2-11-26890/7 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Kohtunik Kristel Vedro Otsuse tegemise aeg ja koht

09. august 2011, Narva kohtumaja, 1.Mai 2 Narva 20308 Tsiviilasja number 2-11-26890 Tsiviilasi J K hagi D P vastu isaduse tuvastamiseks

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hagihind Hageja: J K (isikukood XXX), elukoht XXX Kostja: D P (isikukood XXX), elukoht XXX

1595 eurot Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1. Teha asjas kostja õigeksvõtul põhinev otsus ja rahuldada hagi.

2. Lugeda tuvastatuks, et A K (isikukood XXX) ei põlvne D P`ist (isikukood XXX) ning D P ei ole lapse A K`i isa.

3. Jätta J K menetluskulud täies ulatuses tema enda kanda.

4. Jätta D P`i menetluskulud täies ulatuses tema enda kanda.

Edasikaebamise kord

Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule

30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse ( TsMS § 187 lg 6 ja 442 lg 6)

Kohtuotsus saata menetlusosalistele.

Asjaolud ja hageja nõue

09.06.2011 esitas J K Viru Maakohtule hagi kostja D P `i vastu isaduse vaidlustamise nõudes. Hagi on Viru Maakohtu Narva kohtumajas menetlusse võetud 29.06.2011.

Hagiavalduses esitatud asjaolud Hagiavalduse kohaselt olid hageja ja kostja alates 25.07.2008.a. kuni 04.05.2009.a. abielus ning pärast abielu lõppemist, XXX.a. sündis alaealine laps A K. Kostja on kantud lapse isana lapse sünniakti. 16.05.2011.a. Eesti kohtuekspertiisi Instituudi koostatud akti nr 11U-KD0107 kohaselt ei saa kostja D P olla J K lapse A K isa.

Hageja palub tuvastada, et A P ei põlvne kostjast.

Hageja on oma väidete kinnitamiseks esitanud kohtule järgmised tõendid: abielutunnistus (tl 4), abielulahutuse tunnistus (4), sünnitunnistus (tl 5), uuringuakt nr 11U-KD0107 (tl 6-7); maksekorraldus riigilõivu tasumiseks (tl 8).

Kostja vastus

Kostja tunnistas tema vastu esitatud nõuet ja võttis hagi õigeks.

Maakohtu otsuse põhjendused

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ( TsMS) § 440 lg 1 kohaselt kui hageja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi.

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, kuulanud ära menetlusosalised, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Hageja nõudeks on tuvastada, et A K ei põlvne kostjast. Perekonnaseaduse (PKS) § 95 kohaselt, isaduse tuvastamise või vaidlustamise otsustab kohus mehe hagi põhjal, mis on esitatud lapse vastu, või ema või lapse hagi põhjal, mis on esitatud mehe vastu. PKS § 94 lg 1 kohaselt kohus tuvastab isaduse, kui käesoleva seaduse § 84 lõike 1 punkti 1 või 2 või § 86 kohaselt ei ole ühtki meest lapse isana kindlaks tehtud, samuti kui isadus on vaidlustatud käesoleva seaduse § 91 alusel ja kohus on tuvastanud, et laps ei põlvne mehest, kelle isadus vaidlustati. PKS § 91 lg 1 kohaselt on isaduse vaidlustamise õigus mehel, kelle isadus on tuvastatud tulenevalt abielust lapse emaga või kes on isaduse omaks võtnud, samuti lapse emal ning lapsel.

Kohus tuvastas, et hageja J K lapse A K`i sünniakti on lapse isana kantud kostja D P.

Lähtuvalt PKS § 84 lg 1 p 1, lapse isa on mees, kes on lapse eostanud. PKS § 94 lg 2 kohaselt, põlvnemise isast tuvastab kohus asjaolude alusel, mis võimaldavad eeldada, et laps põlvneb sellest mehest.

Hageja esitatud Eesti kohtuekspertiisi Instituudi aktist nr 11U-KD0107 (tl 6-7) nähtub, et DNA analüüsi tulemuste alusel on ekspert järeldanud, et D P ei saa olla A K isa. Ekspert põhjendab, et üheksas uuritud DNA piirkonnas ei olnud D P`il alleeli, mille A K on saanud oma bioloogiliselt isalt.

Kostja nõustus ekspertiisiaktis esitatud tulemustega.

Kohus loeb tõendatuks, et hageja J K lapse A K`i bioloogiliseks isaks ei ole kostja D P. Kohus loeb tuvastatuks, et A K ei põlvne kostjast D P`ist ning kostja D P ei ole lapse A K`i isa.

Hagi hind

Hageja nõudeks on mittevaraline nõue tuvastamaks, et laps ei põlvne kostjast.

TsMS § 132 lg 1 kohaselt, mittevaralise nõude puhul eeldatakse, et hagihind on 1595 eurot.

Hagihind on 1595 eurot.

Menetluskulud

Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

TsMS § 164 lg 1 kohaselt, hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.

Poolte menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda.

Kohus juhindus TsMS § 173; 174; 1741, 442; 444; 468 lg 1 p 1, 630-632 nõudeist.

Kristel Vedro Kohtunik