2-11-26024/11 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Kohtunik Kristel Vedro

Määruse tegemise aeg ja koht 12. august 2011, Narva kohtumaja, 1.Mai 2, Narva 20308 Tsiviilasja number 2-11-26024 Tsiviilasi

Menetlustoiming N B hagi G B vastu elatise nõudes

Kompromissi kinnitamisega menetluse lõpetamine

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: N B (isikukood: XXX), elukoht: XXX Hageja seaduslik esindaja: O B (isikukood: XXX), XXX Kostja: G B (isikukood: XXX), elukoht: XXX

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

I. Kinnitada tsiviilasjas nr 2-11-26024 poolte vahel saavutatud kompromiss. Pooled on kokku leppinud alljärgnevas:

1. Viru Maakohtu menetluses on N B hagi G B vastu elatise nõudes. 2. Kostja G B kohustub tasuma alates 06.06.2011 elatist igakuuliselt 139.01 eurot kuni lapse täisealiseks saamiseni hageja seadusliku esindaja O B arvelduskontole nr XXX. 3. Menetluskulud jäävad kostja kanda. Kostja G B tasub menetluskulud summas 166 eurot ositi 15-20 euro kaupa igakuuliselt kuni võla tasumiseni Olga Bers arvelduskontole nr XXX . 4. Pooled kinnitavad, et on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest. 5. Pooled lühendavad edasikaebamise tähtaega kahele päevale.

6. Pooled paluvad kohtul kompromiss kinnitada.

II. Menetlus tsiviilasjas nr 2-11-26024 seoses kompromissi kinnitamisega lõpetada. Kohtu poolt kinnitatud kompromissileping kuulub viivitamatult täitmisele.

III. Edasikaebamise kord Vastavalt poolte vahel kokkulepitule on TsMS § 661 lg 4 alusel pooled lühendanud määrusele määruskaebuse esitamise tähtaega, mistõttu kompromissi kinnitavale ja menetlust lõpetavale määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule sama maakohtu kaudu 2 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

2 Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendus

06.06.2011 esitas N B seaduslik esindaja O B hagi kostja G B vastu elatise nõudes. 11.08.2011 kohtuistungil avaldasid pooled kompromissi kohtule protokolli kandmiseks ja kinnitamiseks, mille kohaselt tunnistab kostja hagi ja tasub alates 06.06.2011 kuni lapse täisealiseks saamiseni elatise 139,01 eurot igakuuliselt O B arveldukontole. Pooled leppisid kokku, et menetluskulud tasub kostja ositi. Pooled on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest ning on palunud kompromissleping kohtu poolt kinnitada ja tsiviilasja menetlus lõpetada.

Õiguslik põhistus

Kohus, vaadanud läbi poolte poolt avaldatud kompromissilepingu, leiab, et kompromiss kuulub kinnitamisele. PKS § 97 p 1 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps; PKS § 99 lg 1 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. PKS § 100 lg 1 kohaselt ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. PKS § 100 lg 2 kohaselt alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. PKS § 101 lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada menetluse kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.

TsMS § 430 lg 3 sätestatud kompromissi kinnitamist takistavaid asjaolusid antud juhul ei esine, kompromiss on sõlmitud lapse huvides tema ülalpidamiseks ning on kostja kinnitusel ka tema poolt kokkulepitud tingimustel täidetav.

TsMS § 432 sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud

3 kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kompromissilepingu avaldamisel kohtuistungi protokolli on pooled kinnitanud, et vastavad kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise õiguslikud tagajärjed on neile teada. Kohus peab vajalikuks selgitada, et asjaolude muutumisel on PKS § 102 ja 103 tulenevalt on huvitatud isiku nõudel kohtul õigus elatise suurust muuta.

TsMS § 467 lg 5 kohaselt kuulub kohtumäärus viivitamatule täitmisele, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled on kompromissis kokku leppinud määruskaebuse esitamise lühendatud tähtajas. Vastavalt TsMS § 661 lg 4 võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada.

Määruse tegemisel tugines kohus TsMS § 428 lg 1 p 4, § 430-432, § 661 lg 2 ja 4 sätestatust.

Kristel Vedro Kohtunik