2-11-23614/13 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

Ärakiri

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Marika Leimann

Otsuse tegemise aeg ja koht 22.08.2011.a. Rakvere kohtumaja

Tsiviilasja number

2-11-23614

Tsiviilasi R K, R K hagi V K vastu elatise nõudes

Menetlusosalised, esindajad HAGEJA R K, isikukood xxxx;

R K, isikukood xxxx; Seaduslik esindaja A J, isikukood xxxx, elukoht xxxx.

KOSTJA V K, isikukood xxxx, elukoht xxxx

Suuline menetlusistung 22.08.2011

Hagi hind- 2803.50 €

RESOLUTSIOON

Välja mõista V K`ilt alates 23.05.2011 elatis 140 /ükssada nelikümmend/ eurot xxxx sündinud R Ki ja 140 /ükssada nelikümmend/ eurot xxxx sündinud R Ki kasuks ja ülalpidamiseks kuni nende täisealiseks saamiseni, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Elatis tuleb tasuda iga kalendrikuu eest ette hagejate seadusliku esindaja pangakontole.

Hageja menetluskulud jäävad kostja kanda, kostja kulud jäävad tema enda kanda.

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus kohtuotsuse kättettoimetamisele järgnevast päevast arvates Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Hageja nõuded

Hagi kohaselt ei ole kostja pärast hagejate emast lahku kolimist 26.04.2011 laste ülalpidamist toetanud. Hagejad leiavad, et ülalpidamiskulude katteks tuleb välja mõista 155.75 eurot ühele lapsele. See summa tagaks laste normaalseks eluks ja arenguks vajaduste rahuldamise ja kataks osa kuludest laste riietamiseks, toitmiseks, koolitamiseks ja arendamiseks. Menetluse käigus on nõus summat vähendama 140 euroni kuus lapse/hageja kohta.

Kostja vastuväited

Kostja oma kirjalikus vastuses hagile leiab, et elatiseks tuleks määrata 140 eurot kummalegi lapsele, seejuures soovib, et sellest 140 eurost oleks temal võimalik 40 euro ulatuses tasuda lastele otseselt vajalike asjade ostmise näol. Kostjal on ka kolmas ülalpeetav ja väikeettevõtluse tulud on väga väikesed. Kohtuistungile mitteilmumise põhistab kiirete tööülesannetega ja on nõus asja läbivaatamisega tema osavõtuta.

Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused, tõendid

Kohus leiab, et hagi on põhjendatud, tõendatud ja kuulub rahuldamisele.

PerekS § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PerekS § 97 p. 1 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. PerekS § 99 kohaselt ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidaamist saama õigustatud isiku vajadusest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. PerekS § 100 kohaselt ülalpidamist antkase üldjuhul raha perioodilise maksmisega. Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt sel juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. PerekS § 101 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

Kostja ei ole vaidlustanud elatise maksmise kohustust. Kostja vastusest võib eeldada, et tema eelarve on pingeline, samas on ta nõus olnud tasuma elatist vähemalt miinimumsuuruses. Asjaolu, kas osa sellest peaks saama kaetud tema enda poolt otseselt vajalike asjade ostmisega, on kohtu hinnangul poolte kokkuleppe küsimus. Otsustused, kas ja millises osas igakuisest elatisest kulutada riietele ja millise osa toidule, teeb vanem, kelle juures lapsed reaalselt elavad, mis omakorda ei takista kohustatud vanemal võimalustel ilmnemisel vajalikke ostusid teha täiendavalt.

Kostja väited hageja elukaaslase ja nende eluviiside kohta ei ole asjassepuutuvad. Kui kostjal on kahtlus, et lapsed ei kasva kohases õhkkonnas, on tal võimalus algatada laste hooldusõiguse muutmise küsimus.

Kuna hageja menetluse käigus vähendas elatise nõuet sisuliselt kehtiva miinimumsuuruseni ja kehtiva kohtupraktika kohaselt sellisel juhul hageja ei pea tõendama lapse vajadusi, siis tuleb elatise ulatuse kindlaksmääramisel kehtiva seaduse kohaselt arvestada üksnes kohustatud isiku võimalusi. Kostja pole usaldusväärselt tõendanud, et tal puuduvad laste ülalpidamiseks vajalikud vahendid, lisaks on ta hagile vastates ka tunnistanud 140 euro ulatuses maksevõimet.

TsMS § 173 lg.1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

Hageja võimalikud menetluskulud jäävad kostja kanda.

Hagejal on õigus 30 päeva jooksul käesoleva lahendi jõustumisest esitada kohtule avaldus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks.

Kohtunik

(allkiri)

Marika Leimann

Ärakiri õige Nooremreferent

Lea Herne

Kohtuotsus jõustus 22. septembril 2011. a. Nooremreferent

Lea Herne