2-11-9513/7 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

2-11-9513 1 / 3

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus Viru Maakohus Kohtunik Iris Kangur-Gontšarov Otsuse tegemise aeg ja koht 11. august 2011.a, Narva kohtumaja Tsiviilasja number 2-11-9513 Tsiviilasi A L hagi E L vastu elatise suurendamise nõudes Tsiviilasja hind 905,85 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja A L (isikukood XXX) Hageja seaduslik esindaja T K (isikukood XXX) Kostja E L (isikukood XXX) Asja lahendamise viis Kirjalik menetlus Resolutsioon

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Muuta Narva Linnakohtu 07.11.2003.a otsusega tsiviilasjas nr 2-470/03 E L T K kasuks lapse A L ülalpidamiseks väljamõistetud elatise suuruse summat.

3. Välja mõista E L A L kasuks elatis igakuiselt summas 139 (ükssada kolmkümmend üheksa) eurot alates 07.03.2011.a kuni A L täisealiseks saamiseni XXX.

4. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

5. Menetluskulud jätta E L kanda.

Edasikaebamise kord

Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Kaebus esitatakse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Viru Maakohtule 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik

2-11-9513 2 / 3

asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.t. tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kaja peab vastama TsMS § 416 nõuetele.

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud ja menetluse käik

A L seaduslik esindaja T K on esitanud 07.03.2011.a Viru Maakohtule hagi E L vastu elatise suurendamise nõudes. Kostja maksab hageja esindajale igakuiselt elatise alaealise tütre ülalpidamiseks 38,34 eurot alates 14.05.2003. Hageja esindaja praegune olukord on muutunud. Ta on töötu. Sissetulekuks on peretoetus ning sotsiaalabi kokku summas 115 eurot. Kostja elab üksinda. Hageja seaduslik esindaja palub suurendada elatise suuruse kuni 139 euroni kuus.

Tsiviilasja eelmenetluse käigus saatis kohus kostjale hagiavalduse ärakirja koos sellele lisatud hageja nõudeid põhjendavate dokumentide ärakirjadega, kohustades kostjat kohtule kirjalikult vastama. Kostjale on hagimaterjalid koos vastuse nõudega kätte toimetatud TsMS § 322 lg 1 järgi 31.05.2011.a. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada.

Kohtu poolt määratud tähtajaks ei ole kostja vastanud ega esitanud vastuväiteid hagile. Hageja taotles tagaseljaotsuse tegemist.

Kohtu õiguslik põhjendus

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele tagaseljaotsusega.

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

Hageja esitas taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks. Kohtu poolt määratud tähtajaks kostja hagiavaldusele ei vastanud ega hagile vastuväiteid ei esitanud. Kohus loeb hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

TsMS § 444 lg 4 kohaselt võib kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega.

Kohtule esitatud A L sünnitunnistuse (väljaantud 16.04.2003.a) on lapse vanemad E L ja T K.

Narva Linnakohtu 07.11.2003.a otsusega tsiviilasjas nr 2-470/03 E L T K kasuks lapse A L ülalpidamiseks elatis 600 krooni (38,35 eurot).

2-11-9513 3 / 3

01.07.2010.a jõustunud perekonnaseaduse (PKS) § 210 lg 1 kohaselt laieneb käesolev seadus kõigile perekonnaõiguslikele suhetele, mis on tekkinud seaduse jõustumise hetkeks, kui järgnevates sätetes ei ole ette nähtud teisiti. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne käesoleva seaduse jõustumist, kohaldatakse asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti.

PKS § 96 kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (ülalpidamiskohuslased). Vastavalt PKS § 97 p-le 1 ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps. PKS § 99 lg 1 sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 101 lg 1 kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 11. juuni 2009 määruse nr 90 „Töötasu alammäära kehtestamine“ kohaselt on töötasu alammääraks 278,02 eurot, millest pool moodustab 139,01 eurot.

Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada tagaseljaotsusega ning muuta tuleb Narva Linnakohtu 07.11.2003.a otsusega tsiviilasjas nr 2-470/03 E L T K kasuks lapse A L ülalpidamiseks väljamõistetud elatise suuruse summat ja välja mõista E L A L kasuks elatis alates 07.03.2011.a igakuiselt summas 139 eurot kuni lapse täisealiseks saamiseni.

Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2 kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse.

Kohtuotsus kuulub täitmisele viivitamatult.

Menetluskulud

TsMS § 162 lg 1 kohaselt, hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja.

Kohus rahuldas hagi täies ulatuses ning seega tuleb kõik menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. Hageja taotlust menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks kohtule ei esitanud. Avaldas, et menetluskulusid tal ei ole

TsMS § 174 lg 1 alusel võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Iris Kangur-Gontšarov Kohtunik