3-11-992/32 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedHaldusasja materjalist nähtuvalt ei ole B. B. Eestis viibimiseks seaduslikku alust. 25.04.2011 andis Tartu Halduskohus oma määrusega haldusasjas nr 3-11-992 PPA Ida Prefektuurile loa B. B. paigutamiseks väljasaatmiskeskusesse kuni tema väljasaatmiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks, sest nõutava 48 tunni jooksul ei oleks olnud võimalik väljasaatmist lõpule viia.
Legislator headnote
AI generated3-11-992/32 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja: 17.08.2011 esitas Politseija Piirivalveamet uue taotluse B. B. väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks kahe kuu võrra. Taotlusest nähtuvalt on Aserbaidžaani Suursaatkond edastanud käesolevaks ajaks B. B. tagasipöördumistunnistuse. 16.08.2011 edastati B. B. dokumendid Põhja Prefektuurile palvega korraldada isiku väljasaatmine kodakondsusjärgsesse riiki. Taotlusest järeldub, et enne käesoleva aasta 21. augustit ei ole siiski võimalik isiku väljasaatmist korraldada ning seega taotletakse isiku väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamist VSS § 25 alusel.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Enno Loonurm Määruse tegemise aeg ja koht 19.08.2011; Tallinn Haldusasja number 3-11-992 Haldusasi Politseija Piirivalveameti taotlus B. B. väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks Menetlusosalised Taotluse esitaja - Politseija Piirivalveamet, volitatud esindaja Aleksei Kuznetsov Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist – B. B. (sünd. xx xx xxxx Aserbaidžaanis) Kohtuistungi toimumise aeg 18.08.2011; Tallinn Resolutsioon Pikendada luba B. B. väljasaatmiskeskuses kinnipidamiseks kuni tema väljasaatmiseni, kuid mitte kauemaks kui 19.10.2011 Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 10 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Haldusasja materjalist nähtuvalt ei ole B. B. Eestis viibimiseks seaduslikku alust.
2. 25.04.2011 andis Tartu Halduskohus oma määrusega haldusasjas nr 3-11-992 PPA Ida Prefektuurile loa B. B. paigutamiseks väljasaatmiskeskusesse kuni tema väljasaatmiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks, sest nõutava 48 tunni jooksul ei oleks olnud võimalik väljasaatmist lõpule viia.
3. Tallinna Halduskohtu 21.06.2011 määrusega pikendati Politseija Piirivalveameti taotlusel
B. B. väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaega, kuid mitte kauemaks kui 21.08.2011.
4. 17.08.2011 esitas Politseija Piirivalveamet uue taotluse B. B. väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks kahe kuu võrra. Taotlusest nähtuvalt on Aserbaidžaani Suursaatkond edastanud käesolevaks ajaks B. B. tagasipöördumistunnistuse. 16.08.2011 edastati B. B. dokumendid Põhja Prefektuurile palvega korraldada isiku väljasaatmine kodakondsusjärgsesse riiki. Taotlusest järeldub, et enne käesoleva aasta 21. augustit ei ole siiski võimalik isiku väljasaatmist korraldada ning seega taotletakse isiku väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamist VSS § 25 alusel.
5. Kohtuistungil jäi Politseija Piirivalveamet taotluse juurde ja selgitas täiendavalt, et käesolevaks ajaks on isik varasemalt esitatud varjupaigataotlusest loobunud ning varjupaigamenetlus on lõpetatud. Taotluse esitaja hinnangul võib toimuda väljasaatmine paari nädala jooksul, kuid tähtaja pikendamist on soovitud seadusest lähtuvalt siiski kuni kaheks kuuks (kohtuistungi protokoll, tl 16). B. B. kohtuistungil osaleda ei soovinud ning selle kohta on edastatud vastavasisuline avaldus (tl 13).
KOHTU PÕHJENDUSED
6. Kohus leiab, et Politseija Piirivalveameti taotlus B. B. väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks on VSS § 2 lõike 1, § 18 lõike 1, § 23 lõike 1 ja § 25 alusel põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. VSS § 25 kohaselt, kui väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaja jooksul ei ole võimalik väljasaatmist täide viia, pikendab halduskohus Politseija Piirivalveameti taotlusel väljasaadetava väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaega kuni kahe kuu kaupa kuni väljasaatmise täideviimiseni või välismaalase vabastamiseni VSS § 24 lõigete 11, 2 või 3 järgi. Olukordades, kus määrusi väljasaatmiskeskusesse paigutamise loa andmise kohta ei ole vaidlustatud või need on jäänud kaebuse esitamise järgselt muutmata, kontrollib kohus edasises menetluses peamiselt seda, kas esinevad isiku väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamise (VSS § 25) või isiku väljasaatmiskeskusest vabastamise (VSS § 24) alused ning kas isiku väljasaatmine ei ole osutunud vahepealsel perioodil ilmselgelt perspektiivituks.
7. Käesoleval juhul väljasaatmine ilmselgelt perspektiivituks ei ole muutunud. Vastupidi, taotleja selgitas kohtuistungil, et vahepealsest varjupaigataotlusest on loobutud ning väljasaatmine võib toimuda isegi kahe järgneva nädala raames.
8. Lähtuvalt eeltoodust tuleb Politseija Piirivalveameti taotlus rahuldada ning pikendada B.
B. väljasaatmiskeskuses viibimise tähtaega kahe kuu võrra. See ei tähenda seda, et B. B. peab ilmtingimata veel kaks kuud väljasaatmiskeskuses viibima. Väljasaatmise täideviimise võimalikuks osutumise korral vabastatakse isik ühtlasi koheselt ka väljasaatmiskeskusest (VSS § 24 lg 1).
Enno Loonurm Kohtunik