2-11-20624/7 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Lembit Käis Otsuse tegemise aeg ja koht 18. august 2011. a Põlva Tsiviilasja number 2-11-20624 Tsiviilasi H. M. D. L. hagi V. K. elatise väljamõistmiseks Tsiviilasja hind hagi kohta 1251,09 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad 1) Hagejad: 1. H. M. (isikukood: xxxxxxxxxxx, elukoht: xxxx xxxxxxx xxxxx xxxx xxxxxxxxx xxxx) 2. D. L. (isikukood: xxxxxxxxxxx, elukoht: xxxx xxxxxxx xxxxx xxxx xxxxxxxxx xxxx) Hagejate seaduslik esindaja: L. : xxxxxxxxxxx, elukoht: xxxx xxxxxxx xxxxx xxxx xxxxxxxxx xxxx) 2) Kostja: V. K. : xxxxxxxxxxx, elukoht: xxxxxx xxxx xx ) Kostja lepinguline esindaja: T. K. Kohtuistungi toimumise aeg 15. august 2011. a

RESOLUTSIOON 1. Rahuldada H. M. hagi osaliselt Välja mõista V. K. . M. kasuks igakuine elatis järgmiselt: - 100 (ükssada) eurot alates 15.08.2011 kuni 01.08.2013; 130 (ükssada kolmkümmend) eurot alates 02.08.2013 kuni H. M. täisealiseks saamiseni, s.o xxxx xx.xx.xxxx. . Rahuldada D. L. hagi osaliselt Välja mõista V. K. . L. kasuks igakuine elatis järgmiselt: - 100 (ükssada) eurot alates 15.08.2011 kuni 01.08.2013; - 130 (ükssada kolmkümmend) eurot alates 02.08.2013 kuni xx.xx.xxxx; 139 (ükssada kolmkümmend üheksa) eurot 1 sent, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, alates 04.11.2015 kuni D. L. täisealiseks saamiseni, s.o kuni xx.xx.xxxx.. V. K. p-des 1 ja 2 märgitud elatis H. M. D. L. iga kuu 15. kuupäevaks.

2-11-20624

2(5)

4. Jätta menetluskulud täielikult poolte endi kanda. Edasikaebamise kord

Otsus tehakse avalikult teatavaks Tartu Maakohtu Põlva kohtumaja kantselei kaudu 18.08.2011. a kell 15. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Hagejate nõue ja selle põhjendused

H. M. ja D. L. on esitanud oma seadusliku esindaja - L. 03.05.2011. a Põlva kohtumajale hagi V. K. elatise väljamõistmiseks.

Hagiavalduste kohaselt elavad hagejad ema juures. Kuna kostja ei ole andnud ülalpidamist ja tal on kindel sissetulek, siis nõuavad hagejad kostjalt elatise väljamõistmist miinimumsummas tagasiulatuvalt (üks aasta hagi esitamisest). Istungil hagejate esindaja täpsustas, et elatist nõutakse kostjalt iga hageja kohta 139,01 eurot igakuiselt, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära hageja kohta, alates 15.08.2011. a. Elatis tuleb kostjal maksta hagejatele iga kuu 15. kuupäevaks.

Kostja vastuväited

Kostja leiab, et menetlus elatishagides tuleks lõpetada TsMS § 428 lg 1 p 2 alusel, sest samade poolte vahel samal lausel sama hagieseme üle on jõustunud menetluse lõpetamise määrus, mis on 30.09.2008. a tehtud Tartu Maakohtu poolt. Juhul, kui kohus eelmärgitud alusel menetlust ei lõpeta, siis tuleks hagid lugeda põhjendamatuks, sest kostja on lapsi toetanud oma sissetulekute ja reaalsete võimeluste piires, andes raha lastele, nende emale ja ostnud lastele toiduaineid. Peale selle on kostja 70% ulatuses töövõimetu ja peab haiguse tõttu muretsema endale uue elamispinna. Ka on tal kohustus tasuda laenu tagasimakseid 177 euro ulatuses iga kuu.

2-11-20624

3(5)

Kohtu põhjendused

Elatise väljamõistmisel tuleb juhinduda alates 01.07.2010. a kehtiva perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96, 97, 100, 101 ja 102. Vastavalt PKS §-le 96 on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 97 p 1 kohaselt on alaealine laps ülalpidamist saama õigustatud isikuks. PKS § 100 lg 1 sätestab, et ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis), lg 2 järgi täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Vastavalt osundatud paragrahvi lõikele 3 makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette.

Sünnitunnistustega (tl 9, 10) on tõendatud, et H. M. on sündinud x. xxxxxxxxx xxxx. a ja D. L. on sündinud xx. xxxxxxxxx xxxx. a ning nende vanemateks on kostja (isikukood: xxxxxxxxxxx) ja hagete seaduslik esindaja (isikukood: xxxxxxxxxxx). Lasva Vallavalituse teatise (tl 11) kohaselt elavad hagejad L. xxxx xxxxxxxxx xxxxx xxxxxx külas xxxx xxxxx nad on toimetulekutoetuse saajad alates 2009. aasta septembrist. Seega on L. laste seaduslikul esindajal kohustus kaitsta hagejate huve ning esitada nende huvide kaitseks kohtule hagi kostja vastu elatise saamiseks, kui viimane on vanemana rikkunud alaealiste laste ülalpidamise kohustust.

Kostja taotlus menetluste lõpetamiseks TsMS § 428 lg 1 p 2 alusel ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Kohtule esitatud Tartu Maakohtu 30.09.2008. a määrusega tsiviilasjas nr 2-08-45686, mis jõustus 03.11.2008. a, on lõpetatud menetlus L. V. K. elatise nõudes. Käeolevates hagides ei ole hagejaks L. , vaid H. M. D. L. ning viimased ei nõua elatise väljamõistmist 2008. a eest. Seega võrreldes käesolevaid hagisid tsiviilasjaga nr 2-08-45686, tuleb asuda seisukohale, et tegemist ei ole samade poolte vaidlusega sama hagieseme üle. Järelikult puudub kohtul seaduslik alus käesoleva menetluse lõpetamiseks.

Tulenevalt PKS § 101 lg-st 1 ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma arvutamise alused. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 11. juuni 2009. a määrusele nr 90 „Töötasu alammäära kehtestamine“ on alates 01.07.2009. a töötasu alammääraks täistööaja töötamise korral 278,02 eurot.

Pooltel puudub vaidlus selle üle, et kostja on 70% ulatuses töövõimetu ning viimane peab maksma elatise võlgnevust kompromissilepingu alusel L. E. K. eurot 2013. a augustini. Samuti on kostja tunnistanud, et ta ei ole andnud hagejatele elatist igakuiselt ja tema igakuiseks sissetulekuks on viimasel ajal olnud 623 eurot. Lõuna Pensioniameti tõendid kinnitavad, et kostja pensioni ja puudega inimese sotsiaaltoetuse suuruseks on alates suuruseks on alates 01.07.2011. a vastavalt 171,46 eurot ja 25,31 eurot kuus. AS Suwem palgatõend kinnitab, et kostja keskmine netokuutöötasu ajavahemikul 2011 jaanuar kuni juuni on 426,24 eurot. Riigikohus on olnud seisukohal, et ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist nii juhul, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebaregulaarselt ja vanemad ei ole kokku leppinud, et

2-11-20624

4(5) lapsele antaksegi ülalpidamist niimoodi (30. novembri 2004. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-121- 04), või kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt (23. aprilli 2004. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-57-04).

Kuna hagejate esindaja ei ole tunnistanud kostja poolt hagejatele elatise maksmist ning kostja väidetel ei ole tal ka elatise andmist kinnitavaid tõendeid esitada, siis leiab kohus, et kostja on rikkunud hagejate ülalpidamise kohustust, kuna ei ole neile maksnud elatist igakuiselt.

PKS § 99 lg 1 kohaselt ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Sama paragrahvi lõikes 2 on sätestatud, et ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Hagejad nõuavad kostjalt elatist seaduses ettenähtud alammääras, mistõttu puudub neil kohustus tõendada oma vajaduste ja kulutuste suurust. On üldtuntud ja mõistatav, et seaduses sätestatud elatise alammäär hõlmab lapse kõige hädavajalikumaid kulutusi.

PKS §-s 102 lg 1 on sätestatud, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Vastavalt PKS §-le 102 lg 2 aga ei vabane vanemad lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Nimetatud säte näeb ette, et kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

Vaidlust ei ole veel selles, et hagejate vanematel puudub märkimisväärne vara. Eelmärgitud valla tõendiga on tuvastatud, et hagejate seaduslik esindaja ei tööta. Viimase seletuse kohaselt tegeleb ta väikeses ulatuses loomade kasvatamisega, mis võimaldab peret toita. Eelnev annab kohtule aluse järelduseks, et hagejate vanemate varalist olukorda võib pidada enam-vähem võrdseks.

Kostja väiteid, et tal puuduvad reaalsed võimalused elatise maksmiseks kummalegi hagejale suuremas summas kui 50 eurot kuus, loeb kohus põhjendamatuks. Asjaolu, et kostja peab lisaks laste elatise maksmise kohustusele tegema igakuiselt kulutusi elamispinna üürimise, ravimite ja toidu ostmise ning maja laenu tagastamisega, ei anna aga alust elatise mittemaksmiseks hagejatele ning hagide rahuldamata jätmiseks. Perekonnaseaduse mõttest tulenevalt tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda eelkõige laste huvidest. Vanema ülesanne on täita oma kohustused laste ülalpidamisel. Oma väljaminekute planeerimisel peab vanem laste ülalpidamisekohustuse täitmisega arvestama. Samas on Riigikohus korduvalt asunud seisukohale, et vanem on kohustatud tegema lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks kõik endast oleneva, kuid väljamõistetud elatis ei või olla elatist maksma kohustatud vanemale ebamõistlikult koormav ega panna vanemat olukorda, kus tal ei ole võimalik säilitada enda minimaalselt vajalikku elustandardit ega tulla ise toime ilma riigi abita (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 12.03.2007. a otsus tsiviilasjas nr 3- 2-1-19-07 p 12 ja 07.12.2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-127-09 p 12). Antud seisukohast lähtudes peaks kostja rakendama kõik meetmed, et kindlustada eelkõige oma alaealistele lastele elatise maksmine. Kostja seletuse kohaselt elab ta üüritud majas, kus

2-11-20624

5(5) kannab vaid elektri ja küttekulusid, kuid peab lähiajal oma tervisliku seisundi halvenemise tõttu üürima uue elamispinna Põlvas. Arvestades asjaolu, et kostja on 70 % ulatuses töövõimetu ja tal on elatise võlgnevuse tasumise kohustus L. E. K. eurot kuus), samuti kostja igakuiseid hädavajalikke kulutusi seoses elamispinna üürimise, ravimite ja toidu ostmise ning laenu tagastamisega (igakuiselt 177 eurot), siis leiab kohus, et elatise tasumine hagejatele PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määras paneks kostja pingelisse sotsiaalsesse – majanduslikku olukorda, sest ainuüksi elatise maksmiseks kolmele lapsele (L. E. , H. M. D. L. ) kuluks igakuiselt üle poole sissetulekust (60 + 2 x 139,01 = 338,02 eurot). Lähtudes eelnevast ning sellest, et hagejad õpivad koolis ja saavad toidu põhiliselt oma talust ema töö tulemusena, on kohtu arvates kostjal võimalik tasuda oma sissetulekust kolmele lapsele (L. E. , H. M. D. L. ) elatist enda tavalist ülalpidamist kahjustamata kokku vähemalt 260 eurot kuus. See vastaks hagejate huvidele ja võimaldaks kostjal kasutada ülejäänud sissetulekut - 383 (623-260) eurot - oma tervise taastamiseks ja muude igakuiste hädavajalike kulude katmiseks. Järelikult saab kohus kostjalt kummagi hageja kasuks välja mõista elatise PKS § 101 lg 2 ning § 102 lg 2 kolmanda ja neljanda lause alusel praegu igakuiselt vaid 100 euro ulatuses, mida on võimalik suurendada vastavalt kostja elatise tasumise võimele (s.o 260 eurot kuus) lähtudes L. E. Kägra ees elatise võlgnevuse kohustuse (60 eurot kuus) lõppemise tähtajast 01.08.2013. a ja H. M. täieealiseks saamisest xx.xx.xxxx. a.

Seega kuuluvad hagid rahuldamisele osaliselt. Kostjalt tuleb välja mõista H. M. kasuks igakuine elatis järgmiselt: - 100 eurot alates 15.08.2011 kuni 01.08.2013; - 130 eurot alates 02.08.2013 kuni H. M. täisealiseks saamiseni, s.o kuni xx.xx.xxxx. Kostjalt tuleb välja mõista D. L. kasuks igakuine elatis järgmiselt: - 100 eurot alates 15.08.2011 kuni 01.08.2013; - 130 eurot alates 02.08.2013 kuni xx.xx.xxxx; 139,01 eurot, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, alates 04.11.2015 kuni D. L. täisealiseks saamiseni, s.o kuni xx.xx.xxxx. § 445 lg 1 alusel tuleb kostjal tasuda elatis hagejatele iga kuu 15. kuupäevaks.

Käesoleva tsiviilasja hind TsMS § 129 lg 2 kohaselt on 1251,09 (9 x 139,01) eurot ühe hagi kohta.

Lähtudes TsMS § 163 lg-st 1 jätab kohus menetluskulud täielikult poolte endi kanda.

Lembit Käis kohtunik