2-11-20770/8 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Kohtunik Kristel Vedro Otsuse tegemise aeg ja koht

23. august 2011, Narva kohtumaja, 1.Mai 2 Narva 20308 Tsiviilasja number 2-11-20770 Tsiviilasi A B ja M B hagi A B vastu elatise (suurendamise) nõudes

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hagihind Hageja: A B (isikukood XXX), elukoht XXX Hageja: M B (isikukood XXX), elukoht XXX Hagejate seaduslik esindaja: J B (isikukood XXX), elukoht XXX Kostja: A B (isikukood XXX), viibib Tartu vanglas, Turu 56, Tartu, 51014 2502,18 eurot Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1. Hagi rahuldada täielikult.

2. Välja mõista A B (isikukood XXX) lapse A B (isikukood XXX) kasuks igakuine elatis summas 139,01 eurot (ükssada kolmkümmend üheksa eurot 1 sent) alates 04.05.2011.a. kuni lapse täisealiseks saamiseni.

3. Välja mõista A B (isikukood XXX) lapse M B (isikukood XXX) kasuks igakuine elatis summas 139,01 (ükssada kolmkümmend üheksa eurot 1 sent) alates 04.05.2011.a. kuni lapse täisealiseks saamiseni.

Menetluskulude jaotus Jätta hageja menetluskulud kostja kanda. Kostja menetluskulud jätta tema enda kanda.

Edasikaebamise kord

Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule

30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus

2 võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse ( TsMS § 187 lg 6 ja 442 lg 6)

Kohtuotsus saata menetlusosalistele.

Asjaolud ja hageja nõue

04.05.2011.a. esitasid A B ja M B seadusliku esindaja J B kaudu Viru Maakohtule hagi kostja A B vastu elatise suurendamise nõudes. Hagi on Viru Maakohtu Narva kohtumajas menetlusse võetud 11.05.2011.a.

Hagiavalduses esitatud asjaolud Hageja A B ja M B vanemateks on J B ja A B. Kostja lapsi materiaalselt ei toeta. Lapsi peab üleval J B. Laste ülalpidamist taotletakse kummagi lapse osas miinimumsuuruses, so 139,01 eurot igakuuliselt. Hagi tõendamiseks on lisatud kirjalikud tõendid - ärakirjad sünnitunnistusest (tl 2), hagejate esindaja konto väljavõttest (tl 3- 5), kohtuotsusest laste vanemate abielu lahutuse kohta (tl 8).

Kostja vastus

Kostja haginõuet ei tunnista ja palub jätta hagi rahuldamata ning lähtuda tsiviilasjast nr 2-04- 1308, millega kostjalt on laste ülevalpidamiseks välja mõistetud 700 krooni kummagi lapse ülevalpidamiseks hagejate seadusliku esindaja J B kasuks. Kostja kannab vanglakaristust, ta töötab vanglas toidujagajana ja tema töötasu on 80-90 eurot kuus. Kostjalt peab elatise kinni kohtutäitur, ta ise kannab igakuuliselt lapsele A B üle 10-15 eurot. Kostja vastuse kinnitamiseks on lisatud kirjalikud tõendidärakirjad vabakasutuskonto väljavõttest ( tl 20-21).

Kohtuistungil

Kohtuistungil jäi hagejate seaduslik esindaja nõude juurde ja kinnitas, et elatist on ta kohtutäituri vahendusel saanud kummagi lapse ülevalpidamiseks 19 eurot kuus. A B käib Narva Gümnaasiumi 7 -klassis ja M B käib 2- klassis. Tema enda töötasu on 345 eurot kuus, lisaks on tema ülevalpidamisel veel kaks last. Elatis kulub eluasemele ja laste õppekuludele. Kohtuistungil kinnitas kostja, et ta sooviks tasuda elatist suuremas summas, aga tema töötasu on 80 eurot kuus ja elatise väljamõistmisel tekiks vaid võlg. Ta kannab karistust 2002 aastast alates ja ennetähtaegselt võib vabaneda 2012 aastal. Kostja esitas istungil enda vabakasutuskonto väljavõtte ( 27-28) ja täitmisel olevate nõuete kohta väljavõtte (tl 30-34).

Maakohtu otsuse põhjendused

TsMS § 436 lg 1 kohaselt kohtuotsus peab olema seaduslik ja põhjendatud ja sama paragrahvi lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

3 Kohus uurinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses leiab, et hagi tuleb täielikult rahuldada. Perekonnaseadus (edaspidi PKS) § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 97 p 1 kohaselt on ülalpidamist saama õigustatud isikuks alaealine laps. PKS § 99 lg 1 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Sama paragrahvi lg. 2 kohaselt ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.

PKS § 100 lg 1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. PKS § 100 lg 2 kohaselt täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või olla igakuine elatis ühele lapsele väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

PKS § 102 lg 1 kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS § 102 lg 2 kohaselt vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra.

Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. PKS § 103 lg 1 kohaselt kohus võib kohustatud isiku ülalpidamiskohustuse täitmisest vabastada või täitmist ajaliselt piirata või elatise suurust vähendada, kui kohustuse täitmist on äärmiselt ebaõiglane nõuda, eelkõige kui:1) ülalpidamist saama õigustatud isiku abivajadus on tekkinud tema enda ebamõistliku käitumise tagajärjel; 2) õigustatud isik on jämedalt rikkunud oma ülalpidamiskohustust ülalpidamiskohustuslase vastu;3) õigustatud isik on süüdi tahtlikus kuriteos ülalpidamist andma kohustatud isiku või tema lähikondse suhtes.

Vaidlust ei ole selles, et alaealised lapsed A B ja M B elavad seadusliku esindaja- J B juures ja on tema ülalpidamisel ja kostjalt on laste ülalpidamiseks kinni peetud elatis alates 04.03.2011 mõlema lapse ülevalpidamiseks summas 30, 79 eurot (kummagi lapse osas 15,39 eurot).

4 Pooled vaidlevad elatusraha suuruse üle. Kostja ei ole nõus rohkem elatusraha maksma, kuna ta viibib vanglas ja ta juba tasub elatist Viru Maakohtu 27.06.2006 aasta kohtuotsuse alusel ( tsiviilasjas 2-04-1308) 700 krooni ( 44,74 eurot) kuus kummagi lapse ülevalpidamiseks ning leiab, et on seetõttu alus vähendada elatise suurust alla perekonnaseaduse § 101 lg-s 1 sätestatud kuupalga alammäära.

Kohus tuvastas, et kostja A B on Viru Maakohtu 27.06.2006.a. otsusega välja mõistetud elatis 700 krooni ( 44,74 eurot) kuus kummagi lapse ülevalpidamiseks. Hagejate esindaja sõnul ei ole nelja aasta jooksul kostjalt suudetud elatist kinni pidada, alates märtsist 2011.a. on kohtutäitur Andrei Krek elatise ülekandnud summas 30,79 eurot kuus, mis ei kata laste vajadusi.

Kohus ei saa arvestada kostja vastuväiteid elatise alla miinimumsuuruses maksmiseks põhjendustel, et ta kannab karistust kinnipidamisasutuses, kuna viibimine vangistuses on tingitud tema enda tahtest tingitud asjaoludest ning kohtu käsutuses ei ole selliseid asjaolusid (nt töövõimetus, teine laps jne), mis võimaldaksid kostjat vabastada ülalpidamiskohustuse täitmisest või elatise suurust vähendada vastavalt perekonnaseaduse §-dele 102 lg. 2 ja 103. Kostjat peab üleval riik, mistõttu ei teki küsimust kostja enda käsutada olevate vahendite kasutamise võimalusest enda ülevalpidamiseks. Kohus peab põhjendatuks, et alaealiste laste ülevalpidamiseks tuleb elatis välja mõista vastavalt PKS §-le 101 lg 1, so pooles summas Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammääras, mis on 139,01 eurot. Seega kuulub kostjalt A B väljamõistmisele A B kasuks elatis igakuuliselt summas 139,01 eurot ja M B kasuks elatis igakuuliselt summas 139,01 eurot alates 04.05.2011.a. kuni laste täisealiseks saamiseni.

Tsiviilasja hinna määramine

Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja TsMS § 129 lg 2 sätestatust, mille kohaselt on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Tulenevalt eeltoodust ning sellest, et hageja esitas hagi kohtusse elatise väljamõistmiseks kahele lapsele summas 139,01 eurot igakuuliselt, on käesoleva tsiviilasja hinnaks 278,02 eurot korda 9 on 2502,18 eurot.

Kohtukulude jaotusest

TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 alusel riigilõivu ei võeta elatise nõudmise hagi ja lapse elatisnõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbivaatamise eest. Sellest tulenevalt on nii hageja kui kostja vabastatud riigilõivu tasumisest elatise hagis.

5 TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi täielikul rahuldamisel tuleb asjas esinenud menetluskulud vastavalt hageja taotlusele jätta täielikult kostja kanda. Kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda. Kohus selgitab, et menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumist (TsMS § 174 lg 1). Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega (TsMS § 174 lg 3).

Kohus juhindus TsMS § 173; 174; 436; 442; 630-632 nõudeist.

Kristel Vedro Kohtunik