2-11-28990/5 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-11-28990

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Tartu Maakohtu kohtunik Gerty Pau Määruse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 18. august 2011. a, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-11-28990 Tsiviilasi Krediidikassa ASi hagi Üllar Pahovski vastu 799.81 euro väljamõistmiseks. Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine, menetluse lõpetamine ja riigilõivu tagastamine Menetlusosalised ja nende esindajad

Asja läbivaatamine - hageja Krediidikassa AS (registrikood 11344317; asukoht A.Weizenbergi 20, 10150 Tallinn); - hageja lepinguline esindaja Silver Eensaar (OÜ Julianuse Õigusbüroo (asukoht A.Weizenbergi 20, 10150 Tallinn, e-post jurist@julianus.ee ); - kostja Üllar Pahovski Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-11-28990 Krediidikassa ASi hagis Üllar Pahovski vastu 799.81 euro väljamõistmiseks. 2. Kinnitada Krediidikassa ASi ja Üllar Pahovski vahel 29. juunil 2011. a sõlmitud kompromiss alljärgnevas: 1. Kostja kohustub tasuma hagejale hagi aluseks oleva põhivõla katteks 636.68 eurot, intresside katteks 66.66 eurot, viiviste katteks 369.47 eurot, hageja õigusabikulude katteks 191.73 eurot ning hageja tasutud riigilõivu katteks 87.88 eurot (1/2 hageja poolt tasutud riigilõivust), kokku 1 352.42 eurot alljärgneva maksegraafiku alusel: 1. 1.08.2011 60 EUR 9. 1.04.2012 60 EUR 17. 1.12.2012 60 EUR 2. 1.09.2011 60 EUR 10. 1.05.2012 60 EUR 18. 1.01.2013 60 EUR 3. 1.10.2011 60 EUR 11. 1.06.2012 60 EUR 19. 1.02.2013 60 EUR 4. 1.11.2011 60 EUR 12. 1.07.2012 60 EUR 20. 1.03.2013 60 EUR 5. 1.12.2011 60 EUR 13. 1.08 2012 60 EUR 21. 1.04.2013 60 EUR 6. 1.01.2012 60 EUR 14. 1.09.2012 60 EUR 22. 1.05.2013 92.42 EUR 7. 1.02.2012 60 EUR 15. 1.10.2012 60 EUR

8. 1.03.2012 60 EUR 16. 1.11.2012 60 EUR

2. Kostja kohustub võlgnevuse tasuma Julianus Inkasso OÜ arveldusarvele nr 332100020001, Danske Bank A/S Eesti filiaal viitenumbriga 703808075. 3. Kostja poolt käesolevast kompromissilepingust tuleneva maksega viivitamisel on AS Krediidikassa (DN) õigus koheselt sisse nõuda kogu võlgnevuse jääk ja kostja kohustub alluma kohesele sundtäitmisele võlgnevuse jäägi ulatuses. 4. Tagastada Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole nr 332100020001, Danske Bank A/S Eesti filiaal maksja poolt hagiavalduse esitamisel 16. juunil 2011.a tasutud riigilõivust pool, so. 63.91 eurot (kuuskümmend kolm eurot 91 senti).

Määrus toimetada kätte menetlusosalistele. Riigilõivu tagastamise osas saata määrus täitmiseks Kohtute Raamatupidamiskeskusele.

MENETLUSKULUDE JAOTUS Jätta kompromissis nimetamata menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD Tartu Maakohtu menetluses on Krediidikassa ASi hagi Üllar Pahovski vastu 799.81 euro väljamõistmiseks. Hagi on esitatud 3.09.2008 OÜ Desknote ja kostja vahel sõlmitud järelmaksulepingu mittekohasest täitmisest tekkinud võlgnevuse nõudes. 7.07.2011. a esitasid pooled Tartu Maakohtule 29.06.2011 sõlmitud kompromissilepingu, paludes selle kinnitamist ja menetluse lõpetamist antud tsiviilasjas. Pooled kinnitavad, et on teadlikud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-s 432 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest.

KOHTU PÕHJENDUSED Kohtu seisukoht menetluse lõpetamise ja kompromissi kinnitamise osas. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p-le 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus leiab, et käesolevas tsiviilasjas ei ole kompromiss vastuolus heade kommetega ega seadusega ega riku olulist avalikku huvi, mistõttu tuleb kompromiss kinnitada ja menetlus lõpetada. Kompromissi on võimalik täita.

Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 432).

Kohtu seisukoht riigilõivu tagastamise osas. TsMS § 150 lõike 2 punkti 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. TsMS § 150 lõike 4 kohaselt riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Hageja esindaja on avaldanud kohtule, et ta soovib menetluses tasutud riigilõivust poole tagastamist. Hagiavalduse esitamisel 21.06.2011 tasus hageja eest riigilõivu Julianus Inkasso OÜ summas 127.82 eurot. Kohus leiab, et tasutud riigilõivust pool, so. 63.91 eurot, tuleb tagastada seoses kompromissi sõlmimisega. Hageja esindaja palub riigilõivu tagastada Julianus Inkasso OÜ arveldusarvele nr 332100020001 Danske Bank A/S Eesti filiaal.

Hageja esindaja on taotlenud TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel tagastada pool menetluses tasutud riigilõivust summas 87.88 eurot, mis sisaldab ka kostja vastu maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu. Toimiku materjalidest nähtub, et Krediidikassa AS esitas 16.11.2010 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Üllar Pahovski vastu võlgnevuse hüvitamiseks. Kohus lõpetas 18.05.2011 määrusega maksekäsu kiirmenetluse TsMS § 483 lg 2 p 3 alusel. 21.06.2011 esitas Krediidikassa AS Tartu Maakohtule hagiavalduse Üllar Pahovski vastu samas nõudes. Vastavalt TsMS § 144 p 7 on hageja poolt maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv antud juhul kohtuväline menetluskulu, mitte hagimenetluses hageja poolt tasutud riigilõiv. Seega ei kuulu maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivust pool tagastamisele TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel ning kohus jätab selles osas hageja esindaja taotluse rahuldamata.

MENETLUSKULUDE JAOTUS Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 168 lg 3, kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kohus jätab TsMS §168 lg 3 alusel kompromissis nimetamata menetluskulud poolte endi kanda.

Kohtunik