2-11-32831/12 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Kohtunik Kristel Vedro Otsuse tegemise aeg ja koht 24. august 2011, Narva kohtumaja, 1.Mai 2 Narva 20308 Tsiviilasja number 2-11-32831 Tsiviilasi L K hagi Y I vastu elatise nõudes

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hagihind Hageja L K (isikukood XXX), elukoht XXX Kostja Y I (isikukood XXX), elukoht XXX

1125,00 eurot Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1. Hagi rahuldada osaliselt. 2. Välja mõista Y I (isikukood XXX) L K (isikukood XXX) kasuks elatis summas 25,69 eurot alates 14.07.2011 kuni õpingute lõppemiseni, 30.06.2013. 3. Välja mõista Y I (isikukood XXX) alates 13.12.2010.a. kuni 13.07.2011.a. elatise võlgnevus L K (isikukood XXX) ülalpidamiseks summas 179,83 eurot.

Menetluskulude jaotus

Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.

Edasikaebamise kord

Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

2 Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse ( TsMS § 187 lg 6 ja 442 lg 6)

Kohtuotsus saata menetlusosalistele.

Asjaolud ja hageja nõue

14.07.2011.a. esitas L K Viru Maakohtule hagi kostja Y I vastu elatise nõudes. Hagi on Viru Maakohtu Narva kohtumajas menetlusse võetud 25.07.2011.a.

Hagiavalduses esitatud asjaolud Hageja õpib Narva Täiskasvanute koolis 11. klassis ja jätkab õpinguid põhihariduse saamiseks. Ta on ema R K ülalpidamisel, kelle sissetulekuks on riiklik pension 196 eurot. Kostja on hageja vanem. Viru Maakohtu 09.01.1996.a. otsuse kohaselt on elatis hageja ülalpidamiseks väljamõistetud kostjalt hageja ema kasuks kuni hageja 18-aaastaseks saamiseni. Hageja vajab kostja materiaalset abi, et omandada keskharidus. Igakuise ülalpidamise suuruseks hindab hageja 125 eurot, kuna see summa lubab, kui võtta arvesse ema poolt võimaluste piires antud abi, saada keskharidus. Nõude õiguslikul põhistamisel tugines hageja Perekonnaseaduse §-le 97, 99. Hagi tõendamiseks on lisatud kirjalikud tõendid - ärakirjad sünnitunnistusest (tl 4), tõend hageja õpingute jätkamise osas Narva Täiskasvanute koolis (tl 3), hageja ema töövõimetuspensionist (tl 6). Nädal enne kohtuistungit esitas hageja täiendavad tõendid Narva Täiskasvanute Kooli 11. klassi üleviimise kohta (tl 35), kooli põhikirja ja sisekorraeeskirjad (tl 37- 50), hageja ema pensioni suuruse kohta (tl 36), kinnistusregistri väljavõtte kostja omanduses oleva korteriomandi kohta (tl 51).

Kostja vastus

Kostja hagi ei tunnista. Ta on töötu, kuna on erivajadustega isik. Riiklik sotsiaaltoetus igakuuliselt on 128, 48 eurot. Tema ülalpidamisel on lisaks kolm alaealist last: I I, sünd. XXX, M I, sünd. XXX., J I, sünd. XXX. Kostja sõnul tasus ta elatist hagejale täies määras ja võttis elatise tasumiseks Time Finans AB-lt laenu. Vastuses esitatud väidete kinnitamiseks on lisatud kirjalikud tõendid - ärakirjad pensionitunnistusest (tl 20), Sotsiaalkindlustusameti otsusest nr 757639 (tl 21), konto väljavõttest (tl 22), sünnitunnistustest (tl 23-25).

Kohtuistungil

Kohtuistungil jäi hageja oma nõude juurde. Kinnitas, et ta ise ei tööta, kuna tervise tõttu pole see võimalik. Käib Tallinnas arsti vastuvõtul kaks korda kuus, kulub 50 eurot sõidule ja vastuvõtule, kaks korda aastas saab ravimassaaži seljale. Elukohas tuleb maksta kommunaalteenuseid, interneti ja telefoni ees, kõik kokku 100 eurot. Kostja jäi vastuväidete juurde, tal on kolm alaealist last, laste ema on lapsehoolduspuhkusel ja saab toetust minimaalselt, ise ta tervise tõttu sobivat tööd pole leidnud.

3 Maakohtu otsuse põhjendused

TsMS § 436 lg 1 kohaselt kohtuotsus peab olema seaduslik ja põhjendatud ja sama paragrahvi lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Kohus uurinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses leiab, et hagi tuleb Rahuldada osaliselt. Perekonnaseadus (edaspidi PKS) § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 97 p 1 kohaselt on ülalpidamist saama õigustatud isikuks alaealine laps, PKS § 97 p 2 kohaselt on ülalpidamist saama õigustatud isikuks laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. PKS § 98 lg 1 kohaselt kui ülalpidamist saama õigustatud isikuid on mitu ja ülalpidamiskohustuslane ei ole võimeline neile kõigile ülalpidamist andma, siis eelistatakse alaealist last teistele lastele, lapsi kaugema astme alanejatele sugulastele, alanejat sugulast ülenejale sugulasele ning ülenejate sugulaste puhul lähema astme sugulast kaugema astme sugulasele. PKS § 99 lg 1 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Sama paragrahvi lg. 2 kohaselt ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 100 lg 1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või olla igakuine elatis ühele lapsele väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. PKS § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. PKS § 102 lg 1 kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS § 102 lg 2 kohaselt vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

4 Vaidlust ei ole selles, et hageja õpib Narva Täiskasvanute Koolis ning et kostja hagejale täiskasvanuks saamisel elatist enam ei tasunud. Pooled vaidlevad elatusraha tasumise kohustuse üle. Kostja ei ole nõus elatusraha maksma, kuna ta on püsivalt töövõimetu, tema töövõimekaotus on 40 % ja osalise töö leidmine käesoleval ajal ei ole võimalik. Lisaks on tal kohustus üleval pidada kolme alaealist last. Kohus tuvastas, et kostjalt ülalpidamist saama õigustatud isikuteks on kolm alaealist last: I I, sünd. XXX (tl 25), M I, sünd. XXX. (tl 24), J I, sünd. XXX. (tl 23) ning täiskasvanuks saanud hageja, kes jätkab õpingud (tl 35). PKS § 98 lg 1 kohaselt kui ülalpidamist saama õigustatud isikuid on mitu ja ülalpidamiskohustuslane ei ole võimeline neile kõigile ülalpidamist andma, siis eelistatakse alaealist last teistele lastele, lapsi kaugema astme alanejatele sugulastele, alanejat sugulast ülenejale sugulasele ning ülenejate sugulaste puhul lähema astme sugulast kaugema astme sugulasele. Seega peab kostja kõigepealt andma PKS-e järgi elatist alaealistele lastele. PKS § 102 lg 1 kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Kohus hindab, kas kostja on võimeline andma ülalpidamist endale ja lastele. Seetõttu hindab kohus kostja varalist seisundit. Kostja sissetulekuks on pension 128,45 eurot (tl 22), samas on kostjal korteriomand Narvas, Rakvere 20c-19 (tl 51). Kostja elukaaslane saab laste ülalpidamiseks lastetoetusi, muid sissetulekuid viimane ei oma. Arvestades asjaolu, et kostja omab kinnisvara, siis on tema varaline seisund võrreldes hagejaga tunduvalt parem, mistõttu leiab kohus, et kostja peab hagejat materiaalselt toetama oma sissetulekute piires võttes arvesse tema enda tavalist ülalpidamist ja asjaolu, et ta on aastaid pidanud üleval vähemalt viite isikut, siis on põhjendatud kostjalt hageja ülevalpidamiseks välja mõista 25,69 eurot (128,54 eurot jagatud viiega). Kohus võtab arvesse, et elatis tuleb välja mõista alla PKS § 101 lg 1 sätestatud määra. Kohus loeb mõjuvaks põhjuseks vanema- kostja töövõimetuse ja ka olukorra, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Eeltoodud põhjendustel tuleb elatise väljamõistmisel arvestada, et teiste kostja ülalpidamisel olevate laste elatiseks ei ole kostjal võimalik tasuda rohkem kui 25,69 eurot lapse kohta.

Seega kuulub kostjalt Y I väljamõistmisele L K kasuks elatis igakuuliselt summas 25,69 eurot alates 14.07.2011.a. kuni õpingute lõppemiseni, 30.06.2013.

Kohus rahuldab hageja nõude elatise võlgnevuse väljamõistmiseks kostjalt PKS § 108 alusel alates 13.12.2010.a. Elatise võlgnevus tuleb välja mõista alates hageja täiskasvanuks saamisest, 13.12.2010.a. kuni hagi esitamiseni, so 7 kuu eest summas 179,83 eurot (7 korda 25,69 eurot).

Kostjalt Y I kuulub väljamõistmisele alates 13.12.2010.a. kuni 14.07.2011.a. elatise võlgnevus L K ülalpidamiseks summas 179,83 eurot.

5

Tsiviilasja hinna määramine

Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja TsMS § 129 lg 2 sätestatust, mille kohaselt on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Tulenevalt eeltoodust ning sellest, et hageja esitas hagi kohtusse elatise väljamõistmiseks summas 125 eurot igakuuliselt, on käesoleva tsiviilasja hinnaks 125,00 eurot korda 9 on 1125,00 eurot.

Kohtukulude jaotusest

TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlus- osaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 alusel riigilõivu ei võeta elatise nõudmise hagi ja lapse elatisnõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbivaatamise eest. Sellest tulenevalt on nii hageja kui kostja vabastatud riigilõivu tasumisest elatise hagis. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi osalisel rahuldamisel tuleb asjas esinenud menetluskulud jätta poolte enda kanda.

Kohus juhindus TsMS § 173; 174; 436; 442; 630-632 nõudeist.

Kristel Vedro Kohtunik