2-11-32631/6 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Kohtunik Kristel Vedro Otsuse tegemise aeg ja koht 16. august 2011, Narva kohtumaja, 1.Mai 2 Narva 20308 Tsiviilasja number 2-11-32631 Tsiviilasi A K hagi D K vastu elatise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad

Hagihind Hageja A K (isikukood XXX), elukoht XXX Hageja seaduslik esindaja U T (isikukood XXX), elukoht XXX Kostja D K (isikukood XXX), elukoht XXX 2070,00 eurot Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1. Teha asjas kostja õigeksvõtul põhinev otsus ja rahuldada hagi. 2. Välja mõista D K (ik: XXX) A K (isikukood XXX) kasuks elatis summas 230,00 eurot alates 01.08.2011 kuni lapse täiesealiseks saamiseni. 3. Kostjal D K (ik: XXX) tasuda elatis ettemaksena A K seadusliku esindaja U T arveldusarvele Swedbank AS nr XXX.

Menetluskulude jaotus

Jätta hageja menetluskulud kostja kanda. Kostja menetluskulud jätta tema enda kanda.

Edasikaebamise kord

Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

2 Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse ( TsMS § 187 lg 6 ja 442 lg 6)

Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele TsMS § 467 lg 1, 468 lg 1 p 1 alusel. Kohtuotsus saata menetlusosalistele.

Asjaolud ja hageja nõue

14.07.2011 esitas A K seadusliku esindaja U T kaudu Viru Maakohtule hagi kostja D K vastu elatise nõudes ning menetluskulude väljamõistmise nõudes. Hagi on Viru Maakohtu Narva kohtumajas menetlusse võetud 14.06.2011.a.

Hagiavalduses esitatud asjaolud Hageja seadusliku esindaja ja kostja kooselust sündis 2001 aastal poeg A K. Kooselu lõppes 2006 aastal. Nõude õiguslikul põhistamisel tugines hageja Perekonnaseaduse §-le 96. Hagi tõendamiseks on lisatud kirjalikud tõendid - ärakirjad sünnitunnistusest (tl 2), hageja seadusliku esindaja Swedbank AS kontoväljavõte (tl 4- 11).

Kostja vastus

Kostja tunnistas tema vastu esitatud nõuet ja soovib tasuda elatist 230 eurot kuus.

Maakohtu otsuse põhjendused

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ( TsMS) § 440 lg 1 kohaselt kui hageja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi.

TsMS § 444 lg 4 kohaselt võib kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemisel ära jätta otsuse kirjeldava ja põhjendava osa. Sel alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja põhjendava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Esitatud hagi on õiguslikult põhjendatud ning vastava seadusesäte on hageja hagiavalduses esile toonud. PKS § 97 p 1 kohaselt on ülalpidamist saama õigustatud isikuks alaealine laps. PKS § 99 lg 1 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Sama paragrahvi lg. 2 kohaselt ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 100 lg 1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil.

3 PKS § 100 lg 2 kohaselt täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või olla igakuine elatis ühele lapsele väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kostja D K tunnistab tema vastu esitatud nõuet, mistõttu kuulub kostjalt D K A K kasuks väljamõistmisele elatis summas 230,00 eurot alates 01.08.2011 kuni lapse täisealiseks saamiseni. Kostjal D K tuleb elatis tasuda ettemaksena A K seadusliku esindaja U T arveldusarvele Swedbank AS nr XXX.

Kohtukulude jaotusest

TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlus- osaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 alusel riigilõivu ei võeta elatise nõudmise hagi ja lapse elatisnõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbivaatamise eest. Sellest tulenevalt on nii hageja kui kostja vabastatud riigilõivu tasumisest elatise hagis. TsMS § 161 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Eeltoodud põhjendustel jätab kohus hageja menetluskulud kostja kanda ja kostja menetluskulud tema enda kanda.

Kohus juhindus TsMS § 173; 174; 1741, 442; 444; 468 lg 1 p 1, 630-632 nõudeist.

Kristel Vedro Kohtunik