2-11-17636/4 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

2-11-17636

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Maimu Laumets Otsuse tegemise aeg ja koht 15.08.2011.a, Jõgeva kohtumaja, Pargi 1 Jõgeva Tsiviilasja number 2-11-17636 Tsiviilasi Swedbank AS-i hagi Oxx Sxxxxxx vastu võlgnevuse ja viivise nõudes Hagihind 7887,54 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Swedbank AS (registrikood 10060701; asukoht Liivalaia 8, Tallinn); Hageja esindaja: Anneli Arusalu (elektronpost: anneli.arusalu@swedbank.ee); Kostja: OxxSxxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx; elukohxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxx Menetluse liik Kirjalik menetlus Kohus teeb asjas tagaseljaotsuse, kuna kostja ei vastanud kohtule kirjalikult

RESOLUTSIOON 1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega. 2. Välja mõista OxxxSxxxxxxxxx Swedbank AS-i kasuks 9463 (üheksa tuhat nelisada kuuskümmend kolm) eurot ja 18 senti, millest 7887,54 eurot on põhiosa võlg, 1069,23 eurot intressivõlg ning 506,41 eurot sissenõutavaks muutunud viivis seisuga 15.08.2011.a. 3. Välja mõista Oxx Sxxxxxxxxx Swedbank AS-i kasuks viivis Võlaõigusseaduse § 113 lg 1 sätestatud määras (EKP intress + 7% aastas) põhinõudelt (7887,54 eurot) alates 16.08.2011.a kuni põhinõude täitmiseni. 4. Kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Menetluskulude jaotus 1. Jätta menetluskulud Oxx Sxxxxxxx kanda. 2. Välja mõista Oxx Sxxxxxxxxx Swedbank AS-i kasuks menetluskulud summas 798 (seitsesada üheksakümmend kaheksa) eurot ja 89 senti.

2-11-17636 3. Välja mõista Oxx Sxxxxxxxxx Swedbank AS-i kasuks viivis Võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras (EKP intress + 7% aastas) väljamõistetud menetluskuludelt alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni. Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale kirjaliku kaja, kui: 1) ta jättis kohtule kirjalikult vastamata mõjuva põhjuse tõttu; 2) hagimaterjale ei toimetatud talle või tema esindajale kätte isiklikult allkirja vastu üleandmisega; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 lg 1-3 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon vastavalt TsMS §-le 142 Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 (SEB Pank) või arvelduskontole nr 221023778606 (Swedbank), mõlemal juhul viitenumber 3100057455.

Menetluse käik Swedbank AS esitas 18.04.2011. a kohtule hagiavalduse Oxx Sxxxxxxx vastu 9254,95 euro ja lisanduva viivise nõudes. Võlgnevusest moodustab 7887,54 eurot tagastamata põhiosa, 1069,23 eurot intressivõlgnevus ning 298,18 eurot hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud põhiosa viivis.

Kohus saatis kostjale menetlusse võtmise ja kirjaliku vastuse nõude määruse koos hagimaterjalidega vastavalt TsMS §-le 394 ning kohustas kostjat vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kostjat hoiatati TsMS § 407 võimalikest õiguslikest tagajärgedest hagile mittevastamise korral. Määrus ja hagimaterjalid on 28.04.2011.a vastu võetud kostja abikaasa Mxx Sxxxxxxx poolt. TsMS § 322 lg 1 alusel loeb kohus määruse ja hagimaterjalid kättetoimetatuks. Kostja ei ole kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem hagile sisuliselt vastanud. Hageja taotles hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kuna kostja ei vastanud hagile kohtu poolt määratud tähtajaks.

Kohtu põhjendused Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et kuna ei esine TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas hageja taotlusel tagaseljaotsus, millega tuleb hagi rahuldada. TsMS § 444 lg 1 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Hagi on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja hagejaga 04.12.2009.a laenulepingu nr 09-098915-VV ning 27.03.2010.a laenulepingu nr 10-023995-VV. Kostja rikkus lepinguid ja ei tasunud makseid nõuetekohaselt. Hageja ütles lepingud üles vastavalt 09.12.2010.a ja 10.12.2010.a Kostja võlgnevus hagiavalduse esitamise seisuga on laenulepingu nr 09-098915-VV alusel kokku 6009,61 eurot, millest 5040,39 eurot on põhiosa, 758,66 eurot intress ja 210,56 eurot viivis. Laenulepingu nr 10-023995-VV järgi on kostja võlgnevus kokku 3245,34 eurot, millest 2847,15 eurot on põhiosa, 310,57 eurot intress ja 87,62 eurot viivis.

2-11-17636 Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1, mille kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1, 3, 6, mis lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist, kahju hüvitamist ja viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist ning sama seaduse § 113 lg 1 järgi on võlausaldajal õigus nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 sätestab: Kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Hageja on viivise arvutamisel lähtunud seadusjärgsest viivisemäärast ja arvestanud hagiavalduse esitamise seisuga viiviste suuruseks kokku 298,18 eurot. Hagiavalduses palub hageja lisaks kostjalt välja mõista viivise protsendina põhinõudelt alates 18.04.2011.a kuni põhinõude täitmiseni. TsMS § 367 näeb ette, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus arvestas perioodil 18.04.2011-15.08.2011 viiviste suuruseks 208,23 eurot (põhivõlg 7887,54 eurot x 0,022 % x 120 päeva), mis tuleb samuti otsusega välja mõista. Kohus mõistab välja ka viivise pärast lahendi tegemist protsendina põhivõlast.

Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsust tehti. Kohus rahuldas hagi, seega tuleb jätta menetluskulud kostja kanda. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtule menetluskulude nimekirja. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja ja palunud kostjalt välja mõista nõude esitamisel tasutud riigilõivu summas 798,89 eurot. Kohus leiab, et riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras. Hageja poolt tasutud riigilõiv summas 798,89 eurot tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. TsMS § 177 lg 2 alusel märgib kohus hageja taotlusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda otsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Maimu Laumets Kohtunik