2-11-30942/20 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

2-11-30942

1(5)

K O H T U M Ä Ä R U S RESOLUTSIOON

1. Avaldus rahuldada.

2. Seada L Z üle eestkoste ning määrata L Z (isikukood: XXX) eestkostjaks E Z (isikukood: XXX) kuni lapse ema K Z täisealiseks saamiseni.

3. Eestkostja on eestkostetava seaduslik esindaja ning on kohustatud:

- hoolitsema eestkostetava ja tema ülalpidamise eest ning lähtuma tegevuses eestkostetava huvidest;

- valitsema eeskostetavate olemasolevat vara, sooritama selleks vajalikke tehingud, käsutada rahalisi vahendeid pankades.

4. Eestkostjal tuleb:

- esitada Viru Maakohtu kohtumajale kirjalik nimekiri alaealise lapse L Z vara kohta ühe kuu jooksul alates kohtumääruse kättesaamisest. Nimekirjas esitatakse teave kuni nimekirja koostamiseni vara koosseisus toimunud muutuste kohta;

- esitama eestkostetava vara valitsemise ja eestkostja muude ülesannete täitmise kohta kohtule kirjaliku iga-aastase aruande oma ülesannete täitmisest iga aasta 22. augustiks. Aruandes tuuakse eraldi välja tehtud kulutused ning lisatakse neid tõendavad dokumendid;

- teatama kohtule oma elukoha muutusest.

Kohus Viru Maakohus Kohtunik Kristel Vedro Määruse tegemise aeg ja koht

19. august 2011, Narva kohtumaja Tsiviilasja number 2-11-30942 Tsiviilasi E Z avaldus alaealisele lapsele eestkostja määramiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja: E Z (isikukood: XXX) elukoht XXX Puudutatud isikud: Eestkosteasutus: Narva linn (Narva linna Sotsiaalabiameti kaudu), Linda 4, Narva linn, e-post: sotsiaalabiamet@narva.ee Lapse ema: K Z (isikukood: XXX), elukoht XXX Alaealine laps: L Z (isikukood: XXX) elukoht XXX Esindaja riigi õigusabi korras v.adv Anti Aasmaa, Advokaadibüroo Anti Aasmaa, Turuplats 3-M11, Rakvere,44310, e-post: advokaadibyroo@gmail.com

2-11-30942

2(5)

5. K Z poeg L Z ei või ilma E Z nõusolekuta iseseisvalt tehinguid teha, välja arvatud tehingud, millest ei teki L Z otseseid tsiviilkohustusi või kui K Z poeg täitis tehingu vahenditega, mille andis talle selleks otstarbeks või vabaks kasutamiseks tema seaduslik esindaja või viimase nõusolekul kolmas isik.

6. E Z peab hoidma oma vara eraldi L Z varast ega tohi kasutada L Z vara oma huvides.

7. Kohtumäärus kehtib ja kuulub täitmisele alates selle teatavakstegemisest E Z.

8. Jätta riigi õigusabi kulud Eesti Vabariigi kanda, muud menetluskulud jätta avaldaja kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtumäärusele on menetlusosalistel õigus esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest. Määruskaebuselt tuleb tasuda riigilõiv 25,56 eurot.

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud ja menetluse käik

E Z esitas 04. juulil 2011 Viru Maakohtule avalduse alaealisele lapsele eestkostja määramiseks. Avalduse kohaselt on lapse ema K Z alaealine, mistõttu ei saa tema oma last esindada. Seoses sellega palub avaldaja määrata teda alaealise lapse L Z eestkostjaks kuni lapse ema K Z täisealiseks saamiseni, s.t kuni XXX.

Viru Maakohus algatas 05. juulil 2011 hagita menetluse ning määras alaealisele lapsele esindaja riigi õigusabi korras ilma kohustuseta hüvitada õigusabi tasu ja kulud. Kohus teatas eestkosteasutust menetluse algatamisest ning kohustas esitama omapoolne seisukoht avalduse osas.

Eestkosteasutuse arvamus (tl 19-26)

Eestkosteasutus esitas kohtule oma arvamuse avalduse suhtes. Eestkoste arvamuse kohaselt pole alaealine vanem K Z suuteline hoolitsemisega lapse eest hakkama saama. K Z on raske puudega laps, mistõttu ei saa tema lapse eest nõuetekohaselt hoolitseda. Lapsekaitseinspektor tegi kindlaks, et L Z ja K Z elavad koos avaldajaga, elutingimused on head ja mõlemad on avaldaja hoolitsemisel. K Z õpib koolis ning lapse kasvatamisel vajab ta ema (avaldaja) abi. K Z on nõus, et lapse eestkostjaks saab E Z.

L Z esindaja arvamus (tl 40-43)

Esindaja kuulas ära nii E Z kui ka K Z. K Z oli nõus, et tema lapse eestkostjaks saab E Z kuni tema täisealiseks saamiseni. Esindaja on seisukohal, et E Z sobib olla lapse L Z eestkostjaks. Esindaja

2-11-30942

3(5) selgitas ka K Z, et tal on võimalust paluda kohtul laiendada tema teovõime, kuid K Z keeldus sellest. Esindaja leiab, et L Z eestkostjaks tuleb määrata E Z.

18.08.2011 kohtuistungil jäi avaldaja esitatud taotluse juurde. Avaldaja sõnade kohaselt läheb tema tütar 9. klassi õppima ja soovib edasi õppida. Tema ise ei tarbi alkoholi ega narkootikume, samuti ei suitseta. Tal on neli last, võlgnevusi ei ole. Narva linnavalitsus ja alaealisele lapsele määratud esindaja v.adv Anti Aasmaa toetasid avaldust.

Kohtumääruse põhjendused

Kohus, tutvunud toimiku materjalidega ning kuulanud ära menetlusosalised, leiab, et L Z eestkostjaks tuleb määrata E Z.

Kohus tuvastas, et rahvastikuregistri andmetel on alaealine K Z lapse L Z üksikema.

Perekonnaseaduse (PKS) § 116 lg 2 sätestab, et vanemal on kohustus ja õigus hoolitseda oma alaealise lapse eest (edaspidi vanema hooldusõigus). Vanema hooldusõigus hõlmab õigust hoolitseda lapse isiku eest (edaspidi isikuhooldus) ja õigust hoolitseda lapse vara eest (edaspidi varahooldus) ning otsustada lapsega seotud asju. Perekonnaseaduse § 124 lg 1 kohaselt on isikuhooldus hooldaja kohustus ja õigus last kasvatada, tema järele valvata ja tema viibimiskohta määrata ning lapse igakülgse heaolu eest muul viisil hoolitseda. PKS § 127 järgi hõlmab varahooldus õigust ja kohustust valitseda lapse vara eest, muu hulgas last esindada.

Seega on vanemal kohustus oma lapse eest hoolitseda, teda kasvatada ning tema vara eest hoolt kanda.

PKS § 171 lg 1 järgi kui esindusõigust ei ole alaealise lapse kummalgi vanemal või kui lapse päritolu ei ole võimalik kindlaks teha, määratakse talle eestkostja.

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg 2 alusel täielik teovõime on 18-aastaseks saanud isikul (täisealisel). Lähtudes TsÜS §-dest 10 ja 11 on piiratud teovõimega tehtud ühevõi mitmepoolsed tehingud tühised. Seega ei saa alaealine olla teise alaealise esindajaks ning teostada tema nimel tehinguid. K Z ei ole oma lapse esindusõigust ning tema on võimetu lapse hooldusõigust täielikul määral teostama.

Eestkostjaks võib määrata füüsilise isiku, juriidilise isiku või lapse elukohajärgse vallavõi linnavalitsuse.

L Z eestkostjaks olemiseks on andnud nõusoleku E Z, kelle juures elavad nii alaealine ema K Z kui ka laps L Z. E Z eestkostjaks määramisega on nõus ka lapse esindaja advokaat Anti Aasmaa ja Narva Linnavalitsuse esindaja. K Z on avaldanud kohtule, et on nõus, et E Z oleks tema lapse L Z eestkostjaks.

Kohus arvestab eestkostja valikul E Z isikuomadusi ja võimeid eestkostja kohustuste täitmiseks ning tema soovi saada lapse eestkostjaks. Kohus leiab, et E Z on sobiv isik L Z eestkostja ülesandeid täitma. E Z on olemas teadmised, kogemused ja soov lapse eest hoolitseda.

TsMS § 557 lg 2 p 4 kohaselt märgitakse määruses, kas ja milliseid tehinguid võib alaealine teha eestkostja nõusolekuta.

TsÜS § 11 lg 3 p 1 ja p 2 kohaselt, piiratud teovõimega isiku tehtud tehing, mille see isik on teinud seadusliku esindaja eelneva nõusolekuta või hilisema heakskiiduta, kehtib, kui tehingust ei teki

2-11-30942

4(5) isikule otseseid tsiviilkohustusi või isik täitis tehingu vahenditega, mille andis talle selleks otstarbeks või vabaks kasutamiseks tema seaduslik esindaja või viimase nõusolekul kolmas isik.

Eestkostetav ei või ilma eestkostja nõusolekuta iseseisvalt tehinguid teha, välja arvatud tehingud, millest ei teki eestkostetavale otseseid tsiviilkohustusi või kui eestkostetav täitis tehingu vahenditega, mille andis talle selleks otstarbeks või vabaks kasutamiseks tema seaduslik esindaja või viimase nõusolekul kolmas isik.

TsMS § 557 lg 2¹ kohaselt määruses märgitakse, et eestkoste seatakse alaealise täisealiseks saamiseni, kui kohus ei määra eestkostjat lühemaks ajaks. Kuna K Z ei ole lapse esindusõigust selletõttu, et tema ise ei ole veel täisealiseks saanud, siis on põhjendatud alaealisele lapsele L Z eestkostja määramine lapse ema K Z täisealiseks saamiseni.

PKS § 179 kohaselt on eestkostja eestkostetava seaduslik esindaja, tal on oma ülesannete piires õigus ja kohustus hoolitseda eestkostetava isiku ja vara eest. Eestkostja ei või oma kohustuste täitmist panna kolmandale isikule ning eestkostja küsib ja arvestab eestkoste teostamisel eestkostetava arvamust, kui see on lapse vanust ja arengutaset arvestades asjakohane.

PKS § 172 kohaselt kuulub eestkostjale nii lapse isikuhoolduskui ka varahooldusõigus. Eestkoste teostamisel tuleb eestkostjal juhinduda perekonnaseaduses sätestatud ülesannetest.

PKS § 183 lg 1-3 kohaselt eestkostja on kohustatud eestkostetava vara hea eestkostja hoolsusega valitsema, säilitama ning võimaluse korral suurendama. Muu hulgas peab eestkostja nõudma õigel ajal sisse eestkostetavale kuuluvad nõuded ning valitsema eestkostetavale kuuluvat kinnisvara. Eestkostetava varalt saadavast kasust tuleb esmajoones täita varal lasuvad sissenõutavaks muutunud kohustused ning katta muud vara korrapärase valitsemise kulud. Nimetatud kuludest ülejäänud sissetulekut võib kasutada eestkostetava ülalpidamiseks. Eestkostja peab hoidma enda ja eestkostetava vara eraldatuna ega tohi kasutada eestkostetava vara oma huvides.

E Z peab hoidma oma vara eraldi eestkostet vajava isiku varast ega tohi kasutada eestkostet vajava isiku vara oma huvides.

Vastavalt PKS § 193 lg 1 kohus teostab järelevalvet eestkostja tegevuse üle. Eestkostja teatab kohtule oma elukoha muutusest.

E Z on kohustatud teatama kohtule oma elukoha muutumisest.

PKS § 184 lg 1 ja lg 2 kohaselt, eestkostja esitab eestkostet vajava isiku hariliku viibimiskoha järgsele kohtule kirjaliku nimekirja eestkostet vajava isiku vara kohta mõistliku aja jooksul eestkoste määramisest arvates. Nimekirjas esitatakse teave kuni nimekirja koostamiseni vara koosseisus toimunud muutuste kohta.

E Z on kohustatud koostama ja esitama kohtule kirjaliku aruande eestkostet vajava isiku vara kohta seisuga juuli 2011. Nimekirjas tuleb esitada teave kuni nimekirja koostamiseni vara koosseisus toimunud muudatuste kohta. Aruanne esitada kohtule ühe kuu jooksul alates kohtumääruse jõustumisest.

Vastavalt PKS § 194 lg 1 ja lg 2, kohus võib igal ajal nõuda eestkostjalt informatsiooni tema ülesannete täitmise kohta. Eestkostetava vara valitsemise ja eestkostja muude ülesannete täitmise kohta esitab eestkostja kohtule iga-aastase kirjaliku aruande. Aruandes tuuakse eraldi välja tehtud kulutused ning lisatakse neid tõendavad dokumendid.

2-11-30942

5(5) E Z on kohustatud koostama ja esitama kohtule iga-aastase kirjaliku aruande eestkostet vajava isiku vara valitsemise ja eestkostja muude ülesannete täitmise kohta hiljemalt aruandeaasta 22. augustiks. Aruandes tuleb eraldi välja tuua tehtud kulutused ning aruandele tuleb lisada kulutusi tõendavad dokumendid.

TsMS § 557 lg 3 kohaselt eestkoste seadmise määrus annab eestkostjale eestkostetava esindamise õiguse.

Lähtuvalt TsMS § 531 lg 1 ja lg 4 eestkostemenetlust lõpetav kohtumäärus, muu hulgas eestkostja määramise, tema ametiaja pikendamise, eestkoste lõpetamise või eestkostja ülesannete ringi muutmise määrus, kehtib ja kuulub täitmisele alates määruse teatavakstegemisest eestkostjale. Kohus teatab määrusest teistele kohtutele ja ametiasutustele, kui see on eestkostetava, kolmandate isikute või avalikkuse huvides ilmselt vajalik. Vajaduse korral avaldab kohus teate väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Kohtumäärus kehtib ja kuulub täitmisele alates selle teatavakstegemisest eestkostjale. Menetluskulud

TsMS § 172 lg 1 kohaselt, hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse.

Viru Maakohtu 05. juuli 2011 kohtumäärusega määrati eestkostet vajavale isikule esindaja riigi õigusabi korras ilma kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja -kulu.

Vastavalt TsMS § 172 lg 3 hagita perekonnaasja ja lähenemiskeelu või muu sellesarnase isikuõiguste kaitseabinõu rakendamise menetluse kulud võib kohus jätta täielikult või osaliselt riigi kanda.

Riigi õigusabi kulud tuleb jätta Eesti Vabariigi kanda ning muud menetluskulud avaldaja kanda.

Kristel Vedro Kohtunik