2-11-19544/5 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-11-19544

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Hiie Lindmets

Otsuse avalikult teatavaks-

tegemise aeg ja koht

22. august 2011, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-11-19544

Tsiviilasi

Time Finans AB hagi Nelli Tiimuse vastu 1504,52 euro

nõudes

Tsiviilasja hind

946,22 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja Time Finans AB (Rootsi registrikood 556158-1041;

asukoht Eestis Aia 7, 10111 Tallinn);

hageja esindaja Margit Võigemast (OÜ Incure Inkasso

Agentuur; asukoht Mustamäe tee 16, 10617 Tallinn; e-post

margit.voigemast@incure.ee);

kostja Nelli Tiimus

Kohtuistungi toimumise aeg

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Time Finans AB hagi Nelli Tiimuse vastu osaliselt.

2. Välja mõista Nelli Tiimuselt Time Finans AB kasuks 946 (üheksasada nelikümmend

kuus) eurot ja 22 senti, millest 901,16 eurot on tagastamata laenusumma koos intressi ja

meeldetuletustasuga ning 45,06 eurot kahju.

3. Jätta hageja menetluskuludest 63% Nelli Tiimuse kanda ja 37% Time Finans AB

kanda. Kostja menetluskulud jätta tema enda kanda.

4. Välja mõista Nelli Tiimuselt Time Finans AB kasuks menetluskulu 191 (ükssada

üheksakümmend üks) eurot ja 25 senti.

5. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Menetluskulude kindlaksmääramine

Menetlusosaline ei või nõuda kulude hüvitamist TsMS § 174 lg-tes 1-3 sätestatud korras, välja

arvatud juhul, kui käesolev kohtulahend tühistatakse või asja menetlus taastatakse (TsMS

§ 1741 lg 4).

Edasikaebamise kord

Time Finans AB võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule

30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada

kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Nelli Tiimus võib kohtuotsuse peale esitada kaja Tartu Maakohtule 14 päeva jooksul alates

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema

tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest.

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

2(3)

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaja (TsMS § 187 lg 6).

ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED

1. Time Finans AB esitas 26.04.2011 Tartu Maakohtule hagi Nelli Tiimuse vastu 1504,52 euro

(põhinõue 901,16 eurot, intress 558,30 eurot ja kahju 45,06 eurot) nõudes.

Hagiavalduse kohaselt taotles kostja hagejalt eralaenu. Hageja kandis 17.03.2008 kostja

arvelduskontole 13 000 krooni. Kostja kohustus laenu tagastama igakuiste maksetena vastavalt

eelnevalt hageja poolt saadetud makseblankettidele. Kostja rikkus omapoolset kohustust,

mistõttu ütles hageja laenulepingu üles ja nõudis kogu võlgnevuse kohest tasumist.

2. Kohus kohustas kostjat 02.05.2011 hagi menetlusse võtmise määruses ja kirjaliku vastuse

nõudes vastama hagile 20 päeva jooksul pärast nõude kättesaamist (tl 35). Kohus hoiatas, et kui

kostja kohtule tähtaegselt kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi hageja taotlusel

tagaseljaotsusega rahuldada. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kätte toimetatud kostja

korterikaaslasele

Helju

Raudsepale

28.06.2011

(tl 45)

edasiandmiseks

kostjale.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 322 lg 1 alusel loeb kohus menetlusdokumendi

kostjale kättetoimetatuks. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole

tähtaegselt kohtule vastanud.

3. Hageja on taotlenud hagiavalduses hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja ei vasta

kohtu poolt määratud tähtajaks.

4. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus

on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud

faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg-st 3 tulenevalt võib kohus teha

tagaseljaotsuse TsMS § 407 lg-s 1 nimetatud juhul kohtuistungit pidamata.

5. TsMS § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja märgib

põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse.

6. Hageja esitas oma nõude põhjendamiseks kohtule koopia eralaenu tingimustest (tl 8),

laenutaotluse kinnitusest (tl 9), maksekorraldusest taotletud summa kostja kontole kandmise

kohta (tl 10), makseblankettidest (tl 11-18), lepingu ülesütlemise teatest (tl 19), viimasest

meeldetuletusest (tl 20), teatisest nõude loovutamise kohta (tl 21) ja 06.01.2009 nõudekirjast

(tl 22).

7. Kohus leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult

põhjendatud osaliselt.

Tulenevalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 397 lg-st 1 tuleb majandus- või kutsetegevuses antud

laenult maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on

kokku lepitud. Hageja nõuab hagis kostjalt intressi 558,30 euro väljamõistmist eralaenu

tingimuste alusel. Nimetatud tingimuste kohaselt lisatakse üldisele võlasummale igakuiselt

kuuintress, mille määra hagejal on õigus muuta krediidipoliitiliste otsuste, laenukulude või

muude kulude muutumise tõttu, mida krediidiandja ei saanud ette näha lepingu sõlmimise ajal.

Peale lepingu lõpetamist jäävad krediiditingimused rakendatavates osades kehtima seni, kuni

võlg on täielikult tasutud.

Hagiavaldusest nähtub, et intressi arvestamise perioodiks on ajavahemik 22.12.2008 (nõude

loovutamise aeg) kuni 26.04.2011 (hagiavalduse koostamise aeg). VÕS §-s 397 sätestatud laenu

kasutusintress on tasu raha kasutamise eest. Leppides kokku eelnimetatud sätte alusel intressi

laenu kasutamise eest, on pooled leppinud kokku lepingujärgse tasu laenu kasutamise eest

kokkulepitud aja jooksul. Kui laenu kokkulepitud ajaks ei tagastata, kaotab laenaja laenatud raha

kasutamise aluse ja rikub oma lepingust tulenevat laenu tagastamise kohustust. Alates laenu

tagastamise kohustuse sissenõutavaks muutumisest kaotab intressi arvestamine seega tulenevalt

3(3)

VÕS §-st 397 õigusliku aluse. Kuivõrd laenuleping öeldi 22.11.2008 üles (tl 19), siis on hageja

kaotanud õiguse intressi arvestamiseks pärast võlasuhte lõppemist. Kuna kostja kohustamine

intressi maksmiseks ka pärast lepingu lõppemist on seaduse olulisest põhimõttest kõrvale kalduv,

siis tuleb hageja intressinõue jätta rahuldamata.

Hageja nõue kostjalt võlgnevuse (tagastamata laenusumma koos intressi ja meeldetuletustasuga)

ning kahju sissenõudmise osas kuulub rahuldamisele VÕS § 8 lg 2, § 76 lg 1, § 82 lg 1, § 100,

§ 101 lg 1 p 1, 3, 4, 6, § 101 lg 2, § 108 lg 1, § 113 lg 1, § 115 lg 1, § 396 lg 1 ja § 397 lg 1

alusel. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista võlgnevus 901,16 eurot ja kahju 45,06 eurot.

8. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta

viivitamata täidetavaks.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

9. TsMS § 163 lg 1 järgi kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või

ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus, rahuldades hagi

osaliselt, so 63% ulatuses nõudest, jätab hageja menetluskulud 63% ulatuses kostja kanda ja 37%

ulatuses hageja kanda. Kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda.

10. Hageja on taotlenud kostjalt menetluskuludena maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel

tasutud riigilõivu 47,93 euro (tsiviilasi nr 2-10-43671), hagi esitamisel tasutud riigilõivu

191,73 euro ja hageja poolt lepingulisele esindajale makstud tasu õigusabi eest 260 euro

väljamõistmist.

TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava

kohtulahendi kohaselt kandma ka teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud,

mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja

keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud

suuruses kostjalt välja mõistmist. Antud hagi näol on tegemist nn masshagiga, mida kasutatakse

korduvalt samalaadsete nõuete korral ja mis on oma sisult ühetaolised. Arvestades nõude

olemust, hagiavalduse vormi ja asjaolu, et tsiviilasi ei olnud keeruline ega mahukas ja poolte

vahel ei olnud vaidlust ning kohus lahendas asja kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata,

peab kohus põhjendatud ja vajalikuks õigusabi kuluks 63,91 eurot.

Hageja menetluskuluks kokku on käesolevas asjas seega 303,57 eurot (47,93 + 191,73 + 63,91).

11. Kohus, rahuldades hagi osaliselt, mõistab TsMS § 1741 lg 3 alusel hageja taotlusel kostjalt

välja menetluskuluna 191,25 eurot (63% 303,57 eurost).

Kohtunik