2-11-22029/15 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Kohtunik Kristel Vedro

Määruse tegemise aeg ja koht

25. august 2011, Narva kohtumaja, 1.Mai 2, Narva 20308 Tsiviilasja number 2-11-22029 Tsiviilasi

Menetlustoiming I A hagi M A vastu elatise vähendamise nõudes Kompromissi kinnitamisega menetluse lõpetamine

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: I A (isikukood XXX), elukoht: XXX Hageja esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Sergei Politšev; Ida-Viru Advokaadibüroo, Rakvere 5a, 41531, Jõhvi, e-post: sergei.politchev@mail.ee Kostja: M A (isikukood: XXX), elukoht: XXX Kostja esindaja:S L (isikukood XXX), elukoht: XXX Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

I. Kinnitada tsiviilasjas nr 2-11-22029 poolte vahel saavutatud kompromiss. Pooled on kokku leppinud alljärgnevas:

1. Viru Maakohtu menetluses on I A hagi M A vastu elatise suuruse vähendamise nõudes.

2. Kostja M A on seadusliku esindaja kaudu nõus, et vähendatakse I A temale välja mõistetud elatise suurust 30. euroni kuus alates hagi esitamisest 12.05.2011.a.

3. Poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

4. Edasikaebamise tähtaega pooled ei lühenda.

5. Pooled kinnitavad, et on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest.

II. Menetlus tsiviilasjas nr 2-11-22029 seoses kompromissi kinnitamisega lõpetada. Kohtu poolt kinnitatud kompromissileping kuulub viivitamatult täitmisele.

III. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu

15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest.

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendus

12.05.2011 esitas I A riigi õigusabi esindaja vandeadvokaat Sergei Politšev`i kaudu hagi kostja M A`i vastu elatise suuruse vähendamise nõudes. 25.08.2011 hageja seaduslik esindaja ja kostja seaduslik esindaja avaldasid kompromissi kohtule protokolli kandmiseks ja kinnitamiseks ning asjas nr 2-11-22029 menetluse lõpetamiseks, mille kohaselt kostja nõustub elatise vähendamisega 30.euroni alates hagi esitamisest 12.05.2011. Pooled on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest. Pooled on palunud kompromissleping kohtu poolt kinnitada ja tsiviilasja menetlus lõpetada.

Õiguslik põhistus

Kohus, vaadanud läbi poolte poolt avaldatud kompromissilepingu, leiab, et kompromiss kuulub kinnitamisele. PKS § 97 p 1 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps; PKS § 99 lg 1 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. PKS § 100 lg 1 kohaselt ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. PKS § 100 lg 2 kohaselt alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. PKS § 102 lg 1 kohaselt isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS § 102 lg 2 kohaselt vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada menetluse kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.

TsMS § 430 lg 3 sätestatud kompromissi kinnitamist takistavaid asjaolusid antud juhul ei esine, hagejal esineb mõjuv põhjus elatise tasumiseks alla PKS-s § 101 lg 1 sätestatud määra ning kostja on kokkulepitud tingimustega nõustunud.

TsMS § 432 sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kompromissilepingu esitamisel kohtule on pooled kinnitanud, et vastavad kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise õiguslikud tagajärjed on neile teada. Kohus peab vajalikuks selgitada, et asjaolude muutumisel on PKS § 102 ja 103 tulenevalt on huvitatud isiku nõudel kohtul õigus elatise suurust muuta.

TsMS § 467 lg 5 kohaselt kuulub kohtumäärus viivitamatule täitmisele, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 433 lg 1 menetluse lõpetamise määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest.

Määruse tegemisel tugines kohus TsMS § 428 lg 1 p 4, § 430-432, § 661 lg 2 ja 4 sätestatust.

Kristel Vedro Kohtunik