3-11-1941/2 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number 3-11-1941 Määruse kuupäev 11.08.2011 Kohtunik Ülle Polluks Kohtuasi A.P´i kaebus Ida prefektuuri Tapa politseiametnik

A. Klasbergi tegevusele

Asja läbivaatamise kuupäev 11.08.2011 Resolutsioon Tagastada kaebus, kuna asja läbivaatamine ei kuulu halduskohtu pädevusse (HKMS § 11 lg 4).

Edasikaebamise kord Kaebuse tagastamise kohta tehtud kohtumääruse peale on õigus esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 10 päeva jooksul kohtumääruse kättesaamisest arvates. Asjaolud ja kaebaja taotlus

Tartu Halduskohtule saabus A.Pi kaebus Ida prefektuuri Tapa politseiametnik A. Klasbergi tegevusele. Kaebuses väidab kaebaja, et politseiametnik A. Klasberg tuleb võtta vastutusele „kurikavatsusliku politsei omavoli eest“.

Kohtu seisukoht

Halduskohtumenetluse seadustiku (lühendatult HKMS) § 11 lg 1 kohaselt halduskohus kontrollib, kas kaebus kuulub halduskohtu pädevusse, samuti seda, kas ei esine muid kaebuse tagastamise aluseid. HKMS § 3 lg 1 järgi kuulub halduskohtu pädevusse avalikõiguslike vaidluste lahendamine. HKMS § 3 lg 2 kohaselt halduskohtu ei kuulu halduskohtu pädevusse avalik-õiguslike vaidluste lahendamine, milleks seadus näeb ette teistsuguse menetluskorra.

Halduskohtusse saab esitada kaebusi haldusaktide ja toimingute peale. Vastavalt HKMS § 4 lg-le 1 on haldusaktiks, mille peale võib halduskohtusse kaevata avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitva asutuse, ametniku või muu isiku korraldus, käskkiri, otsus, ettekirjutus või muu õigusakt, mis on antud avalik-õiguslikes suhetes üksikjuhtumi reguleerimiseks. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et toiminguks, mille peale võib halduskohtusse kaevata või protestida, on avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitva asutuse, ametniku või muu isiku tegevus või tegevusetus või viivitus avalik-õiguslikus suhtes. Kaebaja on esitanud halduskohtule kaebuse politseiametnik A. Klasbergi vastutusele võtmiseks KarS alusel. Sisuliselt on kaebaja esitanud kohtule kuriteo teate, mis peaks olema esitatud politseile.

Kohus peab vajalikuks selgitada, et pädevuse määratlemisel on oluline kindlaks teha, milline on vaidlusaluse õigussuhte iseloom. Halduskohtu pädevus sõltub eelkõige vaidluse sisust. Põhiõiguste rikkumise korral peab isikul olema õigus pöörduda nende kaitseks kohtusse. Halduskohus vaatab HKMS § 3 lg 1 kohaselt avalik-õiguslikus vaidluses esitatud kaebuse läbi ainult siis, kui seadustega ei ole ette nähtud muud menetluskorda. Vastavalt HMS § 2 lg-le 2 ei ole väärteomenetlus ja süütegude kohtueelne uurimine haldusmenetlus. Ametialaste süütegude vastutuselevõtmise menetluskord on sätestatud KarS –s.

HKMS § 11 lg 4 kohaselt tagastab halduskohus määrusega kaebuse, mille lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses, näidates võimaluse korral määruses, kuhu tuleb pöörduda.

Kohus selgitab, et käesoleval juhul on kaebuse esitajal õigus pöörduda politsei poole (Ida Prefektuuri), kelle pädevusse kuulub mh ka ametialaste kuritegude uurimine.

(digitaalselt allkirjastatud) Ülle Polluks kohtunik