2-11-22162/20 · 2-11-22162/20 · Viru Maakohus Narva kohtumaja
Summary
AI generated2-11-22162 1(3) K O H T U M Ä Ä R U S RESOLUTSIOON 1. Rahuldada J O avaldus. 2. Anda J O nõusolek alaealisele T P`ile (isikukood XXX) kuuluva kinnisasja asukohaga XXX (Viru Maakohtu kinnistusosakonna Ida-Viru kinnistusjaoskonna registriosa number XXX) võõrandamiseks. 3. Kohustada J O T P`i kinnistu müügist saadud raha kandma T P`i arveldusarvele. 4. Jätta T P`i esindaja kulud Eesti Vabariigi kanda ja ülej...
Full Text of the Judgment · 2-11-22162/20
2-11-22162
1(3)
K O H T U M Ä Ä R U S
RESOLUTSIOON 1. Rahuldada J O avaldus. 2. Anda J O nõusolek alaealisele T P`ile (isikukood XXX) kuuluva kinnisasja asukohaga XXX (Viru Maakohtu kinnistusosakonna Ida-Viru kinnistusjaoskonna registriosa number XXX) võõrandamiseks. 3. Kohustada J O T P`i kinnistu müügist saadud raha kandma T P`i arveldusarvele. 4. Jätta T P`i esindaja kulud Eesti Vabariigi kanda ja ülejäänud menetluskulud J O kanda. EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse kättesaamise päevale järgnevast päevast alates. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohus Viru Maakohus Kohtunik Kristel Vedro Määruse tegemise aeg ja koht 26. august 2011, Narva kohtumaja Kohtunik 2-11-22162 Kohtuasi J O avaldus nõusoleku saamiseks lapse nimel tehingu tegemiseks Menetlustoiming Nõusoleku andmine Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja: J O (isikukood: XXX), elukoht XXX Puudutatud isikud: T P (isikukood: XXX), elukoht XXX Esindaja riigi õigusabi korras v.adv Tiina-Mare Hiob, Advokaadibüroo Tiina-Mare Hiob, Tondi 1-306, Tallinn, 11313 e-post: tiinamare@hot.ee K P (isikukood XXX), XXX Eestkosteasutus: Sillamäe linn (sotsiaalabiameti kaudu), Kesk tn 27,40231, Sillamäe, e-post: marina.fedorenko@sillamae.ee
2-11-22162
2(3)
Määrus edastada menetlusosalistele. Määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates määruse jõustumisest. ASJAOLUD Avaldaja J O esitas 19. mai 2011 kohtule avalduse nõusoleku saamiseks lapse nimel tehingu tegemiseks- lapse T P nimel oleva vara müügiks. Avalduse kohaselt kuulub T P`ile kinnisasi asukohaga XXX (registriosa number XXX), mis on aiandusmaatükk ja mille eest hoolitsemine on seotud vaid kulude tekkimisega.
Eestkosteasutuse arvamus Eestkosteasutuse Sillamäe Linnavalitsuse 10.06.2011 arvamusest nähtuvalt soovib avaldaja müüa aiamaa, kuna puuduvad võimalused kinnistut ülal pidada. Aiamaja vajab suuremat remonti ja vastavaid materiaalseid ressursse. J O abikaasa, V O, ei soovi oma jõudu kinnistu hooldamisele rakendada. Maksu- ja Tolliameti andmetel J O ja tema abikaasa V O ei oma sissetulekut, tegelevad mittetulundusühingus projektidega. Perekonnas võivad tekkida materiaalsed raskused ning kinnisasja võõrandamine aitab last materiaalselt toetada. J O sõnul kinnistu müügist saadud vahendid soovivad vanemad suunata lapse haridusse.
Eestkosteasutus toetab avaldust ja leiab, et lapse nimel tehingu tegemine on põhjendatud ja kooskõlas lapse huvidega, kuna kinnisasja võõrandamine aitab edendada lapse haridust.
Lapse esindaja arvamus Lapse esindaja toetab avaldust ja leiab, kinnisasja müügist saadud rahaga on võimalik kindlustada lapse arengut ja haridust. Kinnistu on väike, 725 m2, seda õnnestub võõrandada käesoleval ajal kinnistut kasutavale perele, kes tasub selle eest keskmist turuhinda. Vesteldes lapsega sai esindaja teada, et lapse jaoks ei ole kinnistu oluline asi, kui ema saab kinnistu müüa, saab ema osta lapsele kunstikooli tarvis värve, lõuendit ja pintsleid. Esindaja sõnade kohaselt õpib laps kunstikoolis ja on selles vallas märkimisväärselt andekas. Lisaks tahab ema panna lapse süvendatult inglise keelt õppima. Lapse jaoks on tunduvalt tähtsam saada keeleõpet ja tegeleda oma lemmikala-maalimisega kui mõelda kinnisvarast ja aiapidamisest. Kinnisasja võõrandamine kindlustaks lapse senise elukvaliteedi jätkumise, tagaks lapsele paremad arenguvõimalused ja välistaks hooldus-ja kommunaalkulude juurdekasvu.
Puudutatud isik K P oma arvamust antud küsimuses ei esitanud.
Kohtumääruse põhjendused
Kohus, tutvunud avalduse, eestkosteasutuse ja lapse esindaja arvamusega, uurinud kohtule esitatud kirjalikke tõendeid ning hinnanud kogutud tõendeid kogumis, asub seisukohale, et avaldus tuleb rahuldada.
Nähtuvalt Viru Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusraamatu registri nr XXX väljatrükist kuulub kinnisasi asukohaga XXX T P. Nimetatud kinnisvara on T P omandanud 15.04.2004 aastal ostu- müügilepinguga.
Perekonnaseaduse ( PKS) § 131 lg 1 kohaselt lapse nimel tehingute tegemiseks peab vanematel olema kohtu nõusolek juhtudel, kui seda käesoleva seaduse § 187 ja § 188 lõike 1 punktide 1-3,5 ja 7-11 kohaselt vajab ka eestkostja. PKS § 187 kohaselt ei või eestkostja eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisasja või kinnisasjaõigust, käsutada
2-11-22162
3(3) eestkostetavale kuuluvat kinnisomandi üleandmisele või kinnisasjaõiguse tekkimisele, üleandmisele või lõppemisele suunatud nõuet. PKS § 132 lg 1 järgi lapse varalt saadavast kasust tuleb esmajoones täita varal lasuvad sissenõutavaks muutunud kohustused ning katta muud vara korrapärase valitsemise kulud. Nimetatud kuludest ülejäänud sissetulekut võib kasutada lapse ülalpidamiseks.
Lapse õiguste konventsiooni artikkel 13 kohaselt lastega seonduvas tegevuses riiklike või era sotsiaalhoolekandeasutuste, kohtute, täidesaatvate või seadusandlike organite poolt tuleb esikohale seada lapse huvid. PKS § 123 lg 1 kohaselt teeb kohus vanema õiguste ja kohustuste kohta käivas peatükis reguleeritud lapsesse puutuvaid asju läbi vaadates esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi.
Avaldaja lapsele kuuluva kinnistu võõrandamine ei kahjusta mitte mingil moel avaldaja lapse huve. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et alaealise lapse edasine elukorraldus sõltub suurel määral lapsele kuuluva vara müügist. Vara müük kindlustaks T P`ile senise elukvaliteedi jätkumise, tagaks lapsele paremad arenguvõimalused ja välistaks hooldus-ja kommunaalkulude juurdekasvu. Seega on avaldus esitatud lapse huvides ja tema edasise elukorralduse ja –kvaliteedi parandamiseks, seejuures avaldaja lapsele rahalisi kohustusi lisamata. Tulenevalt eeltoodust annab kohus avaldajale nõusoleku alaealise T P`i nimel oleva kinnistu võõrandamiseks tingimusega, et kinnisasja müügist saadud raha kantakse T P arveldusarvele.
Menetluskulud
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 tulenevalt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluses avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluses avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Vastavalt TsMS § 172 lg 1 kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Viru Maakohtu 31.mai 2011 kohtumäärusega määrati lapse esindaja riigi õigusabi korras riigi arvel ilma õigusabi tasu ja kulude hüvitamise kohustuseta. Vastavalt TsMS § 172 lg 3 hagita perekonnaasja ja lähenemiskeelu või muu sellesarnase isikuõiguste kaitseabinõu rakendamise menetluse kulud võib kohus jätta täielikult või osaliselt riigi kanda. Kohus jätab T P`i esindaja kulud Eesti Vabariigi kanda ja ülejäänud menetluskulud J O kanda.
Kristel Vedro Kohtunik