2-10-59399/7 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
Legislator summary
AI generatedT A R T U M A A K O H U S K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus
Legislator headnote
AI generated2-10-59399/7 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja: T A R T U M A A K O H U S K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus
Full text
T A R T U M A A K O H U S K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus
Avalikult teatavakstegemine 25. august 2011 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja Tsiviilasi nr 2-10-59399 AS Starman versus Arles Pari; hagi põhinõude 3320,60 krooni so 212,23 euro ja viiviste saamiseks; tsiviilasja hind 3320,60 krooni so 212,23 eurot. Kohtunik Silvi Maiste Hageja AS Starman (registrikood 10069659; aadress Akadeemia tee 28 Tallinn) Hageja esindaja Silver Eensaar, Julianuse Õigusbüroo OÜ Kostja Arles Pari (isikukood xxxxxxxxx; aadress xxxxxxxxx xxx x, xxxxx, xxxxxxx, xxxxx xxxxxxxx) Asja lahendamine lihtmenetluses
RESOLUTSIOON 1. Rahuldada hagi täielikult ja välja mõista Arles Parilt AS Starman kasuks põhivõlgnevus 3320,60 krooni so 212,23 eurot ja viivis 3319,60 krooni so 212,16 eurot; välja mõista Arles Parilt AS Starman kasuks viivis 0,2 % päevas põhinõudelt (3320,60 krooni so 212,23 eurot) alates 29. novembrist 2010 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras (Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimis-operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär + 7% aastas), kuid kokku viivist mitte rohkem kui põhinõude ulatuses. 2. jaotada menetluskulud ning jätta need kostja kanda; 3. välja mõista Arles Parilt AS Starman kasuks menetluskuluna riigilõiv 1000 krooni so 63,91 eurot ja tasu õigusabi eest 1500 krooni so 95,87 eurot; välja mõista Arles Parilt AS Starman kasuks viivis menetluskuludelt (159,78 eurot) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras (Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär + 7% aastas), kuid kokku viivist mitte rohkem kui menetluskulude ulatuses; 4. tunnistada kohtuotsus viivitamata täidetavaks; 5. toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte.
Edasikaebamise kord TsMS § 415 lg 2 kohaselt on kostjal tagaseljaotsuse peale õigus esitada kaja Tartu Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul;
Kohtu põhjendused Kostja ei ole Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajale hagi kohta vastanud. Hagiavalduse ärakiri ja teatis kohustusega kohtule vastata hagiavalduse kohta on saadetud kostjale posti teel tähitult. Kostja on saanud hagiavalduse ja nimetatud teatise kätte 06. juunil 2011. Kirjaliku vastamise
2
tähtaeg oli 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates, kuid kostja ei ole siiani kohtule vastanud ega esitanud hagi kohta vastuväiteid.
TsMS § 407 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja on kohtule esitatud hagis taotlenud tsiviilasjas tagaseljaotsuse tegemist.
Kohus leiab, et tuleb teha asjas tagaseljaotsus.
Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada VÕS § 76 lg 1, § 100, § 101, § 113 lg 1 sätete alusel. Võlaõiguse põhimõtete kohaselt (VÕS § 76 lg 1) tuleb kohustused täita vastavalt lepingule või seadusele. Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine (VÕS § 100). VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja, kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja nõuda võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.
Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.
TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja.
Hagist nähtuvalt on hageja esitanud menetluskuludena tasutud riigilõivu hagilt 1000 krooni so 63,91 eurot ja tasu õigusabi eest 2500 krooni so 159,87 eurot. Hageja on taotlenud kostjalt nende menetluskulude väljamõistmist. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud mõistab kohus välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1); menetluskulude otsustuses on arvestatud hagihinnast tulenevat riigilõivu 1000 krooni so 63,91 eurot ja tasu õigusabi eest 1500 krooni so 95,87 eurot põhjendatud ja vajalikus ulatuses arvestades seejuures ka asja lahendamisel aluseks olnud õiguslike küsimuste keerukust; TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seoses hagi rahuldamisega tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt jätta kostja kanda.
TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude lahend menetluskulude kindlaksmääramises on vaidlustatav, kui vaidluse ese ületab 200 eurot.
Silvi Maiste
Kohtunik