2-11-30047/3 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-11-30047

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Hiie Lindmets

Otsuse avalikult teatavaks-

tegemise aeg ja koht

22. august 2011, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-11-30047

Tsiviilasi

Time

Finans AB

hagi

Evelin

Akmentini

vastu

2245,02 euro nõudes

Tsiviilasja hind

1233,09 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja Time Finans AB (Rootsi registrikood 556158-1041;

asukoht Eestis Aia 7, 10111 Tallinn);

hageja esindaja Eerika Erlach (OÜ Incure Inkasso Agentuur;

asukoht

Mustamäe

tee 16,

10617

Tallinn;

e-post

eerika.erlach@incure.ee);

kostja Evelin Akmentin

Kohtuistungi toimumise aeg

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Time Finans AB hagi Evelin Akmentini vastu osaliselt.

2. Välja mõista Evelin Akmentinilt Time Finans AB kasuks 1233 (üks tuhat kakssada

kolmkümmend kolm) eurot ja 9 senti, millest 1126,75 eurot on tagastamata laenusumma

koos intressi ja meeldetuletustasuga ning 106,34 eurot kahju.

3. Jätta hageja menetluskuludest 55% Evelin Akmentini kanda ja 45% Time

Finans AB kanda. Kostja menetluskulud jätta tema enda kanda.

4. Välja mõista Evelin Akmentinilt Time Finans AB kasuks menetluskulu 175 (ükssada

seitsekümmend viis) eurot ja 75 senti.

5. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Menetluskulude kindlaksmääramine

Menetlusosaline ei või nõuda kulude hüvitamist TsMS § 174 lg-tes 1-3 sätestatud korras, välja

arvatud juhul, kui käesolev kohtulahend tühistatakse või asja menetlus taastatakse (TsMS

§ 1741 lg 4).

Edasikaebamise kord

Time Finans AB võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule

30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada

kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Evelin Akmentin võib kohtuotsuse peale esitada kaja Tartu Maakohtule 14 päeva jooksul

alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui

tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest.

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

2(3)

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaja (TsMS § 187 lg 6).

ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED

1. Time Finans AB esitas 27.06.2011 Tartu Maakohtule hagi Evelin Akmentini vastu

2245,02 euro (põhinõue 1126,75 eurot, intress 1011,93 eurot ja kahju 106,34 eurot) nõudes.

Hagiavalduse kohaselt taotles kostja hagejalt eralaenu. Hageja kandis 13.12.2006 ja 19.09.2007

kostja arvelduskontole 639,11 eurot, kokku seega 1278,22 eurot. Kostja kohustus laenu

tagastama igakuiste maksetena vastavalt eelnevalt hageja poolt saadetud makseblankettidele.

Kostja rikkus omapoolset kohustust, mistõttu ütles hageja laenulepingud üles ja nõudis kogu

võlgnevuse kohest tasumist.

2. Kohus kohustas kostjat 30.06.2011 hagi menetlusse võtmise määruses ja kirjaliku vastuse

nõudes vastama hagile 20 päeva jooksul pärast nõude kättesaamist (tl 39). Kohus hoiatas, et kui

kostja kohtule tähtaegselt kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi hageja taotlusel

tagaseljaotsusega rahuldada. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kätte toimetatud

isiklikult allkirja vastu üleandmisega 04.07.2011 (tl 40). Kostja, kellele kohus andis kirjaliku

vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud.

3. Hageja on taotlenud hagiavalduses hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja ei vasta

kohtu poolt määratud tähtajaks.

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi

tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud

ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel

juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg-st 3

tulenevalt võib kohus teha tagaseljaotsuse TsMS § 407 lg-s 1 nimetatud juhul kohtuistungit

pidamata.

5. TsMS § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja märgib

põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse.

6. Hageja esitas oma nõude põhjendamiseks kohtule koopia eralaenu tingimustest (tl 13),

laenutaotluse kinnitusest (tl 14), laenutaotlusest (tl 15), maksekorraldustest taotletud summa

kostja kontole kandmise kohta (tl 16), makseblankettidest (tl 17-27), lepingu ülesütlemise teatest

(tl 28), viimasest meeldetuletusest (tl 29), teatisest nõude loovutamise kohta (tl 30) ja 27.02.2008

nõudekirjast (tl 31).

7. Kohus leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult

põhjendatud osaliselt.

Tulenevalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 397 lg-st 1 tuleb majandus- või kutsetegevuses antud

laenult maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on

kokku lepitud. Hageja nõuab hagis kostjalt intressi 1011,93 euro väljamõistmist eralaenu

tingimuste alusel. Nimetatud tingimuste kohaselt lisatakse üldisele võlasummale igakuiselt

kuuintress, mille määra hagejal on õigus muuta krediidipoliitiliste otsuste, laenukulude või

muude kulude muutumise tõttu, mida krediidiandja ei saanud ette näha lepingu sõlmimise ajal.

Peale lepingu lõpetamist jäävad krediiditingimused rakendatavates osades kehtima seni, kuni

võlg on täielikult tasutud.

Hagiavaldusest nähtub, et intressi arvestamise perioodiks on ajavahemik 24.11.2007 (lepingu

ülesütlemisele järgnev kuupäev) kuni 30.05.2011. VÕS §-s 397 sätestatud laenu kasutusintress

on tasu raha kasutamise eest. Leppides kokku eelnimetatud sätte alusel intressi laenu kasutamise

eest, on pooled leppinud kokku lepingujärgse tasu laenu kasutamise eest kokkulepitud aja

jooksul. Kui laenu kokkulepitud ajaks ei tagastata, kaotab laenaja laenatud raha kasutamise aluse

ja rikub oma lepingust tulenevat laenu tagastamise kohustust. Alates laenu tagastamise kohustuse

sissenõutavaks muutumisest kaotab intressi arvestamine seega tulenevalt VÕS §-st 397 õigusliku

3(3)

aluse. Kuivõrd laenuleping öeldi 23.11.2007 üles (tl 28), siis on hageja kaotanud õiguse intressi

arvestamiseks pärast võlasuhte lõppemist. Kuna kostja kohustamine intressi maksmiseks ka

pärast lepingu lõppemist on seaduse olulisest põhimõttest kõrvale kalduv, siis tuleb hageja

intressinõue jätta rahuldamata.

Hageja nõue kostjalt võlgnevuse (tagastamata laenusumma koos intressi ja meeldetuletustasuga)

ning kahju sissenõudmise osas kuulub rahuldamisele VÕS § 8 lg 2, § 76 lg 1, § 82 lg 1, § 100,

§ 101 lg 1 p 1, 3, 4, 6, § 101 lg 2, § 108 lg 1, § 113 lg 1, § 115 lg 1, § 396 lg 1 ja § 397 lg 1

alusel. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista võlgnevus 1126,75 eurot ja kahju 106,34 eurot.

8. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta

viivitamata täidetavaks.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

9. TsMS § 163 lg 1 järgi kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või

ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus, rahuldades hagi

osaliselt, so 55% ulatuses nõudest, jätab hageja menetluskulud 55% ulatuses kostja kanda ja 45%

ulatuses hageja kanda. Kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda.

10. Hageja on taotlenud kostjalt menetluskuludena hagi esitamisel tasutud riigilõivu 255,64 euro

ja hageja poolt lepingulisele esindajale makstud tasu õigusabi eest 260 euro väljamõistmist.

TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava

kohtulahendi kohaselt kandma ka teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud,

mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja

keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud

suuruses kostjalt välja mõistmist. Antud hagi näol on tegemist nn masshagiga, mida kasutatakse

korduvalt samalaadsete nõuete korral ja mis on oma sisult ühetaolised. Arvestades nõude

olemust, hagiavalduse vormi ja asjaolu, et tsiviilasi ei olnud keeruline ega mahukas ja poolte

vahel ei olnud vaidlust ning kohus lahendas asja kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata,

peab kohus põhjendatud ja vajalikuks õigusabi kuluks 63,91 eurot.

Hageja menetluskuluks kokku on käesolevas asjas seega 319,55 eurot (255,64 + 63,91).

11. Kohus, rahuldades hagi osaliselt, mõistab TsMS § 1741 lg 3 alusel hageja taotlusel kostjalt

välja menetluskuluna 175,75 eurot (55% 319,55 eurost).

Kohtunik