2-11-31469/6 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Kohtunik Kristel Vedro

Määruse tegemise aeg ja koht 18. august 2011, Narva kohtumaja, 1.Mai 2, Narva 20308 Tsiviilasja number 2-11-31469 Tsiviilasi

Menetlustoiming A Y ja I Y hagi S Y vastu elatise nõudes Kompromissi kinnitamisega menetluse lõpetamine

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hagejad: A Y (isikukood XXX), elukoht: XXX I Y (isikukood XXX), elukoht: XXX Hageja esindaja: I Y (isikukood: XXX), elukoht: XXX Kostja: S Y (isikukood: XXX), elukoht: XXX Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

I. Kinnitada tsiviilasjas nr 2-11-31469 poolte vahel saavutatud kompromiss. Pooled on kokku leppinud alljärgnevas:

1. Kostja S Y kohustub tasuma elatise A Y`i (isikukood XXX) ja I Y`i (isikukood XXX) ülalpidamiseks 130 eurot (igale lapsele 65 eurot) kuni laste A Y`i (isikukood XXX) ja I Y`i (isikukood XXX) täisealiseks saamiseni või vanemate varalise seisundi muutumiseni.

2. Elatis tasutakse iga kuu 15. kuupäevaks hagejate esindaja I Y arveldusarvele SEB Pangas nr XXX.

3. Poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

4. Pooled kinnitavad, et on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest.

5. Juhul kui kostja ei täida kokkuleppe tingimusi, on hagejal õigus pöörduda kohtutäituri poole sundtäitmise nõudes. 6. Pooled paluvad kohtul kompromiss kinnitada.

II. Menetlus tsiviilasjas nr 2-11-31469 seoses kompromissi kinnitamisega lõpetada. Kohtu poolt kinnitatud kompromissileping kuulub viivitamatult täitmisele.

III. Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest.

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendus

07.07.2011 esitasid A Y ja I Y seadusliku esindaja I Y kaudu hagi kostja S Y`i vastu elatise nõudes. 16.08.2011 esitasid hagejate seaduslik esindaja ja kostja kohtule kompromissi kinnitamiseks ja asjas nr 2-11-31469 menetluse lõpetamiseks, mille kohaselt kostja kohustub tasuma laste ülalpidamiseks igakuuliselt 130 eurot –kummalegi lapsele 65 eurot kuni laste täisealiseks saamikseni või kuni vanemate varalise seisundi muutumiseni. Pooled leppisid kokku kompromissitingimuste rikkumise tagajärgedes. Pooled on palunud kompromissleping kohtu poolt kinnitada ja tsiviilasja menetlus lõpetada.

Õiguslik põhistus

Kohus, vaadanud läbi poolte poolt avaldatud kompromissilepingu, leiab, et kompromiss kuulub kinnitamisele. PKS § 97 p 1 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps; PKS § 99 lg 1 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. PKS § 100 lg 1 kohaselt ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. PKS § 100 lg 2 kohaselt alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada menetluse kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.

TsMS § 430 lg 3 sätestatud kompromissi kinnitamist takistavaid asjaolusid antud juhul ei esine, kompromiss on sõlmitud laste huvides nende ülalpidamiseks ning on kostja kinnitusel ka tema poolt kokkulepitud tingimustel täidetav.

TsMS § 432 sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga

sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kompromissilepingu esitamisel kohtule on pooled kinnitanud, et vastavad kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise õiguslikud tagajärjed on neile teada. Kohus peab vajalikuks selgitada, et asjaolude muutumisel on PKS § 102 ja 103 tulenevalt on huvitatud isiku nõudel kohtul õigus elatise suurust muuta.

TsMS § 467 lg 5 kohaselt kuulub kohtumäärus viivitamatule täitmisele, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 433 lg 1 menetluse lõpetamise määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest.

Määruse tegemisel tugines kohus TsMS § 428 lg 1 p 4, § 430-432, § 661 lg 2 ja 4 sätestatust.

Kristel Vedro Kohtunik