2-11-32745/7 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1

KOHTUOTSUS /ÕIGEKSVÕTUOTSUS/ Eesti Vabariigi nimel

Resolutsioon

1. A. T. hagi rahuldada õigeksvõtuotsusega vastavalt TsMS § 440. 2. Välja mõista R. T.lt elatis igakuise elatusrahana T. S. kasuks poja A. T. (IK xxx) ülalpidamiseks alates 14.07.2011 summas 139,01 ( ükssada kolmkümmend üheksa eurot ja 01 senti ) EUR kuni poja A. T. täisealiseks saamiseni või kuni vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumiseni, kusjuures igakuine elatis lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. 3. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. 4. Otsus elatise väljamõistmise osas kuulub täitmisele viivitamatult. 5. Saata kohtuotsus menetlusosalistele teadmiseks.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalised võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse Kohtuasja number 2-11-32745 Otsuse tegemise aeg ja koht 24. august 2011, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Olev Mihkelson Kohtuasi A. T. hagi R. T. vastu elatise nõudes Hagihind 1251,07 eurot Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus vastavalt TsMS § 440 Menetlusosalised

Hageja:

Hageja esindaja:

Kostja:

A. T. ( IK xxx)

T. S. ( IKxxx, elukoht: xxx)

R. T. (IK xxx elukoht: xxx)

2 avalikult teatavakstegemisest. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses endas ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD

Hageja esitas esindaja kaudu Viru Maakohtule hagi kostja vastu elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on poolte abielust sündinud 04.09.2002 poeg A. T.. Hageja ja kostja abielu lahutati 02.08.2010.a. Kostja ei täida regulaarselt oma ülalpidamiskohustust. Hageja palub kostjalt välja mõista elatist miinimumsummas.

Kohtule esitatud vastuses võttis kostja haginõude õigeks.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele õigeksvõtuotsusega.

Vastavalt TsMS § 440 lg 1, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi.

Hageja esindaja palus elatist alaealise poja A. T. (sündinud 04.09.2002.a.) ülalpidamiseks summas 139,01 eurot kuus. Kostja võttis hagi õigeks ja nõustus elatise tasumisega summas 139,01 eurot kuus.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 4 kohaselt võib kirjeldava ja põhjendava osa jätta välja tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, /---/.

Hagi on tõendatud kostja õigeksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud TsMS § 3 lg 2, perekonnaseaduse (PKS) § 96, § 97 lg 1, § 100; § 101 lg 1.

TsMS § 3 lg 2 kohaselt, seaduses ettenähtud juhul menetleb kohus tsiviilasja ka siis, kui isik pöördub kohtusse teise isiku või avalikkuse eeldatava seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. PKS § 120 lg 4 kohaselt ühine hooldusõigus ei välista last kavatava vanema õigust esitada teise vanema vastu hagi lapse ülapidamise väljamõistmiseks. Hagile lisatud sünnitunnistusest (tl. 3) nähtub, et R. T. ja T. S. ( endine T.) on alaealise lapse A. T. vanemad, seega on T. S. oma alaealise lapse seaduslikuks esindajaks. Vastavalt PKS § 96, ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (edaspidi ülalpidamiskohustuslased). Ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps (PKS § 97 lg 1). Ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. (PKS § 100 lg 1, 2, 4). Igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (PKS § 101 lg 1)

MENETLUSKULUDE JAOTUS Vastavalt TsMS § 164 lg 1 kannab hagilises perekonnaasjas kumbki pool oma menetluskulud ise.

3

Poolte menetluskulud tuleb jätta nende endi kanda.

Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei võeta kohtuasjas riigilõivu elatise nõudmise hagilt ja lapse elatisnõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbivaatamise eest. Sellest tulenevalt on nii hageja kui kostja vabastatud riigilõivu tasumisest elatise hagis.

Olev Mihkelson Kohtunik

Digitaalselt allkirjastatud