1-08-13181/2 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kokkuleppemenetluses Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 6.jaanuaril 2009 Tartu Kohtumaja Kriminaalasja number

1-08-13181 07278001576 Kohtukoosseis Sekretär Prokurör kohtunik Peet Teidearu

Jane Oidsalu

Kristi Keldo Süüdistus

S.T süüdistus KarS § 121 ja KarS § 136 lg. 1 järgi kokkuleppemenetluses Süüdistatava andmed

Kaitsja S.T eluvõi asukoht ja aadress XXX XX-X

isikukood : XXX

karistatus: kriminaalkorras varem karistatud kokku 6-l korral.

tõkend:

elukohast lahkumise keeld

Adv. Rainer Objartel(Karl Saavo Advokaadibüroo )

Juhindudes KrMS § 239-250, § 311 , § 313, kohus

otsustas:

2 Süüdi tunnistada S.T KarS § 121 järgses kuriteos ja mõista temale karistuseks 10 (kümme) kuud vangistust.

Süüdi tunnistada S.T KarS § 136 lg 1 järgses kuriteos ja mõista temale karistuseks 5 (viis) kuud vangistust.

KarS § 64 lg 1 alusel mõista liitkaristus, lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ja karistuseks mõista S.T-le 10 (kümme) kuud vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 06.11.-

07.11.2007.a, s.o 2 päeva ja karistuseks mõista 9 (üheksa) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. KarS § 74 alusel määrata, et vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui S.T ühe(1 )aasta ja kuue(6) kuu pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab

talle KarS §-s 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid: elab kohtu poolt määratud alalises elukohas; tuleb kriminaalhooldaja määratud ajal registreerimisele

kriminaalhooldusosakonda, allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab

kriminaalhooldajale andmeid oma kohutuste täitmise ja elatusvahendite kohta, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-,töövõi õppimiskoha vahetamiseks .

Tõkend tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

Välja mõista KrMS § 179 lg.1 p.2 alusel S.T-lt sundraha 6525(kuus tuhat viissada kakskümmend viis)krooni riigieelarvesse.

Välja mõista KrMS § 180 alusel S.T-lt menetluskuluna kaitsjatasu 1138(üks tuhat ükssada kolmkümmend kaheksa)krooni ja 70 senti riigieelarvesse. Menetluskulu ja sundraha tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr. 10220034800017

SEB-s või nr. 221023778606 Swedbank, viitenumber 2800049874. Otsuse vabatahtliku täitmise

korral tasuda riigituludesse makstavad menetluskulud 30 päeva jooksul. Menetluskulude tasumist

tõendaval dokumendil tuleb näidata kohtuasja number ning isiku nimi, kelle eest menetluskulud

tasuti. Menetluskulude tasumist tõendav dokument tuleb esitada Tartu Maakohtu Tartu Kohtumajale. Otsuse vabatahtliku täitmine 30 päeva jooksul.

Asitõend – kummihaamer –tagastada S.T-le kohtuotsuse jõustumisel.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool (prokuratuur, süüdistatav ja tema kaitsja ning

kannatanu ja tsiviilkostja) esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS 15. peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest.

Apellatsioon esitatakse Tartu Maakohtu Tartu Kohtumajale kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtu nimele, 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega.

3

Süüdistus

S.T süüdistatakse selles, et tema 06.11.2007.a kella 16.00 paiku viibides oma

elukohas Tartu linnas, X isiklikul pinnal aset leidnud konflikti käigus tungis A.S. ’le kallale lüües kannatanut korduvalt kummihaamriga pähe ja näo piirkonda ning seejärel jätkas A.S. ’u peksmist, lüües viimasele korduvalt rusikaga näkku. Peale seda, kui S.T takistas A.S. ’l korterist lahkuda, keerates välisukse kinni, jätkas S.T A.S. ’u peksmist lüües viimasele korduvalt kummihaamriga pähe ja näo piirkonda, millise käitumisega põhjustas A.S. ’le füüsilist valu ja tervisekahjustuse.

Sellega S.T pani toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so. teise inimese tervise kahjustamise.

06.11.2007.a viibides oma elukohas Tartu linn X, takistas A.S. ’l peale A.S. ’u suhtes

toimepandud peksmist korterist lahkuda, lukustades korteri välisukse vähemalt 15 minutiks, millise käitumisega võttis teiselt inimeselt seadusliku aluseta vabaduse.

Sellega S.T pani toime KarS § 136 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so. teiselt inimeselt seadusliku aluseta vabaduse võtmise.

Kriminaalasjas kannatanu poolt tsiviilhagi esitatud ei ole. Asitõend: kummihaamerasub kriminaalasja materjalide juures

Lõuna Ringkonnaprokuratuuris kokku lepitud karistuse liik ja määr

KarS § 121 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 10 (kümme) kuud vangistust.

KarS 136 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 5 (viis) kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõista liitkaristus lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ja karistuseks mõista 10 (kümme) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 06.11.-07.11.2007.a,

s.o 2 päeva ja karistuseks mõista kaks 9 (üheks) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. KarS § 74 alusel määrata, et vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui S.T ühe( 1) aasta ja kuue( 6) kuu pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab talle KarS §-s

75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid: elab kohtu poolt määratud

alalises elukohas; ilmub kriminaalhooldaja määratud ajal registreerimisele

kriminaalhooldusosakonda, allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab

kriminaalhooldajale andmeid oma kohutuste täitmise ja elatusvahendite kohta, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-,töövõi õppimiskoha vahetamiseks .

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja kaitsja nõustusid esitatud

süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri abi poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

Menetlus kohtus

4

Tartu Maakohtu 06.01.2009 kell 11.10 alanud kohtuistungil kokkuleppemenetluses tunnistas S.T end süüdi temale esitatud süüdistuses KarS § 121 ja KarS § 136 lg.1 järgi ning jäi Lõuna Ringkonnaprokuratuuris 7.10.2008 sõlmitud kokkuleppe juurde ; ta kinnitas, et kokkulepe vastab tema tahtele ning ta on aru saanud oma teost.

Prokurör Kristi Keldo jäi kohtuistungil prokuratuuris sõlmitud kokkuleppe juurde ning pidas valitud sanktsiooni otstarbekaks. Kaitsja adv. Rainer Objartel jäi sõlmitud kokkuleppe juurde, kinnitas selle seaduslikkust ja otstarbekust.

Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et

süütunnistus ja kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava S.T vaba tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Seega tuleb süüdistatav S.T süüdi tunnistada temale esitatud süüdistuses KarS § 121 ja

KarS § 136 lg. 1 järgi ja mõista temale karistus vastavalt Lõuna Ringkonnaprokuratuuris sõlmitud kokkuleppele.

Kohtu seisukoht menetluskulude osas Vastavalt KrMS § 179 lg.1 p. 2 on kohtul alus mõista süüdistatavalt välja riigieelarvesse sundraha 1,5 minimaalpalka-s.o. 6525 krooni. KrMS § 180 lg. 1 alusel mõista välja S.T-lt menetluskuluna kaitsjatasu 1138, 70 krooni riigieelarvesse.

Peet Teidearu Kohtunik