2-11-2385/79 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Kohtunik Iris Kangur-Gontšarov Määruse tegemise aeg ja koht 25. august 2011.a. Narva kohtumaja Tsiviilasi G B avaldus ühise hooldusõiguse lõpetamiseks lapse F B suhtes ja lapse A B suhtlemise korraldamiseks ja J B avaldus ühise hooldusõiguse lõpetamiseks laste F B ja A B suhtes ja lastega suhtlemise korra määramiseks Tsiviilasja number 2-11-2385 Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja (laste isa) G B (isikukood XXX) Avaldaja (laste ema) J B (isikukood XXX) Asjast puudutatud isikud Alaealine A B (isikukood XXX) Alaealine F B (isikukood XXX) Alaealistele lastele määratud esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaadi vanemabi Irina Gromtsev Eestkosteasutus Narva linn (Narva linna Sotsiaalabiameti kaudu), lepinguline esindaja Oksana Kolomeitseva Asja läbi vaatamise viis Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1. Rahuldada avaldused. 2. Lõpetada G B (isikukood XXX) ja J B (isikukood XXX) ühine hooldusõigus lapse A B (isikukood XXX) suhtes. Anda A B hooldusõigus täielikult üle J B (ainuhooldusõigus). 3. Lõpetada G B (isikukood XXX) ja J B (isikukood XXX) ühine hooldusõigus lapse F B (isikukood XXX) suhtes. Anda F B hooldusõigus täielikult üle J B (ainuhooldusõigus). 4. Määrata kindlaks laste A B ja F B ning isa G B vaheline suhtlemise kord järgmiselt: A B ja F B suhtlevad isa G B iga nädala neljapäeval kell 15.00-18.00 ja iga kuu esimesel ja kolmandal pühapäeval kell 11.00-19.00. 5. Laste vanemad on kohustatud omavahel suhtlema ja teatama vähemalt kaks päeva ette teisele poolele emaili ja sms vahendusel kui kohtu määratud korras laste ja isa suhtlemine mõjuval põhjusel ei saa toimuda, et laste isal või lastel oleks võimalik teha samaks ajaks uusi plaane. 6. Toimetada määrus kätte menetlusosalistele ja saata määrus jõustumisest arvates kümne päeva jooksul perekonnaseisuasutusele hooldusõiguse andmete kandmiseks rahvastikuregistrisse (TsMS § 5631).

2/5 Menetluskulude jaotus

1. G B, J B ja Narva linna menetluskulud jäävad nende endi kanda.

2. A B ja F B õigusabi tasu ja kulud jäävad riigi kanda.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult Viru Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse kättetoimetamisest alates. Määruskaebust ei saa esitada pärast viie kuu möödumist määruse teatavakstegemisest eestkostjale. Määrus jõustub, kui seaduse järgi ei saa määruse peale enam edasi kaevata või kui määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata.

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

G B esitas 20.01.2011.a. Viru Maakohtule avalduse, milles palub anda lapse F B hooldusõiguse täielikult endale ja määrata kindlaks suhtlemise kord lapse A B.

15.02.2011.a. on Viru Maakohtu määrusega esialgse õiguskaitse korras määratud kindlaks laste F B ja A B ning isa G B vaheline suhtlemise kord kohtumenetluse ajaks.

06.12.2010.a. on J B Viru Maakohtule hagiavalduses tsiviilasjas nr 2-10-60911 esitanud G B vastu laste A B ja F B hooldusõiguse üleandmise ning lastega suhtlemise korra kindlaksmääramise nõuded. 09.03.2011.a. Viru Maakohtu määrusega on J B nõue G B vastu hooldusõiguse ja suhtlemise korra määramiseks eraldatud iseseisvasse menetlusse. 23.03.2011.a. Viru Maakohtu määrusega on J B avaldus hooldusõiguse ja suhtlemise korra määramiseks liidetud ühte menetlusse G B avaldusega ühise hooldusõiguse lõpetamiseks lapse F B suhtes ja lapse A B suhtlemise korra kindlaksmääramiseks.

16.06.2011.a. A B ärakuulamisel veendus kohus, et A B sooviks on, et tema hooldusõigus oleks määratud emale J B, isa G B on A B nõus suhtlema kohtu määratud korras.

21.07.2011.a. on G B esitanud Viru Maakohtule avalduse nõuete muutmiseks, milles palub kohtul kindlaks määrata suhtlemise kord laste A B ja F B.

3/5 A B ja F B riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaadi vanemabi Irina Gromtsev leiab 08.08.2011.a. Viru Maakohtusse saabunud arvamuses, et laste hooldusõigus tuleb anda laste emale J B ning laste isa G B ja laste suhtlemise kord tuleks määrata analoogselt esialgse õiguskaitse määruses märgitud korras.

09.08.2011.a. kohtuistungil on G B avaldanud nõusolekut laste A B ja F B hooldusõigus üleandmiseks J B ning soovis lastega suhtlemise kord määrata selliselt, et tal oleks võimalik lastega suhelda igal neljapäeval kell 15.00-18.00 ning iga kuu esimesel ja kolmandal pühapäeval kell 11.00-19.00.

Narva linn 09.08.2011.a. kohtuistungil leidis, et laste huvides oleks kui laste A B ja F B hooldusõigus oleks antud nende emale J B ning lapsed ja isa G B suhtleksid iga nädala neljapäeval ning ning iga kuu esimesel ja kolmandal pühapäeval.

24.08.2011.a. ärakuulamisel avaldas J B, et nõustub G B ja kohtu poolt välja pakutud suhtlemise korraga selliselt, et lapsed suhtleksid isaga neljapäeviti kell 15.00-18.00 ning iga kuu esimesel ja kolmandal pühapäeval kell 11.00-19.00.

KOHTU SEISUKOHT

Perekonnaseaduse (PKS) § 116 lg 1 kohaselt on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused, kui seadusest ei tulene teisiti. PKS § 116 lg 2 kohaselt on vanemal kohustus ja õigus hoolitseda oma alaealise lapse eest (vanema hooldusõigus). Vanema hooldusõigus hõlmab õigust hoolitseda lapse isiku eest (isikuhooldus) ja õigust hoolitseda lapse vara eest (varahooldus) ning otsustada lapsega seotud asju.

Laste A B, sündinud XXX.a., ja F B, sündinud XXX.a., vanemad on isa G B ja ema J B. Vanematel on laste A B ja F B suhtes ühine hooldusõigus.

PKS § 137 lg 1 näeb ette, et kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus või ei soovi muul põhjusel hooldusõigust edaspidi ühiselt teostada, on kummalgi vanemal õigus kohtult hagita menetluses taotleda, et lapse hooldusõigus antaks talle osaliselt või täielikult üle. PKS § 137 lg 2 kohaselt ei rahuldata avaldust, kui: 1) vähemalt 14-aastane laps vaidleb hooldusõiguse üleandmisele vastu või 2) on alust eeldada, et ühise hooldusõiguse lõpetamine ja avaldajale ainuhooldusõiguse määramine ei ole kooskõlas lapse huvidega. PKS § 137 lg 3 kohaselt lähtub kohus ühise hooldusõiguse lõpetamise korral hooldusõiguse ühele vanemale andmise otsustamisel eeskätt lapse huvidest, arvestades muu hulgas kummagi vanema vaimset ja majanduslikku valmisolekut last kasvatada, hingelist seotust lapsega ja senist pühendumist lapse eest hoolitsemisele ning lapse tulevasi elamistingimusi.

Käesolevas asjas on kindlaks tehtud, et A B ja F B vanemad elavad eraldi ning lapsed elavad koos emaga. Laste vanemad on saavutanud kokkuleppe, et laste A B ja F B hooldusõigus tuleb anda nende emale J B. Narva linnal ei ole vastuväiteid G B ja J B ühise hooldusõiguse lõpetamiseks laste A B ja F B suhtes ja J B ainuhooldusõiguse määramiseks laste A B ja F B suhtes. Lastele määratud esindaja riigi õigusabi korras leiab samuti, et on põhjendatud laste A

4/5 B ja F B ainuhooldusõiguse määramine laste emale J B. A B, kes ärakuulamise hetkel oli 12- aastane, on avaldanud soovi, et tema hooldusõigus oleks üle antud tema emale.

Arvestades eeltoodut, leiab kohus, et A B ja F B huvides on lõpetada G B ja J B ühine hooldusõigus ning anda laste hooldusõigus täielikult üle J B.

PKS § 143 lg-te 1 ja 2 alusel on lapsel õigus isiklikult suhelda mõlema vanemaga. Mõlemal vanemal on kohustus ja õigus suhelda lapsega isiklikult. Vanem peab hoiduma tegevusest, mis kahjustab lapse suhet teise vanemaga või raskendab lapse kasvatamist.

Kuna lapsed F B ja A B elavad ema J B ning ka laste hooldusõiguse annab kohus üle laste emale J B ning laste vanemad ilma kohtu määruseta omavahel lastega suhtlemise korraldamises kokkuleppele ei ole jõudnud, siis on vajalik kindlaks määrata laste ja isa vahel suhtlemise kord.

Kohus on laste isa G B ja laste ema J B eraldi läbirääkimiste tulemusena jõudnud laste vanematega kokkuleppele, et lastega suhtlemise kord tuleb määrata selliselt, et lapsed A B ja J B suhtleksid isa G B iga nädala neljapäeval kell 15.00-18.00 ning iga kuu esimesel ja kolmandal pühapäeval kell 11.00-19.00. Kohus on veendunud, et selline suhtlemise kord vastab laste huvidele.

Kohus leiab, et vajalik on rõhutada, et laste vanemad on kohustatud omavahel suhtlema eelkõige laste huvides. Seega, et kohtumised laste ja isa vahel saaksid toimuma ilma arusaamatusteta on vajalik fikseerida, et laste vanemad teatavad vähemalt kaks päeva teisele vanemale ette emaili ja sms (mõlemad) vahendusel kui kohtu määratud korras laste ja isa suhtlemine mõjuval põhjusel ei saa toimuda, et laste isal või lastel oleks võimalik teha samaks ajaks uusi plaane. Mõjuvaks põhjuseks saab lugeda komandeeringuid, haigestumisi (mida tõendab haigusleht) ja väga tähtsaid perekondlikke sündmusi (juubelid, kus kutsutakse kokku suguvõsa, pulmad jne). Samuti oleksid mõjuvaks põhjuseks lastel kooliga väljasõidud, võistlused jms üritused, mida ei ole võimalik muul ajal kui kohtu määratud laste ja isa kokkusaamiste ajal teostada.

Kohus selgitab, et kuna laste A B ja F B vanemad kohtuväliselt lastega suhtlemise korras kokkuleppele jõudnud ei ole, siis on käesolev suhtlemise kord mõlemale lapsevanemale kohustuslik. Seega peab ka laste ema J B tegema kõik, et lastel A B ja F B oleks võimalik oma isa G B suhelda kohtu määratud ajal. Kohtu määratud suhtlemise kord ei tähenda aga seda, et laste vanemad soovi korral ja võimalusel ei võiks laste huvides kokku leppida täiendavates suhtlemiste kordades kohtuväliselt.

TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane.

Kuna kohus teeb lahendi laste huvidest lähtudes, siis on õige jätta laste A B ja F B menetluskulud riigi kanda ja teiste menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

5/5

Iris Kangur-Gontšarov Kohtunik