. selgitas, et jagaks transmissiooni kahte ossa, käigukast ja turbiin.

Käigukasti näidud olid normi piires, sellest järeldati, et käigukast on korras. Tehti järeldus, et

turbiin on vigane. Sooritati rõhu mõõtmised käigukastile, näidud olid normaalsed. Mõõdeti

ära turbiini siseneva ja väljuva rõhu, see oli ka pigem test käigukasti ja käigukasti õlipumba

jaoks. Mõõtmised tehti selleks, et veenduda, kas viga ei saa tulla käigukastist. Küsimus jäi

üles ainult turbiini osas. Tootlust mõõdeti õlist, mis läheb radiaatorisse. Tootlus oli normi

piires ja järeldati, et käigukasti pump on korras. Turbiini kontrolli tehti lumisel põllul, teise

käiguga lund lükates. Masinal ei olnud jõudu, transmissioonil polnud nii palju jõudu, et

masina rattaid ringi ajada. Pöörded oli põhjas, umbes 2000 pöörde ringis. Transmissiooni

üldtemperatuur hakkas silmnähtavalt tõusma. Selle järgi otsustati, et jõuülekanne on puudulik.

Toitesüsteemi ei kontrollitud, masin töötas normaalselt. Jõudlus tundus normaalne. Masina

maksimumpöörded keerati normi piiresse, need olid liiga suured. Hinnanguliselt 100-150

pööret oli vaja keerata allapoole. See oli 2011. aasta jaanuaris-veebruaris. Käigukasti

kuumenemise põhjusi võib olla erinevaid, sisemine õlileke võib olla, seda me mõõtmise teel ei

näinud. Siis võis õli kuumaks ajada vigane turbiin. Korras turbiin soojendab ka õli, kuid

selleks on olemas masinal jahutussüsteemid. Vigane turbiin kuumutab õli eriti kuumaks.

21. K.K. avaldas, et tunneb Priit Täpsit tööalaselt. K.K. oli ühe Tallinna ettevõtte esindajaks, kes

tellis kopateenust. Priit Täpsi pidi tulema kopaga kaevama, aga ütles, et ei saa kokkulepitud

päeval tulla, kuna kopp on remondis. Priit Täpsi tuli alles järgmisel päeval pool 10 umbes ja

selgitas ka siis, et kopp ei tööta. Probleem olevat olnud käigukastis. Kopp ei olnud pärast

remonti ikka korda saanud ja kopajuht oli seepeale pahane. Objektil arutati seda, kuidas töö

kulgema peaks. K.K. selgitas, et tuli pinnast koorida ja hiljem kruusaga täita. Kopp tegi oma

tööd, kuid kas tavapärase kiirusega või mitte, seda K.K. öelda ei osanud. Välisel hinnangul ei

olnud aru saada, et kopal oleks midagi viga olnud.

22. 30.05.2011 esitas AS EMT Tartu Maakohtule Mati Kivimeistri telefoni kõneeristuse perioodil

10.06.2010-31.12.2010 (tl 112-141). 02.06.2011 esitas AS INTRAC Eesti kohtule töökäsu nr

60004761 (tl 144-146). Kohus kohaldas asjas kirjalikku menetlust 17.06.2011 määrusega ja

määras asjas tehtava lahendi avalikult teatavaks tegemise ajaks 26.08.2011 kell 14.00 (tl 147).

KOSTJA SEISUKOHT 15.07.2011 (tl 152-160)

23. Kohus kohustas 24. mail toimunud kohtuistungil hageja esindajat esitama kohtule töökäskude

originaalid ja selgitused, millise töö peale mitu töötundi kulus hiljemalt 07.06.2011. Kostja

esitas kohtule ainult töökäsu 60004761 (toimikus kaks ühesugust koopiat, tl. 145 ja 146).

Töökäsk on väljastatud 10.06.2010. Seal on kirjas teostatud tööna "Mootori paigaldus".

Sellist tööd ei ole kostja hagejalt kunagi tellinud. Selle töö eest ei ole kostja nõus maksma.

24. Vaidluse ajal saatis hageja kostjale arve koos kahe töökäsu koopiaga. Tegemist oli koopiatega,

millistel justkui oli kostja allkiri. Selliseid töökäske ei ole tegelikkuses olemas ja seega ei saa

kostja olla kuidagi neid allkirjastanud. Seega pole dokumentaalset tõendit, mis töid kostja

tellis ja mis töid ta vastu võttis. Tõendiks saavad olla hageja tunnistaja Mati Kivimeistri ja

kostja seadusliku esindaja ütlused.

25. Hageja on esitanud kostjale arve, millel on kirjas hulgaliselt justkui teostatud töid ja kasutatud

materjale. Puudub dokumentaalne tõend tööde teostamise ja selleks kulutatud aja kohta.

Hageja pole esitanud kohtu poolt nõutud andmeid.

26. Tunnistajad on 24.05.2011 kohtuistungil avaldanud, et masinat ei saanud tööks kasutada,

seega ei ole hageja tellitud töid teostanud. Peale masina kättesaamist teatas kostja hagejale

koheselt, et masin ei ole korras. Pooltevahelist suhtlemist tõendavad ka kostja seadusliku

esindaja telefoni kõneeristused, millest nähtuvalt on ta Mati Kivimeistrile helistanud korduvalt

(s.h 10. ja 20. juunil). Nii Mati Kivimeister kui kostja kinnitavad, et peale masina remondi

teemade nad muudel teemadel ei suhelnud. Seega on tõendatud, et kostja informeeris hagejat

töö lepingutingimustele mittevastavusest ja sellest, et masin ei sobi ettenähtud tööks. Hageja

tegeles ka vigade parandamisega, kuid loobus sellest hiljem ning esitas hagi kohtule.

27. Hageja on kohtule esitanud dokumentaalseteks tõenditeks arusaamatud paberilehed

arusaamatute numbritega, inglisekeelsed joonised, mingid blanketid ja fotod, mida ei saa

kuidagi seostada kostja masinaga. Seega ei ole hageja esitanud mitte ühtegi tõendit hageja

poolt väidetavate tööde teostamise kohta. Hageja ainus tõend on töökäsk mootori vahetuse

kohta ja seda tööd pole kostja hagejalt tellinud. Kostja ei ole tööd vastu võtnud. Hageja

kohustus oli kontrollida enne laaduri üleandmist, kas laadur on korras, kas laaduri veojõud on

taastatud, kas ride controll süsteem töötab nõuetekohaselt, kas kõik mutrid on kinni keeratud.

Kui hageja seda ei teinud, on tegemist vähemalt raske hooletusega, hageja pidi teadma, et

laadur ei saanud korda. Mootori demonteerimine ja paigaldus (juhul kui seda tehti) ei olnud

samuti vajalik töö. Juhul kui mingit tööd teostati, ei ole tööl kokkulepitud omadusi, laadur ei

sobinud tööks. Kostja ütles töövõtulepingu suuliselt üles seetõttu, et hageja rikkus lepingut, ei

remontinud laaduri viga. Leping lõppes pärast seda, kui hageja hagi kohtusse esitas ja masina

remondiga enam ei tegelenud.

28. Esitatud arvest oleks kostja nõus maksma 4386.71 krooni ehk 280.36 eurot: vooliku

valmistamine 50 kr, libisplaat 4009.89 kr, W-puhastusspray 144.15 kr, voolik 3/8 117.30 kr,

otsik 18.45 kr, pressiv hülss 37.40 kr ja tihend 9.52 kr ja seda eeldusel, et need tööd on seotud

liugplaadi vahetusega. Arve alusel nõuab hageja kostjalt 24 liitri õli eest tasumist summas

1058.40 krooni. Tegemist on käigukasti õliga lähtuvalt õli margist. Käigukasti mahub ainult

14 liitrit õli. Kostja andmetel ei tehtud ühtegi sellist tulemuslikku tööd, milleks oleks õli vaja

olnud. Seega ei ole kostja nõus õli eest tasuma.

29. Esitatud arvest oleks kostja nõus maksma töötasu 5516.50 krooni ehk 352.57 eurot. Juhul kui

hageja ei oleks kostjale kahju tekitanud, maksaks kostja hagejale kokku 632.93 eurot.

Tegelikkuses ei ole kostja ka seda summat nõus maksma, sest hageja tekitas kostjale

libisplaadi vahetamisel õlivooliku lahtijätmisega palju suuremat rahalist kahju kui kostja

hagejale võlgu on. Lahtijäetud voolikust voolas õli plaadi peale ning sinna jäi kinni õhus

liikuv tolm ning liivaosakesed. Need omakorda kulutasid libisplaati ja siine. Kostjal tuleb

plaadid ja ka siinid välja vahetada, mis on oluliselt kallim kui libisplaatide ja nende

vahetamise maksumus. Kahju suurus on vähemalt hageja arvel kirjas olev libis- ja liugplaatide

maksumus. Remondi käigus kahjustas hageja veel masinat. Jahutussüsteemi torude klambrid

olid üle keeratud, mille tagajärjel nad ei pigistanud torusid kinni mootori ja radiaatori vahel.

Mootor kuumenes üle ja võtab nüüd üle normi õli. Jahutusvedelikku tuli juurde valada ca 6

liitrit (kogu süsteemi maht ca 11 liitrit). Remondi käigus lõhuti ära käigukasti õlitaseme

kontrolli- ja õli lisamise toru. Selle tagajärjel hakkas lekkima käigukasti õli. Kahju suurust

tõendab kostja hageja poolt arves näidatud liug- ja libistplaatide maksumusega, õli ja

jahutusvedeliku maksumusega. Kostja juba tegi hagejale tasaarvestuse avalduse, mida nüüd

korrigeerib. Kostja teeb 632.93 euro ulatuses tasaarvestuse hagejale maksmisele kuuluva

summaga.

HAGEJA SEISUKOHT 15.07.2011 (tl 163-164)

30. Hageja esindaja selgitas, et hageja jääb kõiki varasemalt esitatud seisukohtade juurde. Esitatud

tõendite seas on tähelepanuväärne kohtule kostja poolt esitatud hageja töökäsk. Kohtule

esitatud koopialt nähtub kostja esindaja allkiri sellel töökäsul, kuigi hageja valduses oleval

originaalil kostja esindaja allkirja ei nähtu. Hageja leiab, et ainuke mõistlik selgitus sellisele

asjaolule on see, et kostja originaalallkirjaga töökäsk on kostja enda valduses. Vastasel korral

ei oleks kostja sellist töökäsku kohtule oma väidete tõendamiseks esitanud. Mingisugust

tähtsust töökäsu originaalallkirjal käesolevas tsiviilasjas tegelikult ei ole, sest kostja ei ole

originaalallkirjaga seonduvat mitte millegagi põhjendanud ega töökäsu sisulist õigsust

vaidlustanud.

KOHTU SEISUKOHT

31. VÕS § 635 lg 1 kohaselt kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või

muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik

(tellija) aga maksma selle eest tasu.

32. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Poolte vahel ei ole

vaidlust selle üle, et hageja ja kostja sõlmisid 31.07.2006 kliendilepingu nr 79206, mis oma

olemuselt oli töövõtuleping. Vaidlusi on tekitanud see, kas hageja on täitnud töövõtulepinguga

võetud kohustuse. Samuti on tekitanud vaidlusi see, kas kostjal on õigus käesolevas

kohtumenetluses tugineda töö nõuetele mittevastavusele.

33. TsMS § 230 lg 1 esimese lause kohaselt peab hagimenetluses kumbki pool tõendama neid

asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus

leiab, et hageja esitatud dokumentaalsed tõendid (tl 59-65) n menetluslikult küll lubatavad,

kuid nende dokumentidega ei ole hageja tõendanud kostja tasumiskohustust teostatud tööde

eest. Täiendavalt on käesoleval juhul tõenditena kasutatavad tunnistajate M.Kivimeistri, K.K

ja R.S ütlused ning P.Täpsi vande all antud seletused. Nimetatud tõenditega on kohtu

hinnangul tõendatud asjaolu, et ka pärast väidetavaid remonditöid ei sobinud masin ettenähtud

töö tegemiseks. Esinenud vead ei olnud remondi käigus likvideeritud. Seetõttu ei ole

põhjendatud tasu maksmine tööde eest, mis tegelikkuses kokkulepitud tulemuseni ei viinud.

Et kostja ei ole vastu vaielnud kogu hageja poolt nõutud summale, on põhjendatud kostjalt

välja mõista hageja kasuks tehtud töö ja detailide eest kokku 632.93 eurot ning viivis

nimetatud summalt.

34. Pooltele ei ole menetluses olnud vaidlust selle kohta, milliste kaebustega kostja pöördus

hageja poole, milliste puuduste kõrvaldamist masinal ning millise tulemuse saavutamist kostja

soovis. Koopiatena kohtule esitatud töökäskudel (tl 44-45, 145) „masin jõuetu, mootori

pöörded kukuvad, kollektori tihe vahetus. Kostjale esitatud arvel (tl 18) on märgitud „masin

jõuetu, mootori pöörded kukuvad“. Kostja esindaja on kinnitanud, et soovis masina remonti,

kuna masin ei suutnud teha vajalikku tööd, kuumenes üle. Tunnistaja mati Kivimeister on

kostja esindaja väiteid kinnitanud. Kohus leiab, et antud juhul on mõistlik eeldada, et

pooltevahelise töövõtulepingu täitmise tulemusena pidi taastuma kostja masina tavapärane

töövõime.

35. Remondijärgselt ei ole kostja masin jätkuvalt olnud võimeline tegema nõuetekohaselt tööd.

Kostja esindaja teavitas sellest hagejat (M Kivimeister) telefoni teel. Asjaolu, et masin ei

olnud vahetult remondijärgselt piisavalt töökorras, on tõendatud tunnistaja K.K. ütlustega.

Tunnistaja R.S. ütlustega on tõendatud, et masinal esinesid sarnased vead nii enne kui peale

remonti hageja juures.

36. Kuna kostja ei ole tellijana saanud hagejalt sellist teenust, mida antud juhul oleks mõistlik

olnud eeldada, ei ole kostjal kohustust ka tasuda temale osutatud teenuse eest. Kohtule

esitatud asjaoludest nähtub, et pooled kooskõlastasid teostatavate remonttööde mahtu ja üldist

võimalikku maksumust. Seega ei ole kohtul alust arvata, et kostja oleks keeldunud töö eest

tasumisest juhul, kui remonttööde tulemusena oleks masin korda saanud. Antud juhul aga ei

ole masina töövõime remondijärgselt taastunud. Seega ei vasta teostatud töö pooltevahelistele

lepingutingimustele VõS § 641 lg 1 ja lg 2 p 1 mõttes.

37. Kostja on avaldanud, et hoopis hageja tekitas kostjale kahju ja palunud hageja nõue

tasaarvestada. Seadusest tulenevalt saab nõudeid tasaarvestada juhul, kui need on

vastastikused ja samaliigilised; samuti peab olema õigus nõuda vastaspoolelt kohustuse

täitmist (VÕS § 197 lg 1). Tasaarvestusavalduse tegemisel peab tasaarvestada sooviv pool

tõendama, et esinevad eeldused tasaarvestusavalduse tegemiseks. Käesoleval juhul on kostja

mitmel korral märkinud, et hageja on talle kahju tekitanud ja seetõttu on kostjal hageja vastu

nõue, mida kostja soovib tasaarvestada, kuid tõendeid selle kohta ei ole kostja esitanud. Kahju

hüvitamiseks tuleb aga kahjustatud isikul tõendada võlgnikupoolset kohustuse rikkumist,

kahju olemasolu ja suurust ning põhjuslikku seost kahju tekitaja käitumise ja kahju tekkimise

vahel. Kostja on esitanud fotod libisplaadist, mis küll kannavad kuupäeva 20.07.2010, kuid

millelt ei ole võimalik üheselt järeldada, et tegemist on sama masinaga, mis oli antud hagejale

remontida ning et just hageja töö tagajärjel on tekkinud õlileke, mille tagajärjel on plaadid

kahjustada saanud.

38. Kohus nõustub hageja esindaja seisukohaga, mille kohaselt ei nähtu OÜ Masinateenus aktilt

(tl 78) seda, millistel asjaoludel on nimetatud akt koostatud ning seetõttu on dokument

asjakohatu. Sama asjakohatu on ka AS Tatoli 25.11.2011 koostatud saateleht-arve koos sellele

lisatud remondiinseneri seletuskirjaga (tl 79-80). AS Tatoli arve on koostatud alles 10 kuud

peale hageja tehtud tööd, mistõttu ei saa see olla tõendiks hageja töö osas 2010. aasta mais ja

juunis. Samuti ei nähtu seda, missugustele algandmetele tuginedes on järeldused tehtud.

39. Kostja on tunnistajate ja juhatuse liikme vande alla antud seletusega tõendanud, et

töövõtulepingule vastavat tööd hageja ei teostanud. Samuti on tõendatud asjaolu, et kostja

teavitas hagejat sellest, et masin ei ole endiselt töökorras. Teavitamise asjaolu on tõendatud

suuliste tõenditega ning kohtule esitatud kõneeristustega (tl 113-1421 ja 75-77). Kui tellija on

majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik, on temal VÕS § 643 kohaselt kohustus töö

ülevaatamiseks. Kohus leiab, et kostja esindaja on tegev muus valdkonnas, kui traktorite

remont ning kohene ja viivitamatu puuduste olemasolu tuvastamine ei olnud seetõttu reaalselt

võimalik. Kui tellija jätab töö ülevaatamata või ei tee seda vajaliku hoolsusega ning tööl on

puudus, mille võinuks nõuetekohase ülevaatuse käigus avastada, loetakse tellija puudusest

teadma pidanuks alates ajast, mil korrektne ülevaatus pidanuks toimuma. Käesoleval juhul on

aga tegemist puudustega, mille olemasolu ei olnud võimalik kohapeal tuvastada, kuid mille

hageja kui töövõtja oleks pidanud avastama siis, kui väidetavalt masina tööd pärast remonti ja

enne kostjale üleandmist kontrollis. Tõendatud on, et juba masina kättesaamise päeval

teavitati hageja esindajat ilmnenud puudustest töös. Seetõttu ei ole põhjendatud hageja viide

VÕS § 644 lg-le 3.

40. Kostja väide, et leping on käesoleva kohtuvaidluse ajaks lõppenud, on õige. Leping sõlmiti

31.07.2006 ning selle punkti 10.1 kohaselt kehtis leping üks aasta. Kui pooled ei teata lepingu

lõpetamisest, pikeneb see veel üheks aastaks. Seega ei kehti leping alates 01.08.2008 ning

hageja viited lepingu punktidele, mille kohaselt tulnuks kostjal teatada esinenud puudustest

kirjalikult, ei ole asjakohased.

41. Eeltoodust lähtuvalt on kohus seisukohal, et hagi tuleb rahuldada osaliselt ja kostjalt tuleb

hageja kasuks välja mõista 632.93 eurot: vooliku valmistamine 3.20 eurot, libisplaat 256.28

eurot, W-puhastusspray 9.21 eurot, voolik 3/8 7.49 eurot, otsik 1.18 eurot, pressiv hülss 2.39

eurot, tihend 0.61 eurot, töötasu 352.57 eurot. Samuti tuleb kostjalt välja mõista viivis

nimetatud summa tasumisega viivitamise eest: sissenõutavaks muutunud viivis summas

148.11 eurot (632.93 eurot x viivis 0.15% päevas x 156 päeva) ning viivis 0.15% nõudelt

päevas alates 04.01.2011 kuni nõude täieliku tasumiseni. Viivise määr on näidatud kostjale

esitatud arvel (tl 18).

42. Arvestades hagi osalist rahuldamist ja TsMS § 163 tuleb poolte menetluskulud jätta täielikult

nende endi kanda.

Kohtunik