Legislator Case Law & Legislation
2-11-32394/8 AI generated

2-11-32394/8 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

Case Number 2-11-32394/8
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

1 Ärakiri

Legislator headnote

AI generated

2-11-32394/8 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja: 1 Ärakiri

Keywords

AI generated
social housing costs denial of educational grant lack of financial resources demonstrated financial need sufficient financial means inadmissibility of legal aid request
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

1 Ärakiri

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Kohtunik Marika Leimann Määruse tegemise aeg ja koht 10.august 2011. a Rakvere kohtumaja Tsiviilasja number 2-11-32394 Tsiviilasi A K avaldus nõusoleku saamiseks eestkostetava nimel tehingute tegemiseks Menetlustoiming Avalduse lahendamine Menetlusosalised ja nende esindajad AVALDAJA A K, isikukood xxxx, elukoht xxxx PUUDUTATUD ISIKUD R K, isikukood xxxx, elukoht xxxx; esindaja RÕS korras vandeadvokaat Anti Aasmaa Rakvere Linn, asukoht Rakvere, Tallinna 5 RESOLUTSIOON Anda A K`le kohtu nõusolek eestkostetava R K nimel xxxx asuva korteriomandi, reg.osa nr xxxx, müügitehinguks tingimusega, et müügisumma ei tohi alla 2500 eurot ja et müügist saadav summa kantakse alaealise nimel avatud pangakontole. Menetluskulud jäävad avaldaja kanda, v.a. puudutatud isiku esindaja tasu, mis reguleeritakse eraldi määrusega.

Edasikaebamise kord

Määrusele on õigus edasi kaevata 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisele järgnevast päevast arvates määruskaebuse esitamisega sama maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule.

TsMS § 466 lg.4 kohaselt määrus hakkab kehtima ja kuulub täitmisele sõltumata jõustumisest viivitamata alates päevast, kui see tehakse teatavaks isikutele, kelle kohta määrus vastavalt selle sisule on tehtud

2 Asjaolud

Viru Maakohtu menetluses oleva tsiviilasjas nr. 2-11-32394 esitas A K avalduse nõusoleku saamiseks eestkostetava nimel olemasoleva korteri võõrandamiseks. Avalduse kohaselt on R K pärimise teel omandanud xxxx asuva korteriomandi, reg.osa nr. xxxx. Tegemist on suhteliselt asotsiaalse elanikkonnaga asustatud piirkonnaga, korter on suhteliselt elamiskõlbmatu. Alaealisel ei ole plaane elama asuda ei sellesse korterisse ega ka üldse xxxx, mistõttu põhjalikku ja kulukat remonti nõudva korteri ülalpidamiseks kulutuste tegemine haridusse investeerimise asemel oleks asjakohatu. Avalduse kohaselt on olemas ostja, sama maja elanik, kes on valmis tasuma 3700 eurot. Istungil suuliselt selgitatu kohaselt oli sellest hinnast juttu umbes 1,5 aastat tagasi, mistõttu tänaseks on säilinud küll sellesama ostja soov osta, kuid ei saa anda garantiid, et hind oleks antud majandusoludes sama. Igal juhul on aga pigem vajalik see asjatult tühjalt seisev korter realiseerida, kui jätta alaealisele täiendavaid kulusid ja kohustusi tekitama. Avaldaja kinnitusel müügist saadav raha läheb alaealise pangakontole ja seda on planeeritud säilitada kõrghariduse omandamise ajal tekkivate kulude katteks.

Puudutatud isiku esindaja vandeadvokaat Anti Aasmaa toetab avaldust ning leiab, et eestkostjale tuleb anda nõusolek nimetatud tehingute tegemiseks. Tagamaks R varanduslikke õigusi tuleb aga määratleda müügitehingu alampiirsumma; hetke turusituatsioone ning korteri asukohta arvestades peaks olema seda võimalik realiseerida mitte vähem kui 2500 euro eest. Kinnisvaraportaalides on küll tuvastatav, et samas majas müüakse ka teist korterit ca 4000 euro eest, kui avaldaja kinnitusel on selle objekti näol tegemist heakorrastatud elupaigaga, erinevalt alaealisele kuuluvast asustamata ja remontimata korterist. Esindaja on tehinguks loa andmisega nõus, kui müügist saadav raha kantakse üle alaealise pangakontole. R K ise kinnitab, et korterisse elama asuda ta ei kavatse ning seostab oma edaspidise elu muude regioonidega, kuna vajadust sellise suhteliselt mittelikviidse vara järgi ei ole, tulu see ei tooda, pigem tekitab kulutusi, siis tuleks see võimalikult kiiresti realiseerida ja saadud raha kavatseb investeerida hariduse omandamisse.

Kohaliku omavalitsusena toetab Rakvere linn avaldust, kuna R on peagi täisealiseks saav noormees, kellele korteri müügist saadavad vahendid annavad parima võimaluse jätkata haridusteed või alustada iseseisvat elu.

Õiguslik põhistus

TsMS § 475 lg.2 kohaselt kohus vaatab hagita menetluses läbi asju, mis on seadusega antud kohtu pädevusse ja mida ei saa läbi vaadata hagimenetluses.

TsMS § 477 kohaselt hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Kohus ei ole seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti.

PerekS § 187 lg.1 p. 1 kohaselt eestkostja ei või eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisasja. PerekS § 188 lg.1 p.1 kohaselt eestkostja ei või eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta teha tehingut, millega eeskostetav võtab kohustuse käsutada kogu oma vara ja pärandit.

3 Kohus, olles tutvunud avaldaja seletuse, puudutatud isiku esindaja arvamusega, uurinud avaldusele lisatud kirjalikke tõendeid, leiab, et nõusoleku andmine korteriomandi võõrandamiseks toimub eestkostetava huvides ja seega vastava nõusoleku andmine on põhjendatud. Põhjendatud on lapse esindaja taotlus müügitehingu alampirii määratlemiseks ja saadava raha hoidmiseks alaealise enda pangakontol, kuivõrd tegemist on ca poole aasta pärast nagunii täies ulatuses vastutusja otsustuvõimeliseks saava isikuga.

Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus lahendatakse. TsMS § 172 lg 1 kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. TsMS § 172 lg 2 kohaselt kui menetluses osaleb üksnes avaldaja või kui kohus ei jäta menetluskulusid mõne teise menetlusosalise kanda, kannab avaldaja ise menetluskulud, muu hulgas oma kulud esindajale, ka juhul, kui tema avaldus rahuldatakse.

Käesoleval juhul on põhjendatud jätta menetluskulud avaldaja kanda.

Kohtunik

/allkiri/

Marika Leimann

Ärakiri õige Nooremreferent

Lea Herne

Kohtumäärus jõustus 30. augustil 2011. a. Nooremreferent

Lea Herne