2-11-29258/6 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

2-11-29258

1(4)

K O H T U M Ä Ä R U S

RESOLUTSIOON

1. Avaldus rahuldada.

2. Anda avaldajale, A K, nõusolek alaealiste laste, A T ja I T nimel tehingu tegemiseks – 2/3 mõttelise osa kinnisasjast, korteriomandist asukohaga XXX (kantud Viru Maakohtu kinnistusosakonna Narva jaoskonna registriosasse nr XXX) võõrandamiseks ja selleks võlaõigusliku lepingu ja asjaõiguslepingu sõlmimiseks ja kinnistusraamatu kande muutmiseks.

3. Kohustada avaldajat peale laste kinnisasja võõrandamist paigutama võõrandamisest saadud raha Eesti või mõne teise lepinguriigi krediidiasutuse kontole oma varast eraldi, sealjuures teha märge, et laste kontot võib käsutada kohtu nõusolekul.

4. Kohustada avaldajat esitama kohtule aruanne laste raha paigutamise kohta. Aruandes märkida kinnisasja võõrandamise tehingu väärtus ja krediidiasutuse andmed, kuhu laste raha paigutati, sealhulgas kontode numbrid ja kontode omanike andmed. Aruanne esitada kohtule kirjalikult ühe kuu jooksul arvates kinnisasja võõrandamisel omandaja poolt hinna tasumisest, kuid mitte hiljem kui 01. oktoober 2011.

5. Jätta menetluskulud avaldaja kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse kättesaamise päevale järgnevast päevast alates. Kohtuasja number 2-11-292589 Määruse tegemise aeg ja koht

09. august 2011, Narva kohtumaja Kohus Viru Maakohus Kohtunik Leanika Tamm Kohtuasi A K avaldus nõusoleku andmiseks alaealiste laste nimel tehingu tegemiseks Menetlustoiming Nõusoleku andmine Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja: A K (isikukood: XXX) Puudutatud isikud: Alaealine laps: A T (isikukood: XXX) Alaealine laps: I T (isikukood: XXX) Eestkosteasutus: Narva linn

2-11-29258

2(4) Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud Avaldaja A K esitas Viru Maakohtule avalduse alaealiste laste A T ja I T nimel tehingu tegemiseks. Avalduse kohaselt said alaealised lapsed pärandina korteri asukohaga XXX mõlemad 1/3 mõttelises osas. Antud korteris keegi ei ela. Alaealiste laste isa on surnud. Lapsed õpivad õppeasutustes, tegelevad spordiga. Isiklikke sissetulekuid lastel ei ole ja nemad on täielikult laste ema ülalpidamisel. Pärandina saadud korter vajab remonti ning seoses korteri ülalpidamisega kannab avaldaja kulusid. Avaldajal ei ole võimalust korteri eest tasuda. Avaldaja leiab, et laste huvides on korter müüa ning kulutada müügist saadud raha laste ülalpidamisele. Eeltoodu alusel palub avaldaja anda talle nõusolek laste nimel tehingu tegemiseks – korteri asukohaga XXX võõrandamiseks. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et avaldus tuleb rahuldada. Kohus tuvastas, et vastavalt sünnitunnistustele (t.l 7-8) on avaldaja, A K, alaealiste laste, A T ja I T ema. Laste isa A T on surnud. Vastavalt kohtule esitatud seadusjärgse pärimisõiguse tunnistusele nr

749 (t.l 3-4) on alaealised lapsed I T ja A T surnud L T pärijad mõlemad 1/3 mõttelises osas. Kinnistusraamatu andmete järgi kuulus surnud L T korter asukohaga XXX. Eestkosteasutus esitas kohtule arvamuse, millest selgub, et eestkosteasutus toetab avaldust. Eestkosteasutus on seisukohal, et korteri võõrandamine on laste huvides. Samuti korteri müük ei kahjusta laste huve, vastupidi tehing on otstarbekohane, kuna perekonna materiaalne olukord paraneb. Korteri müük ei riku laste õigusi ega vabadusi ega kahjusta laste huve.. Kohus kuulas 08.08.2011.a. ära avaldaja, A K ja alaealise, A T.

Alaealine A T on veendumusel, et 1/3 temale kuuluva korteri müümine on tema huvides. Arvestades alaealise vanust ja arengutaset on A T arvamus loogiline, kaalutletud, mõttekäik on põhjalik ja ladus, ning alaealise arvamus on kujunenud kõigist asjaoludest tõepärast ja selgelt ülevaadet omades ning analüüsides.

A K selgitas kohtule, et lühikeste vahedega surid nii tema abikaasa A T kui ka ämm, L T kelle järelt tema lapsed I T ja A T pärivad kumbki 1/3 korterist, kolmandaks kaaspärijaks on S T täisealine laps varasemast abielust, D, kes pärib samuti 1/3, seega korteri müügist saadav tulu läheb jagamisele kolmes võrdses osas. Lastel ja temal puuduvad vahendid kolmandale kaaspärijale 1/3 korteri väärtuse hüvitamiseks. Avaldaja võttis nii vanaema kui ka isa matuse korraldamise koos kõigi kuludega enese kanda. Matusekulud (milleks ta võttis laenu, mida nüüd tagasi maksab) tuleks avaldaja arvates samuti peale korteri müügist saadud tulu jagamist hüvitada st. laen tagasi maksta. Pärandi esemeks olevat ühetoalist, remonti vajavat korterit nemad kasutada ei soovi. Korteri ülalpidamine on kulukas, kuudest olenevalt 50-70 eurot. Kavandatava korteri müügist saadav raha on plaanis kasutada laste haridusele ja arendamisele, vanema poja, A T sooviks on süvendatult õppida eesti keelt, samuti omandada tulevikus autojuhiload. Korter on väike, A ei vaja korterit ka täisealiseks saades.

2-11-29258

3(4) I T, ei pea kohus võimalikuks ära kuulata, kuna laps ei ole veel 10-aastane. Perekonnaseaduse (PKS) § 116 lg 2 alusel vanemal on kohustus ja õigus hoolitseda oma alaealise lapse eest (edaspidi vanema hooldusõigus). Vanema hooldusõigus hõlmab õigust hoolitseda lapse isiku eest (edaspidi isikuhooldus) ja õigust hoolitseda lapse vara eest (edaspidi varahooldus) ning otsustada lapsega seotud asju. PKS § 131 lg 1 järgi lapse nimel tehingute tegemiseks peab vanematel olema kohtu nõusolek juhtudel, kui seda käesoleva seaduse § 187 ja § 188 lõike 1 punktide 1–3, 5 ja 7–11 kohaselt vajab ka eestkostja. Vanem ei või kohtu nõusolekuta kiita heaks tehinguid, mille tegemiseks lapse nimel ta vajab kohtu nõusolekut. PKS § 187 p 1 kohaselt eestkostja ei või eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisasja või kinnisasjaõigust. Seega lapse vanem vajab lapse nimel kinnisasja võõrandamise tehingu tegemiseks kohtu nõusolekut. PKS § 123 lg 1 alusel kohus teeb kõiki selles peatükis reguleeritud lapsesse puutuvaid asju läbi vaadates esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi. Kohus leiab, et kinnisasja võõrandamine on laste huvides ning sellega ei rikuta laste õiguseid. Kohtu arvates on korteri ülalpidamine kulukas, arvestades avaldaja materiaalset olukorda. Seega korteri ülalpidamine võib kahjustada oluliselt laste huve, kuna perel puuduvad selleks piisavad rahalised vahendid, ning raha kinnisvara ülalpidamiseks tuleks sellisel juhul võtta laste toidu ja arengu arvelt, mis ei ole laste huvides, vajalik, ega mõistlik. Samuti on alaealistega koos kolmandaks kaaspärijaks ja kaasomanikuks S T täisealine laps varasemast abielust, D, kes pärib samuti 1/3. Avaldajal ja alaealistel lastel puuduvad rahalised vahendid kolmandale kaaspärijale 1/3 korteri väärtuse hüvitamiseks.

Pärandil lasuvad tulenevalt Pärimisseaduse § 131 lg 2 tulenevalt pärandaja matusekulud, mille käesoleval ajal on avaldaja pärijate seadusliku esindajana võtnud enese kanda laenukohustusena, mida avaldaja käesoleval ajal tagasi maksab samuti pere, eelkõige laste otstarbeks kuluva sissetuleku arvelt. Pärandieseme müügi korral saaks avaldajale hüvitada ka pärandaja matusekulud proportsionaalselt kõigi kaaspärijate vahel. Eeltoodu alusel tuleb avaldus rahuldada ning anda avaldajale nõusoleku lapse nimel kinnisasja võõrandamiseks tehingu tegemiseks – võlaõigusliku lepingu ja asjaõiguslepingu sõlmimiseks ja kinnistusraamatu kande tegemiseks. PKS § 130 järgi vanemad paigutavad nende valitsetava lapsele kuuluva raha vara heaperemeheliku valitsemise põhimõtete kohaselt, kui seda ei tule kulutada lapse ülalpidamiskulude katteks, järgides käesoleva seaduse §-s 186 sätestatut. PKS § 136 lg-te 2 ja 3 järgi kohus võib teha vanematele ettekirjutuse lapse vara nimekirja ja vara valitsemise aruande esitamiseks. Vanemad peavad kinnitama vara nimekirja õigsust. Kui nimekiri on puudulik, võib kohus oma määrusega teha nimekirja koostamise ülesandeks vallavõi linnavalitsusele. Kohus võib teha ettekirjutuse lapse raha kindlal viisil paigutamiseks või seada raha väljavõtmise tingimuseks kohtult sellekohase loa saamise. Kui lapse vara hulka kuuluvad väärtpaberid või väärtesemed, võib kohus last esindavale vanemale panna samasugused kohustused, mis lasuvad eestkostjal. PKS § 186 lg 1 kohaselt kui eestkostetava raha ei ole vaja tema ülalpidamiseks, vara valitsemiseks või muude jooksvate kulude katmiseks, peab eestkostja selle paigutama Eesti või mõne teise lepinguriigi krediidiasutuses oma varast eraldi. Paigutamisel tuleb teha märge, et konto käsutamiseks on vaja kohtu nõusolekut.

2-11-29258

4(4) Avaldajat tuleb kohustada peale kinnisasja võõrandamist paigutama võõrandamisest saadud raha Eesti või mõne teise lepinguriigi krediidiasutuses oma varast eraldi, sealjuures tuleb teha märge, et laste kontot võib käsutada vaid kohtu nõusolekul. Avaldajal tuleb esitada kohtule aruanne laste raha paigutamise kohta. Aruandes tuleb märkida kinnisasja võõrandamise tehingu väärtus ja krediidiasutuse andmed, kuhu laste raha paigutati, sealhulgas kontode numbrid ja kontode omanike andmed. Aruanne tuleb esitada kohtule kirjalikult ühe kuu jooksul arvates kinnisasja võõrandamisel omandaja poolt hinna tasumisest avaldajatele, kuid mitte hiljem kui 01. oktoober 2011. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Lähtuvalt TsMS § 172 lg 1 hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta avaldajate kanda.

Leanika Tamm Kohtunik