2-11-16021/7 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus Harju Maakohus, Kentmanni Kohtumaja Tsiviilasja number 2-11-16021 Otsuse tegemise aeg ja koht 24.08.2011.a., Tallinn Kohtunik Maie Seppo Kohtuasi Ž T`i hagi A A M `i vastu abielulahutuse nõudes Hagihind 1595,00 eurot Menetlusosalised

Kohtuistungi toimumise aeg

Hageja: Ž T (isikukood xxx, elukoht ) Hageja esindaja vandeadvokaat Rainer Kuulme Kostja: AAM(sünd. XXX, elukoht XXX)

17.08.2011.a.

RESOLUTSIOON 1. Lahutada AAM`i ( sünd. XXX.a.) ja Ž T ( isikukood XXX ) vahel Iirimaal, Bublinis XXX.a. sõlmitud abielu , mille kohta on väljastatud abielutunnistus nr.XXX. 2.Abielu lõpeb kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub. 3.Jagada menetluskulud poolte vahel võrdsetes osades.

EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest.

HAGI ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD 07.04.2011.a. Harju Maakohtule esitatud hagiavalduses soovib hageja poolte vahel XXX.a. Iirimaal Dublinis sõlmitud abielu lahutada. Kostja on Bangladeshi Rahvavabariigi kodanik, hageja Eesti Vabariigi kodanik. Hageja ja kostja abielulised suhted on käesolevaks ajaks lõppenud ja pooled elavad eraldi, kusjuures hageja elab alaliselt Eesti Vabariigis ning kostja elab alaliselt Iirimaal.. Pooled ei

ole omanud ega oma ühist elukohta. Pooltel ei ole ühiseid lapsi ja pooled ei oma ühisvara, mida jagada. Hageja ei näe võimalust kooselu taastamiseks ja leiab, et abielu jätkamine on võimatu. 17.08.2011.a. toimunud kohtuistungil jääb hageja oma nõude juurde. Kostja kohtuistungile ei ilmunud, asja arutamsest teadlik, mida tõendab kostja vastus hagile. Kostja kinnitab oma kirjalikus vastuses, et on teadlik kohtuistungi ajast ja palub asja arutada tema kohalolekuta. Kostja kinnitab, et poolte abielulised suhted on lõppenud, pooled ei ela enam koos, neil puudub ühisvara.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS § 102 lg 2 p 1 ja p 3 kohaselt Eesti kohus võib abieluasja lahendada, kui vähemalt üks abikaasa on Eesti Vabariigi kodanik või oli seda abielu sõlmimise ajal või kui ühe abikaasa elukoht on Eestis, välja arvatud juhul, kui tehtavat otsust ei tunnustataks üheski riigis, mille kodanikud abikaasad on. Käesoleval juhul on kostja Bangladeshi Rahvavabariigi kodanik, hageja Eesti Vabariigi kodanik, kellel on elukoht Eestis, seega TsMS § 102 lg 3 p 3 kohaselt on Eesti kohus pädev käesoleva abieluasja lahendamiseks. Rahvusvahelise eraõiguse seaduse (REÕS) § 60 lg 1 kohaselt abielu lahutamisele kohaldatakse REÕS §-s 57 nimetatud õigust lahutusmenetluse algatamise ajal. Pooled ei ole omanud ega oma ühist elukohta, pooltel on elukoht eri riikides ja pooltel on erinev kodakondsus, kuid arvestades asjaolu, et hageja on Eesti Vabariigi kodanik, kelle peamine elukoht on Eestis, siis REÕS § 57 lg 4 kohaselt kuulub kohaldamisele Eesti õigus. Perekonnaseaduse § 65 sätestab, et kohus võib abielu lahutada ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu. Perekonnaseaduse § 64 kohaselt abikaasade vastastikusel kokkuleppel võib abielu lahutada perekonnaseisuasutuses abikaasade ühise kirjaliku avalduse alusel. Perekonnaseisuasutus võib abielu lahutada juhul, kui mõlema abikaasa elukoht on Eestis. Perekonnaseaduse § 65 lg 2 kohaselt abielu lahutatakse kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus ei ole pädev abielu lahutama. Kuna kostja elukoht ei ole Eestis, siis on käesoleval juhul võimalik poolte abielu lahutamine üksnes kohtus. Perekonnaseaduse § 67 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Pooled on kinnitanud kohtule, et nende abielulised suhted on lõppenud ja nad ei näe võimalust poolte kooselu taastamiseks. Kohus asub seisukohale, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud, seega tuleb poolte abielu lahutada.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt tuleb menetluskulude jaotus kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS §164 lg 1 sätete kohaselt hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. TsMS § 164 lg 2 sätete kohaselt kohus võib jagada kulud erinevalt käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut, kui kulude selline jaotus ei oleks õiglane, muu hulgas kui see kahjustaks ülemääraselt ühe abikaasa olulisi vajadusi.

Hageja on tasunud hagilt riigilõivu 319,55 eurot ja tasunud tõlke ja õigusabikulud, kostja menetluskulusid kandnud ei ole.. Kohus leiab, et selline kulude jaotus ei ole õiglane. Õiglane on jaotada menetluskulud poolte vahel võrdselt. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Maie Seppo kohtunik