3-11-1997/1 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

1

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS k a e b u s e t a g a s t a m i s e k o h t a

Kohtuasja number 3-11-1997 Määruse kuupäev 23. august 2011 Kohtunik Eda Muts Kohtuasi Margo Kütt’i avaldus Liia Kütt’i vastu Asja läbivaatamise kuupäev 23. august 2011 kirjalik menetlus Resolutsioon 1. Tagastada Margo Kütt’i avaldus haldusasjas nr 3-11- 1997 halduskohtu pädevuse puudumise tõttu (HKMS § 11 lg 4); 2. Kohtumääruse koopia saata kaebuse esitajale. Kaebus tagastada pärast kohtumääruse jõustumist. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 10 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. Asjaolud 1. 15.08.2011 saabus Tartu Halduskohtusse Margo Kütt’i avaldus Liia Kütt’i vastu. M. Kütt märgib, et pöördub kohtu poole, et ta saaks minna oma elukohta aadressil Tartu vald, Vilussaare küla, Aaviku talu. Nimetatud kinnistu sai M. Kütt seadusliku pärimise teel peale isa surma. Tema kaaspärijaks on Liia Kütt. Avalduse esitaja märgib, et alates 18.05.2011, kui ta vanglast vabanes, ei ole ta pääsenud oma kinnistule, kuna aias on Liia Kütt’ile kuuluv kuri koer. Samuti on M. Kütt’i teadmata ja nõusolekuta kõnealuselt kinnistult ära viidud mitmeid asju. M. Kütt leiab, et asjade minemaviijaks on L. Kütt. Avalduse esitaja palub kohtu abi, et ta saaks elama asuda seaduslikult päritud kinnistul ning et kohus otsustaks, mis saab koerast ja kuhu koer paigutatakse. Samuti soovib M. Kütt, et kaduma läinud asjad tagasi toodaks sinna, kust need Liia Kütt tema nõusolekuta minema viis. Kohtu seisukoht 2. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 11 lg 1 p 2 kohaselt halduskohus kontrollib, kas kaebus kuulub halduskohtu pädevusse.

HKMS § 3 lg 1 p 1 kohaselt halduskohtu pädevusse kuulub avalik-õiguslike vaidluste lahendamine.

2 Kohus on seisukohal, et käesoleva M. Kütt’i avalduse lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse, kuivõrd tegemist ei ole avalik-õigusliku vaidlusega. Kohus selgitab, et kaaspärijate omavahelised suhted ning ühe eraisiku poolt teise eraisiku omandiõigusesse sekkumine on oma olemuselt tsiviilõiguslik vaidlus, mille lahendamine kuulub maakohtu pädevusse. Kui M. Kütt leiab, et L. Kütt on toime pannud kuriteo kinnistul asunud asjade võõrandamisel, on tulenevalt kriminaalmenetluse seadustiku §-st 195 võimalik kuriteoteade kriminaalmenetluse alustamiseks esitada politseiasutusele või prokuratuurile.

3. HKMS § 11 lg 4 kohaselt halduskohus tagastab määrusega kaebuse või protesti, mille lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses, viidates võimaluse korral määruses, kuhu tuleb pöörduda.

Eeltoodust tulenevalt puudub halduskohtul pädevus M. Kütt’i avalduse menetlemiseks ning juhindudes HKMS § 11 lg-st 4 tagastab kohus M. Kütt’ile tema avalduse. M. Kütt’il on oma õiguste kaitseks õigus pöörduda maakohtu poole ning esitada kuriteoteade politseiasutusele või prokuratuurile.

Eda Muts kohtunik