3-11-1493/35 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

1(6)

K O H T U O T S U S E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Villem Lapimaa Otsuse tegemise aeg ja koht

5. august 2011. a, Tallinn Haldusasja number 3-11-1493 Haldusasi AS Eesti Loto kaebus Tarbijakaitseameti 8. juuni 2011 ettekirjutuse nr 6-25/11-04908-001 tühisuse tuvastamiseks või alternatiivselt tühistamiseks Menetlusosalised Kaebuse esitaja – AS Eesti Loto, lepinguline esindaja vandeadvokaat Risto Rüütel; Vastustaja – Tarbijakaitseamet, volitatud esindaja Peeter Milvere Asja läbivaatamise vorm Avalikul kohtuistungil 2. augustil 2011. a, Tallinnas Resolutsioon

1. Jätta AS Eesti Loto kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud poolte kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 5. septembril 2011. a. Juhul kui apellatsioonkaebuse koostamiseks vajatakse menetlusabi, tuleb ka siis apellatsioonkaebus esitada hiljemalt 5. septembril 2011. a. Menetlusabi taotluse ja apellatsioonkaebuse võimalike puuduste kõrvaldamise lahendab ringkonnakohus hiljem. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui selles ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tarbijakaitseamet tegi 8. juunil 2011. a ettekirjutuse nr 6-25/11-04908-001, millega kohustati AS-i Eesti Loto lõpetama Viking Lotto ja Bingo Loto ennustatava jackpot´i kui keelatud hasartmängu reklaami esitlemine selleks keelatud kohtades (ajalehed, ajalehtede veebiväljaanded ja muud meediakanalid) viie tööpäeva jooksul ettekirjutuse saamisest.

2. AS Eesti Loto esitas 15. juunil 2011. a Tallinna Halduskohtule kaebuse ettekirjutuse tühisuse tuvastamiseks või alternatiivselt tühistamiseks järgmistel põhjustel:

1. Ettekirjutusest ei selgu kaebaja õigused ja kohustused ning need on vastukäivad. Ei ole võimalik aru saada, kas ettekirjutus on tehtud kaebajale kui reklaami avaldajale või kui reklaami telli-

2(6) jale. Kui eeldada, et ettekirjutusega keelatakse reklaami avaldamine, on kaebajal võimalik ettekirjutust täita vaid oma veebilehe suhtes, kuna tal puudub kontroll muude meediakanalite üle. Kaebajal ei ole võimalik arusaamatut ettekirjutust täita.

2. Ettekirjutus on vastuolus reklaamiseadusega (edaspidi: RekS). RekS § 21 lg 1 p 5 ja 6 kohaselt on hasartmängu reklaam piiranguteta lubatud hasartmängukorraldaja veebilehel ning teleja raadioprogrammis vahetult enne või pärast loterii loosimist edastavat saadet või selle saateosade vahel. Kuna ettekirjutusega keelatakse nimetatud kohtades reklaami avaldamine, on ettekirjutus õigusvastane.

3. Ettekirjutuses on ennustatava jackpot´i summa õigusvastaselt loetud reklaamiks. RekS § 21 lg

5 p 2 kohaselt ei loeta hasartmängu reklaamiks teabe avalikustamist loterii korraldamise tingimuste, võitnud piletite, võidukombinatsioonide, võitude ja loterii korraldamisest saadava tulu kasutamise kohta. Teave ennustatava jackpot´i kohta on teave loterii korraldamise tingimuste ja võitude kohta, seega ei ole tegemist reklaamiga. Kuna jackpot´i suurus muutub erinevalt teistest loterii tingimustest iganädalaselt, ei ole võimalik selle kajastamine konkreetse loterii korraldamise tingimustes. Ennustatava jackpot´i suurust peavad enda jaoks kõige olulisemaks ka lotomängijad. Hasartmänguseaduse (edaspidi: HasMS) § 35 lg 1 p 3 ja lg 3 koosmõjus peab kaebaja tagama võitja ja võidu suuruse määratlemise reeglite avaldamise mängijatele, mis ongi täidetud ennustatavast jackpot´ist teavitamisega. Kuna Viking Lotto ja Bingo Loto puhul sõltub võidufond ostetud piletite arvust, ei ole tarbijale võimalik kindlat võidusummat teatavaks teha, samuti jäävad mängureeglites toodud arvutuskäigud tarbijale kaugeks. Kaebaja soovib, et tarbija teeks loteriipiletit ostes kaalutletud otsuse ega suunduks tõsisemate hasartmängude juurde (nt kasiinosse).

4. Vastustaja eksitas ettekirjutusele eelnenud haldusmenetluses kaebajat, kuna andis üllatusliku haldusakti. Kaebajat ei kuulatud ära ning haldusakt on motiveerimata. Vastustaja aktsepteeris veel 9. aprillil 2010. a kaebaja seisukohta, et ennustatav jackpot on loterii korraldamise tingimus. Vastustaja juures toimunud kohtumisel lepiti kokku, et kaebaja muudab mõnevõrra ennustatava jackpot´i avalikustamist ning kaebaja täitis vastavat kokkulepet. Vastustaja hakkas 2011. a alguses esitama uusi nõudmisi, mis on kaebajale arusaamatud. Ettekirjutus on üllatuslik ja ootamatu, sest vastustaja ei ole üheski pöördumises maininud võimalust teha ettekirjutus, millega keelatakse kaebaja seaduslik õiguste kasutamine. Ettekirjutuses ei ole põhjendatud, miks on valitud karmim võimalik meede, ning selle õiguslik argumentatsioon on puudulik.

3. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata.

1. Kaebaja reklaami esitlemine toimub kaebaja poolt sõlmitud lepingute alusel, on seega kaebaja mõjusfääris ja toimub tema huvides. Seetõttu on ettekirjutus adresseeritud kaebajale, kellel on otsene mõju reklaami avaldamisele.

2. Ettekirjutusega ei keelata reklaami paikades, kus see on selgesõnaliselt seadusega lubatud, s.h RekS § 21 lg 1 p-ga 5 ja 6. Lubatud kohad on välja toodud ka ettekirjutuse teisel leheküljel ning see ei saa olla kaebajale kui kutselisele hasartmängukorraldajale mõistmatu.

3. Ettekirjutusega kaebajale pandud kohustus ei sunni kaebajat lõpetama loterii korraldamise tingimuste esitlemist. Kaebusele lisatud loterii korraldamise tingimused ei räägi ennustatavast jackpot´ist ega selle suurusest. Loteriivõiduna RekS § 21 lg 5 p 2 mõttes tuleb mõista loosimise käigus võiduna välja loositud konkreetset summat. Samale seisukohale on asunud ka Majandusja Kommunikatsiooniministeerium, kelle valitsemisalas on RekS välja töötatud. Kaebaja poolt ennustatavast jackpot´ist teavitamise suurus, kujundus ja viis ei viita loterii korraldamise tingimustest teavitamisele, kuna tegemist on erksate toonide ja reklaamile omase kujundusega.

4. Vastustaja on kaebajaga suheldes olnud järjekindlal seisukohal, et ennustatava jackpot´i esitlemine on hasartmängu keelatud reklaam, mida on kaebajale korduvalt selgitatud (3. mai ja 5. juuli 2010. a kirjades). Seega ei saanud haldusmenetluse alustamine 11. veebruaril 2011. a olla kaebajale ootamatu või üllatav. Kaebajale saadetud teates selgitati tuvastatud asjaolusid ning

3(6) võimalust õigusrikkumine kõrvaldada või esitada oma arvamus. Sellega tagati kaebajale ärakuulamisõigus. Haldusakt on piisavalt motiveeritud.

KOHTU PÕHJENDUSED

4. Kohus hindab esmalt, kas ettekirjutuse andmisel on rikutud menetlusnorme, mis tingiksid haldusakti tühisuse tuvastamise või alternatiivselt tühistamise (I), ning seejärel haldusakti sisulist õiguspärasust (II).

5. Reklaamiseadus reguleerib hasartmängu reklaami alljärgnevalt: § 21. Hasartmängu reklaam

(1) Hasartmängu, mängukoha ja hasartmängukorraldaja reklaam (edaspidi hasartmängu reklaam) on keelatud, välja arvatud: 1) hasartmängu korraldamise kohas; 2) rahvusvahelisel reisijate veol kasutatava veeja õhusõiduki pardal; 3) rahvusvahelist reisijate liinivedu teenindava lennuvälja ja sadama reisiterminali hoones; 4) hotellis, kus asub mängukoht; 5) hasartmängukorraldaja veebilehel;

6) loterii reklaam loteriipileti müügikohas ja teleja raadioprogrammis vahetult enne või pärast loterii loosimist

edastavat saadet või selle saateosade vahel; 7) toto reklaam sündmuse toimumise ajal selle sündmuse toimumise kohas, mille tulemuse suhtes saab totos panuseid teha.

(2) Hasartmängu, mängukohta ja hasartmängukorraldajat käsitatakse hasartmänguseaduse tähenduses.

(3) Hasartmängu reklaam ei tohi sisaldada üleskutset osaleda hasartmängus või külastada mängukohta ega teavet,

mis võib jätta mulje, et hasartmängu mängimine on üldistes huvides kasulik või suurendab sotsiaalset edukust.

(4) Väljaspool käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohti võib eksponeerida hasartmängukorraldaja kaubamärki,

mis ei väljenda sõnas ega kujuta pildis hasartmängu, mängukohta ja võiduvõimalust.

(5) Hasartmängu reklaamiks ei loeta:

1) mängukoha tähistust ettevõtja nime, kaubamärgi, mängukoha liigi, nime ja lahtiolekuajaga, mis paikneb ehitisel,

kus mängukoht asub või mängukoha sissepääsu juures;

2) teabe avalikustamist loterii korraldamise tingimuste, võitnud piletite, võidukombinatsioonide, võitude ja loterii

korraldamisest saadava tulu kasutamise kohta;

3) teabe avalikustamist kaubandusliku loterii kohta. Kaubanduslikku loteriid käsitatakse hasartmänguseaduse tähen-

duses.

(6) Mängukohas teostatavate tegevuste reklaamile kohaldatakse hasartmängu reklaami suhtes kehtestatut.

I

6. Kaebaja leiab, et ettekirjutuse andmisel on rikutud menetlusosalise õigust ärakuulamisele, haldusakti motiveerimiskohustust ja üheselt mõistetavuse nõuet sellisel määral, et see tingib haldusakti tühisuse tuvastamise või tühistamise. Samuti on ettekirjutus kaebajale ootamatu. Kohus kaebajaga ei nõustu ning leiab, et ettekirjutuse andmisel ei ole olulises ulatuses menetlusnorme rikutud.

7. Haldusasjas kogutud materjalide kohaselt jäid kaebaja ja vastustaja 9. aprilli 2010. a kohtumisel (tl 39-40) käesolevas vaidluses toodud seisukohtadele ning lepiti kokku, et kaebaja pöördub RekS-s loteriireklaamile kehtestatud nõuete tõlgendamise küsimuses Majandusja Kommunikatsiooniministeeriumi poole ja esitab edasise reklaamtegevuse osas omad ettepanekud. Majandusja Kommunikatsiooniministeerium vastas kaebaja esindajale 21. mail 2010. a (tl 77), asudes sisuliselt vastustajaga samale seisukohale. Vastustaja teavitas 11. veebruari 2011. a kirjas (teates ekslikult 2010. a, tl 85-86) haldusmenetluse algatamisest, korrates üle poolte seisukohad ja andes kaebajale täiendava arvamuse esitamiseks tähtaja.

4(6) Eeltoodud kronoloogiast lähtuvalt ei saanud vaidlustatud haldusakt olla kaebajale üllatuslik, sest pooled on RekS tõlgendamise osas korduvalt mõtteid vahetanud. Samuti on kaebajale antud võimalus omapoolse seisukoha avaldamiseks nii 2010. aastal toimunud diskussiooni käigus kui ka ettekirjutuseni viinud haldusmenetluse raames vastustaja 11. veebruari 2011. a kirjaga. Ettekirjutusest nähtuvalt (tl 26) on kaebaja ärakuulamisõigust 10. märtsil 2011. a ka kasutanud. Kohtu hinnangul ei esine ettekirjutuses ka olulisi motiveerimispuudusi. Haldusakti põhjendused ja arutluskäik on keskmisele mõistlikule isikule jälgitavad ning vastustaja ei ole asunud kohtumenetluse käigus haldusakti täiendavalt motiveerima.

8. Kohus möönab, et vaidlustatud ettekirjutuse resolutsioon võib olla kõrvalisele isikule raskesti mõistetav ja esmapilgul ebamäärane, kuna sellega keelatakse reklaami esitlemine selleks keelatud kohtades. Haldusakti resolutsioon peab olema mõistetav ilma, et adressaat peaks ettekirjutuse täitmiseks pöörduma selgituste saamiseks haldusorgani poole. Samas peab arvestama haldusmenetluse käiku ja menetlusosalise isikut.

Haldusmenetluse asjaoludest nähtub, et poolte vahel ei ole menetluse jooksul olnud vaidlust ennustatava jackpot´i avaldamise üle kaebaja kodulehel või loterii loosimist edastava telesaate eel, ajal või järel. Pooled on läbivalt vaielnud selle üle, kas ennustatava jackpot´i avaldamist reguleerib RekS § 21 lg 1 ehk see on lubatud kindlaks määratud kohtades; või sama paragrahvi lg 5, mille kohaselt ei ole teatud teabe avaldamine ruumiliselt piiratud. Ka ettekirjutuse faktilistest asjaoludest nähtub, et haldusakti ajendiks oli ennustatava jackpot´i avaldamine paberkandjal ajalehes, ajalehe veebilehel ja raadio hommikuprogrammis ehk RekS § 21 lg 1 loetlemata kohtades. Ettekirjutuse sissejuhatavas osas on viidatud kohtadele, kus loterii reklaam on lubatud ning Tarbijakaitseamet on kohtule esitatud vastuses üle korranud ja selgitanud, et ettekirjutusega pandud keeld ei hõlma kaebaja viidatud RekS § 21 lg 1 p 1, 5 ja 6 sätestatud kohti. Arvestades kaebaja haldusmenetlusse kaasatuse ulatust, pidi ettekirjutusega määratud kohustus olema kaebajale kui professionaalsele hasartmänguettevõtjale arusaadav.

Lisaks ei nõustu kohus kaebajaga, et haldusakti resolutsioon ei ole täidetav põhjusel, et reklaami esitlemine mujal kui kaebaja kodulehel ei ole kaebaja kontrolli all. Ennustatava jackpot´i avaldamine erinevates meediakanalites toimub eelkõige kaebaja huvides ja tellimisel. Kaebaja ei ole väitnud, et teised meediakanalid avaldaksid ennustatavat jackpot´i kaebaja teadmata ja/või tema tahte vastaselt ning kohus peab seda ka eluliselt väheusutavaks. Kaebaja on esialgse õiguskaitse taotluses (tl 20 p 2.9) möönnud erinevate meediakanalitega sõlmitud lepingute olemasolu, mille alusel toimub kaebaja teadete avaldamine. Kaebajal on võimalik need lepingud lõpetada, millega kaasneb ka kaebaja teadete avaldamata jätmine.

II

9. Järgnevalt hindab kohus, kas ennustatava jackpot´i avaldamine on hasartmängu reklaam, mille avaldamine on vastavalt RekS § 21 lg-le 1 piiratud või on tegemist teabega loterii korraldamise tingimuste, võitnud piletite, võidukombinatsiooni, võitude ja loterii korraldamisest saadava tulu kasutamise kohta (RekS § 21 lg 5 p 2).

10. HasMS § 2 lg 3 kohaselt on võit hasartmängu tulemusena saadud mängija õigus omandada raha või muu hüve, millel on rahaliselt hinnatav väärtus. Seega loetakse loterii korral võiduks juba toimunud loosimise tulemusel isikule tekkinud nõudeõigust ning võiduna ei saa tõlgendada võimalikku tulevikus võidetavat summat. Seetõttu ei saa ennustatavat jackpot´i lugeda teabeks võitude kohta RekS § 21 lg 5 p 2 mõttes.

5(6)

11. HasMS § 35 lg 1 kohaselt korraldatakse hasartmängu hasartmängu korraldava isiku juhatuse otsusega kinnitatud mängureeglite kohaselt ning sama paragrahvi lg 2 kohaselt võib mängureegleid muuta üksnes Maksuja Tolliameti kirjalikul nõusolekul. Vaidlus puudub selles osas, et Viking Lotto ja Bingo Loto korraldamistingimustes (tl 30-37) ei ole ennustatavat jackpot´i reguleeritud. Kaebaja esindaja poolt istungil öeldu kohaselt (tl 95) on nimetatud tingimused ka Maksuja Tolliametis kinnitatud. Eeltoodust tulenevalt ei ole Viking Lotto ja Bingo Loto ennustatav jackpot osa nende loteriide mängureeglitest HasMS § 35 lg 1 mõttes.

Isegi kui möönda, et mõiste „loterii korraldamise tingimused“ võivad teatud juhtudel olla laiemad kui loterii mängureeglid HasMS § 35 lg 1 mõttes, siis RekS § 21 ei luba hasartmängu korraldamisega seotud kõikvõimalike andmete avaldamist, s.h on keelatud üleskutsed hasartmänguks osalemiseks ja mängukoha külastamiseks või teave, mis võib jätta mulje, et hasartmängu mängimine on üldistes huvides kasulik või suurendab sotsiaalset edukust (lg 3); ning väljaspool lubatud kohti on keelatud koos kaubamärgiga väljendada või kujutada hasartmängu, mängukohta või võiduvõimalust (lg 4). Seega sõltuks ennustatava jackpot´i iseloomu sisustamine loterii korraldamise tingimuste või reklaamina selle avaldamise eesmärkidest ja mõjust tarbijale.

12. RekS § 2 lg 1 p 3 kohaselt on reklaam teave, mis on avalikustatud mis tahes üldtajutaval kujul, tasu eest või tasuta, teenuse osutamise või kauba müügi suurendamise, ürituse edendamise või isiku käitumise avalikes huvides suunamise eesmärgil. Tallinna Ringkonnakohus selgitas 21. mai 2010. a otsuses nr 3-09-1702, et reklaamina RekS tähenduses on käsitletav teave, milles sisu, kuju või esitlusviisi näol sisaldub äratuntav ja piisavalt intensiivne üleskutse kauba ostmiseks. Lõpliku hinnangu, kas tegu on reklaamiga või mitte, saavad pädevad haldusorganid ja kohtud anda vaid igal üksikjuhtumil eraldi. Reklaamiga ei ole tegemist, kui avaldatakse neutraalse sisu, kuju ja esitlusviisiga lakoonilisi fakte ning sõnumis ei sisaldu väärtushinnanguid pakkumise kohta. Loterii korraldamise tingimustest teavitamise eesmärk ei ole tõsta müügikäivet, vaid kaitsta tarbijat täpse ja tervikliku informatsiooni andmisega ning tagada loterii korraldamise läbipaistvus.

13. Viking Lotto ja Bingo Loto mängupileteid on võimalik osta müügipunktis, internetis kaebaja kodulehel või mobiiltelefoniga (tl 30 p 3, tl 34 p 3). Arvestades otsuse punktis 8 toodud kaalutlusi, puudub vaidlus selle üle, et ennustatava jackpot´i avaldamine kaebaja kui hasartmängu korraldaja veebilehel või loteriipileti müügikohas (RekS § 21 lg 1 p-d 5 ja 6) on lubatud. Selleks et jõuda kaebaja veebilehele või loteriipileti müügikohta, on tarbija juba teinud loteriipileti ostuotsuse või kaalub selle tegemist, s.t ajend loteriipileti ostuks ei tulene ennustatava jackpot´i teabe avaldamisest.

14. Ettekirjutuse ajendiks olnud ennustatava jackpot´i teave avaldati erinevates meediakanalites (paberkandjal ajalehes, ajalehe veebilehel, raadioprogrammis) üldistatuna kujul „Bingo Loto ennustatav jackpot 300 000 eurot, Viking Lotto ennustatav jackpot 900 000 eurot“ (tl 25, 87-88). Selline teade on tarbijale tõlgendatav kujul „kui osta Viking Lotto loteriipilet, on võimalik võita

900 000 eurot“ ehk tegemist on võiduvõimaluse väljendamise või kujutamisega. Kui tarbija selle teate tulemusel ostab loteriipileti, ei ole tegemist loterii tingimustest teavitamise, vaid reklaamiga, sest tahe loteriipileti ostmiseks tekitati tarbijale alles vastava teatega, mitte enne seda.

Sama järeldust kinnitavad ka kaebaja seisukohad. Kaebuse kohaselt on ennustatav jackpot pidevalt muutuv loterii korraldamise tingimus, mida lotomängijad peavad endale kõige olulisemaks (tl 8, p 2.4.3). Tarbijat on vajalik teavitada võiduvõimalustest ja võimalike võitude suurusest, muul juhul otsustaks tarbija loteriipileti ostmise läbimõtlematult (tl 9, p-d 2.4.6 ja 2.4.7). Esialgse õiguskaitse taotluse kohaselt oleks ennustatava jackpot´i kohta teadete mitteavaldamise tagajärjeks loteriipiletite müügikäibe langus ja sellest johtuv tulu saamatajäämine (tl 20, p 2.9). Eeltoodust nähtub, et ka

6(6) kaebaja möönab, et tarbija teeb loteriipiletiostu eelkõige ennustatava jackpot´i teabest lähtuvalt ning ilma seda teavet avaldamata tarbija loteriipiletit ei ostaks. Ennustatava jackpot´i avaldamine on kaebajale majanduslikult kasulik müügitulu suurendamise eesmärgil.

Kohus märgib, et kuigi vastustaja ei ole sellele alusele ettekirjutuses tuginenud, on väljaspool RekS § 21 lg 1 nimetatud kohti hasartmängukorraldaja kaubamärgi (nt Bingo Loto) eksponeerimine, mis mh väljendab sõnas või kujutab pildis võiduvõimalust, ka RekS § 21 lg 4 alusel keelatud.

15. Kaebaja selgitas kohtuistungil, et erinevalt kaebaja veebilehelt või müügipunktidest loteriipileti ostmisest ei ole mobiiliga ostes tarbijat võimalik ennustatavast jackpot´ist teavitada (tl 95). Kohtu hinnangul ei saa väita, et ennustatavast jackpot´ist teavitamine erinevates meediakanalites toimub ainult mobiiliga loteriipileti ostjate teavitamiseks ning neid tarbijaid ei ole võimalik muul viisil teavitada (nt tasuta SMS-päringuga vm tehnoloogilise lahendusega). Ennustatavast jackpot´ist tarbija teavitamine ei ole ka loteriipileti ostmise kohustuslik eeldus, vastav teave on piisavalt kättesaadav ning tarbijal on õigus teha ostuotsus ennustatavat jackpot´i teadmata.

16. Lisaks ennustatavale jackpot´ile muutuvad igal nädalal ka loteriipiletite ostjate arv, ostetud kombinatsioonide arv ning jackpot´i võitmise tõenäosus, mis on samuti tarbija ostuotsuse seisukohast oluline teave. Samas ei ole kaebaja pidanud vajalikuks nimetatud teavet samasuguse intensiivsusega igal nädalal avalikustada, vaid on valinud eelkõige teabe, mis võib tarbijat kallutada loteriipiletit ostma. Sellest järeldub, et avaldamise eesmärgiks ja majanduslikuks sisuks on teha reklaami müügikäibe ja -tulu suurendamiseks.

Samuti ei pea kohus usutavaks väidet, et tarbija, kes teeb spontaanse loteriipileti ostuotsuse meediakanalites avaldatud ennustatava jackpot´i teate alusel, võiks ilma sellise teavituseta pöörduda raskemate hasartmängude poole, mille teave ja mängukohad on loteriipiletite omast oluliselt vähem kättesaadav. Väide, et hasartmängusõltlane või sellisele ohule kalduv isik teeb hästiturundatud loterii ennustatava jackpot´i korral valiku pigem loterii kui raskema hasartmängu kasuks, on mitteveenev ja vajaks tõendamiseks asjakohast teaduslikku uuringut. Igal juhul ei ole tegemist ohuga, mis legitimeeriks seaduses sätestatud selgesõnalise keelunormi rikkumist.

17. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et ennustatava jackpot’i avaldamist väljaspool RekS § 21 lg 1 loetletud kohti ei ole võimalik tõlgendada sama paragrahvi lg 5 p 2 alusel lubatud loterii korraldamise tingimustest või võitudest teavitamisena ning seetõttu on Tarbijakaitseameti 8. juuni 2011. a ettekirjutus nr 6-25/11-04908-001 ka sisuliselt õiguspärane. Kaebus jääb seetõttu rahuldamata.

18. Halduskohtumenetluse seadustiku § 92 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole esitanud menetluskulude väljamõistmise taotlust ega kuludokumente. Seetõttu jäävad menetluskulud poolte endi kanda.

Villem Lapimaa